← Eesti

3-12-413/14

Obsah (6)§ 134§ 13§ 2§ 160§ 131§ 116

3-12-413 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-413 Haldusasi A.S.’e

) § 37 lg 4 ning töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 ja § 29 lg 1 sätetele märgib A.S., et kuna kaebuse esitaja ametipalgamääraks määrati Raasiku vallavanema 04.02.

  1. a käskkirjaga nr 3-1/18 alates
  2. jaanuarist
  3. a 15 200 krooni kuus ja lisatasu teenistusaastate eest 912 krooni kuus, siis oli tekkinud kaebuse esitajal õiguspärane ootus, et talle makstakse kokkulepitud töö tegemise eest vähemalt nimetatud käskkirjaga määratud palka. TLS § 37 lg-s 1 toodud asjaolusid kõnesoleval juhul ei esinenud.

kohaselt ei ole teenistuja ametipalgamäära vähendamine üldse lubatud. Kaebuse esitajale ei tehtud teatavaks Raasiku vallavanema 30.03.

  1. a käskkirja nr 3-1/19, millega vähendati tagasiulatuvalt alates 01.03.
  2. a kaebuse esitaja ametipalgamäära ja lisatasu teenistusaastate eest. Samuti ei tehtud kaebuse esitajale teatavaks Raasiku vallavanema 31.01.
  3. a käskkirja nr 3-1/8, millega määrati kaebuse esitaja ametipalgamääraks
  4. aastal vähendatud ametipalgamäär ja sellest tulenevalt ka väiksem lisatasu teenistusaastate eest. Kaebuse esitajale ei ole töötasu vähendamist kompenseeritud ka vaba aja andmisega. Raasiku VV
  5. juuni
  6. a istungi protokolli nr 26 /tl 18-19/ päevakorrapunkti 4 alapunktis 5 toodu kohaselt otsustas vallavalitsus ajavahemikul
  7. juulist
  8. a kuni
  9. augustini
  10. a reedeti vallamaja sulgeda. Põhjendatud on seda suveperioodi vähese töökoormuse ja puhkusteperioodiga ning asjaoluga, et tegemist ei ole vastuvõtupäevaga. Kaebuse esitaja leiab, et selline töökorraldus on lisaks eelpooltoodule ka võrdsustatav tööandja poolse vastutulekuga kompenseerida palga vähenemist. Vastavalt
  11. aastaks kinnitatud puhkusegraafikule /tl 2021/, on kaebuse esitajale kompenseeritud palga vähendamine vabade päevadena 29.07.2011, 05.08.
  12. a ja 12.08.
  13. a. Tulenevalt Raasiku vallavanema 30.03.
  14. a käskkirjast nr 3-1/19 on kaebuse esitajal õigus saada Vallavalitsuselt perioodil 01.03.2010 – 31.12.2010 töötamise eest vähem makstud ametipalka summas 1022,60 eurot (16 000 krooni). Arvutuskäik: 1600 krooni 10 kuu jooksul vähem makstud palk = 16 000 krooni (1022,60 eurot). Tulenevalt Raasiku vallavanema 30.03.
  15. a käskkirjast nr 3-1/19 on kaebuse esitajal õigus saada Vallavalitsuselt perioodil 01.03.2010 – 31.12.2010 töötamise eest vähem makstud lisatasu teenistusaastate eest summas 61,35 eurot (960 krooni). Arvutuskäik: 96 EEK 10 kuu jooksul = 960 EEK (61,35 eurot). Tulenevalt Raasiku vallavanema 31.01.
  16. a käskkirjast nr 3-1/8 on kaebuse esitajal õigus saada Vallavalitsuselt perioodil 01.01.2011 – 31.12.2011 töötamise eest vähem makstud ametipalka summas 1096,25 eurot. Arvutuskäik: 102,25 eurot 12 kuu jooksul vähem makstud palk = 1227 eurot, millest arvatakse maha 29.07.2011.a vaba päevana kompenseeritud vähem makstud palk 1 x 46,25 = 46,25 eurot (15 200 EEK e. 971,45 eurose kuupalga päevamaksumus juulis 21 tööpäeva puhul on 46,25 eurot) ning 05.08.2011.a ja 12.08.2011.a vabade päevadena kompenseeritud vähem makstud palk 2 x 42,25 = 84,50 eurot (15 200 EEK e. 971,45 eurose kuupalga päevamaksumus augusti 23 tööpäeva puhul on 42,25 eurot). Tulenevalt Raasiku vallavanema 31.01.
  17. a käskkirjast nr 3-1/8 on kaebuse esitajal on õigus saada Vallavalitsuselt perioodil 01.01.2011 – 31.12.2011 töötamise eest vähem makstud lisatasu teenistusaastate eest summas 73,80 eurot. Arvutuskäik: 6,15 eurot 12 kuu jooksul = 73,80 eurot. Kokku on kaebuse esitajal on õigus saada Vallavalitsuselt kümne kuu koondamishüvitusena ametipalga ebaseadusliku vähendamise tõttu vähem makstud koondamishüvitust summas 1022,60 eurot. Kaebuse esitajal on õigus saada ametipalka tähtaegselt väljamaksmata lõpparve eest (

