) § 19 lg 4 p 1 ja 2 alusel vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 ja 2 ning § 66 lg 2 p 3 Eesti Töötukassa juhatuse 23.02.2010 otsus nr 235 kehtetuks, kuivõrd toetust kasutati OÜ KM Ideas abistamiseks ning toetuse saaja on hiljem asunud uuesti OÜ KM Ideas osanikuks. 3.05.10.2011 esitas M.M. Eesti Töötukassa 05.09.2011 otsuse nr 7-8/1437 peale vaide. Eesti Töötukassa 16.11.2011 vaideotsusega nr 162 jäeti vaie rahuldamata (punkt 1) ning muudeti Eesti Töötukassa 05.09.2011 otsust nr 7-8/1437 vastavalt vaideotsuses toodud põhjendustele ja selgitustele. Vaideotsuse kohaselt on toetust kasutatud mittesihtotstarbeliselt, millega rikuti Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (
) § 19 lg 8 p
) § 19 lg 8 p 4. 5.2.Eesti Töötukassa leiab, et toetust on kasutatud mittesihtotstarbeliselt, millega rikuti Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (
) § 19 lg 8 p 4.Eesti Töötukassa käsituses seisneb mittesihtotstarbeliseus toetuse kasutamiseks tegevuseks, millele tegelikult töötukassa toetust väljastada ei oleks saanud.Selline tõlgendus on põhjendamatu.
lg 6 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetust saanud isik seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt äriplaanile. Seega sihtotstarbeline kasutamine
tähenduses tähendab kasutamist vastavalt äriplaanile. Kaebuse esitaja äriplaanis oli algusest lõpuni kirjeldatud projekti/brändi kontseptsiooni ReUse Republic ja äriplaanis kavandatud kontseptsioonile ja tingimustele vastavalt on kontseptsioon täies mahus ellu viidud. 5.
Vaatamata sellele, et OÜ KM Ideas võõrandas ostetud esemed hiljem kaebaja poolt loodud ettevõttele, on algselt toetust kasutatud mittesihtotstarbeliselt. 10.Kaebuse esitaja on selgitanud 10.08.2011, et võttis toetuse abil üle ettevõtte KM Ideas OÜ ja asus seda edasi arendama. Selline tegevus on vastuolus ettevõtluse arendamise toetuse sihtotstarbega, sealjuures kaebaja kinnitus ettevõtte edasiarendamise osas läheb vastuollu kaebaja 05.10.2011 vaides esitatud selgitustega. 11.Kaebuse esitaja väited , mille kohaselt kesistest õigusalastest teadmistest tingituna ei pidanud ta uue äriühingu loomist esmatähtsaks ja keskendus projekti sisulisele elluviimisele, ei ole 3 tõsiseltvõetavad. Uue ettevõtte loomise kohustusest oli ta teadlik, mida tõendab äriplaani lisa, kust nähtub, et stardikapitali eelarvesse olid firma asutamise kulud sisse arvestatud. 12.Seoses kaebuse väidetega haldusmenetluse seaduse § 64 lg 3 , § 67 lg 1 ja lg 2 arvestamata jätmisest märgib vastustaja, et asjaolu, et isik on haldusakti alusel saadu ära kasutanud, ei tähenda automaatselt, et haldusorganil ei oleks sellises olukorras kunagi õigust isikult alusetult saadud toetust tagasi nõuda. Kaebuse esitaja seisukohast lähtuvalt võib tekkida olukord, kus alusetult vara saanud isik, kes suudab selle võimalikult kiiresti ära tarvitada, oleks sisuliselt puutumatu, milline eesmärk kindlasti seadusandjal ei olnud.
lg 1 sätestab tööturuteenuste liigid, nähes punktis 9 ette ettevõtluse alustamise toetuse. IV KOHTU PÕHJENDUSED 13.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 14.
lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise kaudu.
p 1 avab tööturuteenuse mõiste ning osundatud sättest tulenevalt on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
lg 1 sätestab tööturuteenuste liigid, nähes punktis 9 ette ettevõtluse alustamise toetuse. 15.
, mis käsitleb ettevõtluse alustamise toetust, kehtestab muu hulgas ka selle tööturuteenuse osutamise tingimused ja korra. Osundatud paragrahvi lg 4 sätestab ettevõtluse alustamise toetuse andmisest keeldumise alused, sealhulgas p 1 kohaselt ei anta ettevõtluse alustamise toetust olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks, p 2 aga näeb ette, et ettevõtluse alustamise toetust ei anta olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks. Vastustaja on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et toetust kasutati eeltoodud eesmärkidel, seega tegevusteks, milleks töötukassa seda poleks anda saanud. 16.
