3-12-1225/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1225 Haldusasi Neste Eesti AS kaebus tühistada osaliselt Keskkonnainspektsiooni 14.05.2012 vaideotsus nr J-6-15/83655, tuvastada, kas kaebaja on kohustatud isik veeseaduse § 8 lg 2 p 10 mõttes ning tuvastada, kas prokuristi ütlused on käsitletavad juriidilise isiku esindaja ütlustena. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.
2. Sekretäril saata käesolev määrus kaebajale ja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
3. 13.06.2012 saabus Tallinna Halduskohtule Neste Eesti AS kaebus tühistada osaliselt Keskkonnainspektsiooni 14.05.2012 vaideotsus nr J-6-15/8365-5, tuvastada, kas kaebaja on kohustatud isik veeseaduse § 8 lg 2 p 10 mõttes ning tuvastada, kas prokuristi ütlused on käsitletavad juriidilise isiku esindaja ütlustena. Kaebaja leiab, et vaideotsus on ebaseaduslik osas, milles tuvastatakse, et kaebaja on lossija ja seega vee erikasutaja ning kohustatud isik veeseaduse § 8 lg 2 p 10 mõttes. Muus osas kaebaja vaideotsust vaidlustada ei soovi. Kaebaja leiab kaebuses, et käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on, kas kaebaja on vee erikasutaja ja kohustatud isik veeseaduse § 8 lg 2 p 10 mõttes.
4. Kaebuse materjalidest nähtub, et Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni 09.01.2012 kirjaga nr PÕR-6-7/12/5-1 teatati kaebajale, et tal peab naftasaaduste lastimiseks/lossimiseks olema vee erikasutusluba ning selleks tuleb kaebajal hiljemalt 13.02.2012 esitada taotlus vee erikasutusloa saamiseks. Kaebajat hoiatati, et vastasel juhul alustab Keskkonnainspektsioon väärteomenetlust. 1 13.02.2012 esitas kaebaja Keskkonnainspektsiooni 09.01.2012 teatele vastuse ja selgitustaotluse. Keskkonnainspektsiooni 13.03.2012 kirjaga nr PÕR-6-7/12/5-3 vastati kaebaja selgitustaotlusele (kiri märgitud 14.05.2012 vaideotsuses). 03.04.2012 esitas kaebaja Keskkonnaministeeriumile vaide (punkt 1) Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni tegevusetuse seadusevastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks ning selgitustaotluse (punkt 2). Keskkonnainspektsiooni 14.05.2012 vaideotsusega nr J-6-15/365-5 rahuldati vaie punkti 1 osas ning Keskkonnainspektsioon andis 14.05.2012 vaideotsuses kaebaja 13.02.2012 selgitustaotlusele täiendavad vastused lisaks 13.03.2012 kirjas nr PÕR-6-7/12/5-3 esitatule. 03.04.2012 vaide punktis 2 esitatud selgitustaotlusele otsustas Keskkonnainspektsioon oma seisukohti mitte anda, kuna leidis, et nende taotluste rahuldamine ei kuulu Keskkonnainspektsiooni pädevusse. KOHTU PÕHJENDUSED:
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebaja on kaebuses märkinud, et soovib vaideotsust vaidlustada üksnes osas, milles tuvastatakse, et kaebaja on lossija ja seega vee erikasutaja ning kohustatud isik veeseaduse § 8 lg 2 p 10 mõttes. Muus osas kaebaja vaideotsust ei vaidlusta. Kohus leiab, et Keskkonnainspektsioon on kaebaja 03.04.2012 pöördumist käsitlenud ekslikult vaidena, kuna oleks selle pidanud lahendama märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse kohaselt (st vastama täiendavalt selgitustaotlusele). Nimelt sätestab haldusmenetluse seadus (HMS) § 71 lg 1, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga (sisulise otsusega). Kaebaja 13.02.2012 selgitustaotluse kõikidele seisukohtadele vastamata jätmine ei ole aga selline toiming HMS § 72 lg 1 p 3 ja lg 2 mõttes, mis oleks vaidemenetluses vaidlustatav. Kui kaebaja leidis, et tema 13.02.2012 vastuses ja selgitustaotluses ei vastatud kõikidele seisukohtadele, oleks kaebaja saanud esitada kohtule kohustamiskaebuse. Seega leiab kohus, et Keskkonnainspektsiooni 14.05.2012 vaideotsuse nr J-6-15/365-5 näol ei ole tegemist vaideotsusega, vaid täiendava vastusega kaebaja 03.04.2012 selgitustaotlusele. Selgitustaotlusele vastamist saab aga halduskohtus vaidlustada üksnes siis, kui selgitustaotlusele jäeti tähtaegselt vastamata või ei vastatud kõikidele kaebaja küsimustele. Sellisel juhul kontrolliks aga kohus üksnes seda, kas isikule on vastatud tähtaegselt ja täielikult. Vastuse sisu õigsust kaebaja vaidlustada ei saaks. Kuna vastamine kujutab endast toimingut, saaks taotleda vaid selle õigusvastasuse tuvastamist (arvestades HKMS § 45 lg-st 2 tuleneva piiranguga). Kohus leiab, et kaebusest ja asja materjalidest nähtuvalt ei saa kaebajal olla vajadust vaidlustada 14.05.2012 selgitustaotlusele vastamist kui toimingut, kuna ei nähtu, et vastus oleks kaebaja arvates jäänud osaliselt andmata, vaid kaebaja ei nõustu selle sisuga. Kohus leiab, et kaebajal ei ole võimalik esitada halduskohtule ka taotlust tuvastada, kas kaebaja on kohustatud isik veeseaduse § 8 lg 2 p 10 mõttes, kuna kohus lahendab avalik-õiguslikust suhtest tekkinud õiguslikke vaidlusi. Antud juhul ei ole kaebaja suhtes antud ühtegi haldusakti või keeldutud 2 selle andmisest, sooritatud toimingut või keeldutud selle sooritamisest või tekitatud kahju, samuti ei väida kaebaja haldusorgani viivituses olemist haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel. Kohus ei tuvasta faktilisi asjaolusid mõne teise õigusvaidluse tarbeks ega anna õigusnormi tõlgendusi ilma konkreetse õigussuhtest tekkinud vaidluseta. See, kas kaebaja on kohustatud isik veeseaduse § 8 lg 2 p 10 mõttes tehakse kindlaks väärteomenetluses (mida on juba alustatud), kus kaebajal on võimalus ka oma vastuväited esitada. Samuti, kui haldusorgan peaks peatama või keelama kaebaja majandustegevuse seoses veeerikasutusloa puudumisega, on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse. Lisaks eelnevale on kaebaja esitanud ka taotluse tuvastada, kas prokuristi ütlused on käsitletavad juriidilise isiku esindaja ütlustena. Kohus selgitab, et HKMS § 37 ei näe ette sellise taotluse esitamise võimalust. Eelnevat on kaebajale selgitatud määrusega kaebuse tagastamisel 28.05.2012 (asi nr 3-12-886). Kohus leiab, et kaebus ei ole lubatav ning tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kristina Maimann Kohtunik 3