§ 134lg 1).

Lõpparve all peetakse silmas kõiki ametiasutuse poolt ametnikule õigusaktide alusel tasumisele kuuluvaid summasid, sh palk, hüvitis kasutamata puhkuse eest ja muud hüvitised. 3 Seega tekkis kaebuse esitajal õigus lõpparve saamiseks ja vastustajal kohustus lõpparve tasumiseks

  1. jaanuaril
  2. a. Kaebaja hinnangul on tema ametipalka õigusvastaselt vähendatud kahel korral, mille tulemusel on väiksem ka talle välja makstud koondamishüvitus, mida tuleb tõlgendada lõpparve väljamaksmisega viivitamisena. Kuna vastustaja on viivitanud kaebuse esitajale lõpparve väljamaksmisega alates
  3. jaanuarist
  4. a kuni praeguseni, so enam kui ühe kuu, siis kohustub vastustaja maksma kaebuse esitajale

§ 134

lõike 3 kohaselt viivist kaebuse esitaja ühe kuu ametipalga ulatuses, so summas 971,45 eurot (15 200 krooni). Kaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitamisel tuleb tulenevalt

§ 13

ja 58 ning TLS §-st 114 lähtuda individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 6 lõikest

  1. ITLS § 6 lõike 3 kohaselt on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Samale järeldusele on jõudnud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-11-
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 46 lõike 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust ega heastamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju või tagajärjed tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest. Kaebuse esitajale tehti Raasiku vallavanema 30.03.
  3. a käskkiri nr 3-1/19 ja Raasiku vallavanema 31.01.
  4. a käskkiri nr 3-1/8 teatavaks 22.02.2012 a. Raasiku vallavanema 06.01.
  5. a käskkiri nr 3-1/3 tehti kaebuse esitajale teatavaks 09.01.
  6. a. Alles seejärel kui kaebuse esitaja oli kõikide nimetatud käskkirjadega tutvunud, sai ta teada temale tekkinud kahjust. Viitega HKMS § 6 lg 1 ja § 44 lg 1 haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 lg 1 sätetele märgib kaebuse esitaja, et ta oli kuni 31.12.
  7. a ametnik avaliku teenistuse seaduse mõistes (

§ 2lg 3 p 2).

Kõnesoleval juhul on tegemist vastustaja poolt kaebuse esitajale kui ametnikule kahju tekitamisega seoses palgamäära ebaseadusliku vähendamisega Raasiku vallavanema 04.02.

  1. a käskkirjaga nr 3-1/18 ja Raasiku vallavanema 30.03.
  2. a käskkirjaga nr 3-1/19 ning sellest tulenevalt teenistussuhte lõppemisel vähem makstud koondamishüvitisega, mis määrati Raasiku vallavanema 06.01.
  3. a käskkirjaga nr 3-1/
  4. Seega on kaebuse esitaja kaebus esitatud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks ja kuulub tulenevalt eeltoodust ja HKMS § 4 lõikest 1 ning

§ 160lõikest 1 lahendamisele halduskohtus.