lg 6 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetust saanud isik kasutama seda sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile. Ettevõtluse alustamise toetuse tagastamise alused sätestab
lg 8 , sealhulgas on ühe sellise asjaoluna viidatud lõike punktis 4 märgitud ettevõtluse alustamise toetuse mittesihtotstarbelist kasutamist. Nii
lg 1 sätestatud seaduse eesmärgist kui § 2 p 1 avatud tööturuteenuse mõistest tulenevalt, samuti arvestades
ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks seatud tingimusi ja toetuse andmisest keeldumise aluseid tuleneb selgelt, et
-i eesmärk on võimalikult kõrge tööhõive saavutamine, mistõttu toetust antakse ettevõtlusega alustamiseks, mitte olemasoleva ettevõtja majandustegevuse toetamiseks või laiendamiseks, sealjuures on välistatud toetuse maksmine olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks ja juba ettevõtjatena tegutsevatele äriühingu juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele. Äriseadustiku (ÄS) § 1 kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Tulumaksuseaduse ( TuMS) § 14 lg 2 sätestab, et ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse 4 osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Eeltoodust tulenevalt on ettevõtluse alustamise toetus kavandatud ettevõtluse alustamiseks, mis toimub kas äriühingu või FIE vormis. Äriplaanist nähtuvalt oli äriideeks projekti ReUse Republic elluviimine, mis tegutseks nii rõivatööstuses kui ka moeäris. Kaebaja on seisukohal, et äriplaanis kirjeldatud projekt on käivitatud. Töötukassa on põhjendatult märkinud, et äriplaani kohaselt ei olnud eesmärgiks üksnes brändi propageerimine, vaid asuda läbi uue ettevõtte tegelema ka rõivatoodanguga. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult tuvastanud, sealhulgas tuginevalt kaebaja enese poolt antud selgitustele, mille kohaselt kaebaja sai toetuse abil ettevõtte KM Ideas osanikuks ja asus seda edasi arendama ( tl) ja KM Ideas nimel töötukassale esitatud kuludokumentidele, et erinevalt planeeritust kasutas kaebuse esitaja toetust olemasoleva ettevõtte laiendamiseks ja olemasoleva äriühingu ülevõtmiseks. Kaebuse esitaja ei ole väitnud töötukassa poolt asjaolude ebaõiget tuvastamist, samas ei ole ta esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kummutaks kaebaja enese poolt antud selgitused toetusraha kasutamise kohta ja lükkaks ümber töötukassa järeldused. Seega jagab kohus töötukassa seisukohta, et kaebuse esitaja on kasutanud toetust tegevuseks, millele töötukassa ei oleks saanud toetust väljastada, seega kasutanud ettevõtluse alustamise toetust mittesihtotstarbeliselt. Töötukassa on 05.09.2011 otsuses nr 7-8/1437 leidnud, et kaebaja on rikkunud
lg 4 p 1 ja p 2, lisaks on viidatud HMS § 64 lg 1 ja lg 2 ning HMS § 66 lg 2 p 3. Eespoolmärgitud otsusesse 16.11.2011 vaideotsusega nr 162 muudatuste tegemisel on vastustaja põhjendatult leidnud, et
lg 4 p 1 on suunatud töötukassale kui toetuse väljastajale, mistõttu toetuse taotleja nimetatud sätet rikkuda ei saa ning kaebuse esitaja on rikkunud 19 lg 8 p 4, otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise alusena lisanud viite HMS § 66 lg 3 ja tagasinõude alusena viite
17.
lg 1sätestab: Eesti Töötukassa nõuab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud tööturutoetuse või käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 7–14 ning käesoleva seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenuse saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral või käesoleva seaduse § 18 lõikes 7, § 19 lõikes 8 ning § 20 lõikes 5 nimetatud juhtudel tööturutoetuseks alusetult makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi. Kohus nõustub vastustajaga, et osundatud säte alusetult makstud toetuse tagasinõudmiseks on imperatiivne. 18.Õigusliku aluseta määratud toetuse tagasinõudmine eeldab toetuse määramise kohta tehtud otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist.
lg 3 sätestab, et selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kuna
vastav erinorm puudub, kohaldub toetuse maksmise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamisele üldseaduse- HMS regulatsioon. Riigikohus selgitas 24.11.2011 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-74-11, et TKindlS § 46 lg 1 sätestab imperatiivselt alusetult makstud hüvitise tagasinõudmise, ent ei reguleeri hüvitise maksmise aluseks oleva haldusakti kehtetuks tunnistamist ning kohaldamisele kuulub eriregulatsiooni puudumisel haldusmenetluse seadus, sealjuures haldusaktide kehtetuks tunnistamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Kohtupraktikas on leitud, et viidatud kohtulahendis antud tõlgendus on laiendatav ka
-le ( näit.Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-103247). 19.HMS § 64 lg 2 , millele on vaidlustatud otsuses viidatud, sätestab :haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Seega on haldusorganil haldusakti kehtetuks tunnistamisel üldjuhul kaalutlusõigus.Vaatamata otsuses tehtud viitele 5 HMS § 64 lg-le 2, ei nähtu otsuse põhjendustest kaalutlusi ning järeldust kaalutlusõiguse kohaldamisest ei ole võimalik teha ka vaideotsusest. Otsuse ja selle põhjendusi muutva vaideotsuse põhjendustest nähtuvalt on töötukassa rõhutanud, et
lg 4 p 1 on töötukassat kohustav imperatiivne norm ja vastavalt
lg 8 p 4 kuulub toetus tagastamisele täies ulatuses, lisades tagasinõude alusena viite imperatiivsele normile-
Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on otsuse tegemisel lähtutud HMS § 64 lg 2 sisalduvast klauslist, mille kohaselt kaalutlusõigust ei rakendata, kui seadus kohustab haldusakti kehtetuks tunnistama. 20.HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ja muid tähtsust omavaid asjaolusid.HMS § 67 sätestab täiendavad tingimused puudutatud isiku usalduse arvestamiseks: HMS § 67 lg 1 alusel arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades peale HMS § 64 lg-s 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. HMS § 67 lg 4 p 5 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui ta oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik. Seega on haldusorganil ülaltoodud sätetest tulenevalt lai kaalumisruum haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel ning haldusakti kehtetuks tunnistamisel ei pea arvestama üksnes usaldusega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.