Vastustaja Raasiku vald (edaspidi ka vallavalitsus) ei nõustu A.S.e esitatud kahju hüvitamise nõudega, kogusummas 4248,05 eurot (bruto), ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja töötas Vallavalitsuses algselt abivallavanemana ja hiljem haldusjuhina ajavahemikul 11.12.

  1. - 31.12.
  2. Vallavalitsuse arhiivis ei ole säilinud vallavanema 11.12.
  3. a käskkirja nr 44, mille alusel kaebaja teenistusse võeti, kuid antud juhul ei ole ka vaidlust selles osas, et kaebaja just nimelt sellest ajast Vallavalitsuses teenistuses oli. Kaebaja palgaaste (vähemalt aastast 2006) oli 14 ning palgaastmele vastav palgamäär ajavahemikul 2006 - 2011 (lisad 7-12, tl 56-67) oli järgmine: Aasta Palgamäär 2006 11 000 krooni 2007 12 700 krooni 2008 15 200 krooni 2009 15 200 krooni 2010 13 600 krooni 2011 869,20 eurot (13 600 krooni) 4 Toodud tabelist nähtub, et majanduslangusele eelnenud kiire majanduskasvuga perioodil tõusis kaebaja sissetulek igal aastal 15 - 20%. Lisaks ametipalgale maksti Vallavalitsuses igal aastal traditsiooniliselt ka puhkusetoetust ning jõulutoetust, kumbagi 1 kuu ametipalga ulatuses. Kõige suurem tõus oli vahetult majanduslangusele eelnenud perioodil –
  4. aastal (20%). Palgaastmed ning nendele vastavad palgamäärad kinnitab Raasiku Vallavolikogu igaks eelarveaastaks.
  5. a algas kogu Eestis üldine majanduslangus, millega kaasnes ka valla eelarve tulude oluline vähenemine. Kohaliku omavalitsuse tuludest moodustab suure osa füüsilise isiku tulumaks. Raasiku vallas oli see
  6. aasta eelarves planeeritud 44,881 miljonit krooni (eelarve tulud kokku 70,090 miljonit krooni) ehk üle 64%. Võrdluseks -
  7. a eelarve kogutuludeks planeeriti 59,515 miljonit krooni, sellest füüsilise isiku tulumaks 37,9 miljonit krooni. Üleüldise majanduslanguse tingimustes vähenes Raasiku valla eelarve kõige suurema ja olulisema osa - üksikisiku tulumaksu - laekumine
  8. aastal võrreldes
  9. aastaga üle 5,7 miljoni krooni ja
  10. a võrreldes
  11. aastaga omakorda veel üle 3,1 miljoni krooni /tl 119/. Kui kuni 31.12.2008 kehtinud tulumaksuseaduse redaktsiooni kohaselt laekus maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,9% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust ja ajavahemikul 01.01.2009 kuni 31.03.2009 11,93% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust, siis 01.04.2009 jõustunud redaktsiooni kohaselt vähenes see 11,4%-ni. Raasiku valla
  12. a eelarves nähti ette ametnike palkade säilitamine
  13. a tasemel (küll aga ei makstud ametnikele sel aastal enam puhkusetoetust ja jõulutoetust), vaatamata eelarve kogumahu olulisele vähenemisele. Sel aastal toimusid valla eelarves ulatuslikud kärped (vt valla
  14. a eelarve seletuskirja, tl 90-91), kuid teenistujate ametipalku ei kärbitud.
  15. a eelarve koostamise ajaks (sügis 2009) oli Vallavalitsuses selge, et vaatamata ulatuslikele kärbetele on jõutud olukorda, kus ka valla ametnike ja teiste valla eelarvest palka saavate töötajate (valla eelarvest palka saavaid ametnikke ja töötajad oli sellel ajal kokku ca 160, käesoleval ajal üle 190) palka kärpimata ei ole võimalik valla eelarvet tasakaalus hoida. See info tehti koheselt teatavaks ka vallavalitsuse ametnikele ning hallatavatele asutustele. Läbirääkimiste käigus valla hallatavate asutuste juhtide ja vallavalitsuse vahel jõuti kokkuleppele, et vältimaks osade ametikohtade koondamist nii vallavalitsuses kui hallatavates asutustes on otstarbekam kõik töökohad säilitada, kuid sel juhul on möödapääsmatu vähendada kõigi palka 12% alates
  16. märtsist
  17. Arvestati ka asjaolu, et selleks ajaks oli töötuse määr kogu riigis (ka Raasiku valla tööealise elanikkonna seas) kiiresti kerkinud, mistõttu oli prioriteetne säilitada inimestele töökohad. Vallavalitsus lähtus seisukohast ja saavutatud kokkuleppest, et ametikoha säilimine on inimestele antud olukorras tunduvalt olulisem. Eeltoodust lähtuvalt on ilmselgelt alusetu kaebaja väide selle kohta, et ta ei olnud enne veebruari
  18. a teadlik oma ametipalga vähenemisest. Kohus on oma
  19. aprilli 2012 määruses õigesti märkinud, et kaebajale pidi hiljemalt
  20. aasta aprillis (Vallavalitsuses on palgapäevaks üldjuhul iga kuu 6-s kuupäev) olema selge, et tema töötasu on vähendatud. Vastava otsuse, mis kinnitas Vallavalitsuse ametnike palgaastmetele vastavad palgamäärad alates
  21. märtsist 2010, võttis Raasiku Vallavolikogu vastu juba
  22. veebruaril 2010 /tl 52-53/. Tegelikkuses pidi (ja kindlasti ka oli) see kaebajale teada olema juba oluliselt varem, sest käimas oli valla
  23. a eelarve koostamine ja juba
  24. a sügisel oli Vallavalitsuses selge, et vaatamata tehtud kärbetele muudes valdkondades, on eelarve tasakaalus hoidmiseks ka ametnike palga kärpimine möödapääsmatu. Analoogne palkade vähendamine toimus ka teistes omavalitsustes. Vallavalitsus möönab, et palkade vähendamisega nõustumise kohta ametnikelt kirjalikku nõusolekut ei küsitud, kuid see oli eelnevalt kõigile ametnikele (ja ka Vallavalitsuse hallatavatele asutustele) teada. Mitte ükski ametnik ega hallatava asutuse töötaja ei esitanud pärast
  25. märtsi
  26. a kaebust ei töövaidluskomisjonile ega kohtule ebaseaduslikult vähendatud töötasu küsimuses. Kohus on oma
  27. aprilli 2012 määruses samuti õigesti 5 märkinud, et kaebaja ei ole kuni
  28. a lõpuni oma ametipalga vähendamist seadusevastaseks pidanud. Vallavalitsus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga selles osas, mis puudutab palga vähenemise kompenseerimist üksnes vabade reedetega
  29. a suvel. Tegelikkuses oli Vallavalitsuse ja ametnike vahel olemas vaikiv kokkulepe (vastava ettepaneku tegi toonane Raasiku vallavanem Andre Sepp, pärast volikogu poolt vähendatud palgamäärade kinnitamist), mille kohaselt võis iga ametnik võtta vastavalt isiklikele vajadustele kalendrikuus kuni 2 vaba päeva, mis võisid olla ükskõik millised nädalapäevad, mitte ainult reeded. Kokkuvõtvalt - Vallavalitsus möönab, et Vallavalitsuse ametnike (sh kaebaja) ning hallatavate asutuste teenistujate palkade vähendamine alates
  30. märtsist 2010 12% ulatuses võis olla protseduuriliselt küll mõnevõrra ebakorrektne, kuid kindlasti ei saa väita, et seda tehti n.ö teenistujate ning töötajate selja taga ning sellest eelnevalt teavitamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  31. Kaebusest nähtuvalt A.S. leiab, et Raasiku vald on temale 1) vähem maksnud palka perioodil 01.03.2010 – 31.12.2011 töötamise eest summas 2118,85 eurot (bruto); 2) vähem maksnud koondamishüvitust summas 1022,60 eurot (bruto); 3) vähem maksnud lisatasu teenistusaastate eest summas 135,15 eurot (bruto). Kaebaja soovib, et kohus kohustaks Raasiku valda maksma kaebajale välja eeltoodud vähemmakstud töö- ja lisatasu ning koondamishüvitus, samuti viivis summas 971,45 eurot (bruto).
  32. Kohus kaebajaga ei nõustu, et talle on ebaseaduslikult vähem makstud palka ja lisatasu teenistusaastate eest ning seetõttu ka vähem makstud koondamishüvitust. Toimikumaterjalidest ilmneb, et Raasiku Vallavolikogu on igaks eelarveaastaks kinnitanud palgaastmed ning nendele vastavad palgamäärad ning Vallavalitsus (vallavanem oma käskkirjaga) on nende otsuste ja „Raasiku Vallavalitsuse palga ja volikogu liikmetele hüvituse maksmise korra“ alusel kehtestanud Vallavalitsuse teenistujatele töötasud /tl 44-67/. Tegemist on kehtivate haldusaktidega, mida kaebaja ei ole seaduses ettenähtud korras (

§ 160lg 1 ja 3) kohtus vaidlustanud.

Kohus märkis juba 19.03.2012 määruses, millega jättis A.S.e kaebuse käiguta, et kui kohus ei ole kõnealuseid käskkirju õigusvastaseks (seadusevastaseks) tunnistanud, siis järelikult on tegemist õiguspäraste haldusaktidega. Kohus märkis: „Ka praeguses kaebuses ei ole A.S. taotlenud ühegi käskkirja seadusevastaseks tunnistamist. Eeltoodu alusel tundub kohtu hinnangul alusetu kaebaja käsitlus, et talle on makstud vähem töö- ja lisatasu ning koondamishüvitist, samuti vähemmakstud koondamishüvitise käsitlemine lõpparve väljamaksmisega viivitamisena. Kui kaebajal on kohtu eeltoodud käsitluse osas kohtule esitada vastuväiteid, siis tuleb kaebust vastavalt täiendada (eelkõige täpsustada nõudeid ja põhjendusi).“ Kaebaja ei täpsustanud oma kaebuse nõudeid ega põhjendusi, samuti ei ole ta väitnud, et talle on makstud palka ja lisatasu teenistusaastate eest vähem, kui ülalviidatud kehtivad haldusaktid ette näevad. Ka ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla, et A.S.ele tuli, sõltuvalt tema avaliku teenistuse staažist maksta hüvituseks nimelt 10 kuu ametipalk (

§ 131lg 1 p 4).

Järelikult on kaebus selles osas alusetu ja kohtul puudub vajadus hinnata kaebaja vastavaid väiteid. 3. Eraldi käsitleb kohus viivisenõuet lõpparve väljamaksmisega väidetava viivitamise eest. A.S. vabastati teenistusest seoses koondamisega (

§ 116lg 1) 31.

detsembril

  1. a Raasiku vallavanema 06.01.
  2. a käskkirjaga nr 3-1/
  3. Seega oli kaebaja viimane tööpäev ehk tema teenistusest vabastamise päev, sõltumata selle tagant järele vormistamisest, 31.12.
  4. a. A.S. on ekslikult lugenud kaebuses oma teenistusest vabastamise kuupäevaks selle asjaolu vormistamise kuupäeva (06.01.
  5. a). Reeglina antakse isiku teenistusest 6 vabastamise käskkiri enne, kui teenistussuhe lõpetatakse/lõppeb, ja seetõttu üldjuhul ka arusaamatust „teenistusest vabastamise päeva“ tõlgendamisel ei teki.

§ 134

lg 1 kohaselt ametiasutus on kohustatud maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga. Poolte vahel puudub vaidlus, et Vallavalitsus maksis A.S.ele lõpparve välja alles 09.01.

  1. Seega on vastustaja olnud 6 tööpäeva viivituses kaebajale lõpparve väljamaksmisel ja Raasiku vald peab vastavalt seadusele tasuma kaebajale nimetatud päevade eest ametipalka.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Käesoleval juhul kohus rahuldab A.S.e kaebuse väikeses osas. Et kaebaja oli kaebuse esitamisel riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud ning kumbki pool ei ole seaduses ettenähtud korras kohtukulunõuet esitanud, kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.