Obsah (6)

§ 162§ 174§ 175§ 177§ 423§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2012. a Tsiviilasja number 2-10-20551 Tsiviilasi Ulvi

§ 162

). Vastavalt sellele on kõik menetluskulud jäetud käesolevas asjas Ulvi Mäesalu kanda. Järelikult ei saa kuidagi käesolevas asjas kostja lepingulise esindaja kulude mõistlikkust ja põhjendatust välistada väitega, et kostjal on olemas koosseisuline jurist. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas 19.03.
2. a määrusega Viljandi linna avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis välja Ulvi Mäesalult Viljandi linna kasuks menetluskulud summas 644,23 eurot. Kohus mõistis välja Ulvi Mäesalult Viljandi linna kasuks menetluskuludelt (644,23 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 175

lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude eest. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Asja keerukust ei näita üksnes konkreetse tsiviilasja raames koostatud menetlusdokumentide arv või maht, vaid õigusvaidluse sisu. Kohus leidis, et kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Seadusest tulenevalt 2 ei pea menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotlev isik tõendama menetluskulude kandmise fakti. Asja keerukust ei näita üksnes konkreetse tsiviilasja raames koostatud menetlusdokumentide arv või maht, vaid õigusvaidluse sisu. Kohus leidis, et hageja väide, et avalik teenistus, kellel on koosseisuline jurist, ei pea töövaidluse lahendamiseks juristi palkama, ei ole põhjendatud. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tegemist on vaidlusega, mis ei seondu haldusorgani igapäevase tegevusega, s.o töövaidluste pidamisega. Hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks jätis kohus tähelepanuta, kuna antud tsiviilasjas ei ole hageja riigilõivu tasunud. Kostja lepingulise esindaja poolt õigusabile kulutatud aeg 7 tundi (kostja vastuse koostamine hagiavaldusele 4 tundi ja apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 tundi), ei ole eelmärgitud toiminguid arvestades ülemäärane ning on seega põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 76,69 eurot on põhjendatud. Kokku tuleb Ulvi Mäesalult menetluskulude katteks välja mõista 644,23 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Ulvi Mäesalu esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) oleks kohus pidanud

§ 162

lg 4 alusel kulud jätma poolte endi kanda, sest vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, on Ulvi Mäesalu suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Apellant on vastustaja süül ilma tööta ning vastaspool teeb takistusi uue töö leidmisel. Vastaspoolel oli kossseisuline advokaat ning ta palkas täiesti põhjendamatult veel uue advokaadi. Ulvi Mäesalul puudub juriidiline haridus ning töö ja raha, et oma õigusi advokaadi vahendusel kaitsta; 2) ei olnud juristi palkamine kostja poolt mõistlik kulu. Tõendatud ei ole vastaspoole juristi palkamise vajadus. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtunik Silvi Maiste tegi tsiviilasjas 2-10-20551 kohtuotsuse 04.02.

1. a ilma, et Ulvi Mäesalu oleks hagiavaldusele üldse vastust saanud (tõendab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 08.03.
2. a registreeritud ja vastuvõetud Ulvi Mäesalu avaldus). Vastaspoolel pole mingit alust nõuda Ulvi Mäesalult raha kostja vastuse koostamiseks Ulvi Mäesalu hagiavaldusele tsiviilasjas 2-10-20551, sest kohtunik tegi otsuse ilma kostja vastuseta; 3) UÜ Sikuti advokaadibüroo poolt esitatud arve, millel on tundide arvuks märgitud 8,5 tundi, ei ole põhjendatud. Hagiavalduses oli kõik selge ja läbipaistev; 4) ei ole maakohus võtnud arvesse, et tsiviilasi nr 2-10-20551 tuli kohtul menetlusse võtta vastustaja süü läbi, kes koondas
3. a Ulvi Mäesalu
4. a toimunud ebaseadusliku koondamise tõttu. Kohtumääruses ei ole kohtunik arvesse võtnud

§ 175

lg 1, millest tuleneb, et kohus mõistab välja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses, mille eesmärgiks on kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude eest. 3 VASTUSTAJA SEISUIKOHT 6. Viljandi linn Viljandi Linnavalitsuse kaudu palub määruskaebuse jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulude rahalise suuruse üle vaidlemisega seonduvad kulud Ulvi Mäesalu kanda ja määrata täiendavalt kindlaks menetluskulud summas 138,05 eurot. Seisukoha kohaselt: 1) leiab vastustaja, et määruskaebuse sisuliste põhjenduste kohaselt ei vaidlusta määruskaebuse esitaja menetluskulude rahalise kindlaks määramise kohta tehtud kohtumäärust. Sisuliselt vaidlustab määruskaebuse esitaja kohtuotsust, millega otsustati jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda. Kohtuotsuse vaidlustamiseks ette nähtud korraline kohtutee on aga tänaseks lõppenud ning otsus on jõustunud. Seega ei ole määruskaebusega taotletavat eesmärki kuidagi võimalik taotleda, mistõttu tuleks määruskaebus jätta läbi vaatamata vastavalt

§ 423

lg 2 p-le 2 ja § 463 lg-le 2; 2) ei ole määruskaebuse esitaja toonud välja ühtki kaalutlust, millest tingituna peaks vaatama ümber Tartu Maakohtu määruse menetluskulude rahalise kindlaks määramise kohta. Ulvi Mäesalu kordab üksnes hagis ja apellatsioonkaebuses esitatud asjakohatuid väiteid, millele kohus on andnud oma hinnangu juba põhivaidlust lahendades; 3) ei oleks kohus kuidagi saanud koostada kostja eest kostja vastust ning apellatsioonkaebust, missuguste tegevustega seonduvad lepingulise esindaja kulud ongi käesoleval juhul välja mõistetud. Määruskaebuse esitaja on esitanud teisigi paranoilisi väiteid; 4) asjaolu, et töölepingu ülesütlemist puudutavalt nõudelt ei pidanud määruskaebuse esitaja tasuma riigilõivu, ei saa kuidagi järeldada, et vaidlus tervikuna toimuks tasuta ning sellega mingeid kulutusi ei kaasne. Määruskaebuse esitajale oli teada, et vastaspoolt esindab menetluses advokaat ning ta ei saanud mõistlikult eeldada, et advokaat teeb tööd tasuta; 5) on kostja palunud lepingulise esindaja kulude kindlaks määramist kahe konkreetse töö eest, mis kokku võtsid aega 7 tundi. Seega on eksitav määruskaebuse esitaja viide 8,5 tunnile. Sikuti Advokaadibüroo

1. aprilli
2. a arvel nr 100 on küll kajastatud üks täiendav töö (1,5 tunni ulatuses), kuid see puudutab teist poolte vahelist kohtuasja ning seda kulu ei ole vaidlustatud kohtumäärusega kindlaks määratud ja seda ei ole vastustaja käesolevas asjas ka taotlenud; 6) on vastustaja tulenevalt asjaolust, et määruskaebuse esitaja vaidleb menetluskulude rahalise suuruse üle pidanud koostama juba 2 menetlusdokumenti – s.o 09.03.
3. a seisukoht hageja vastuväidetele menetluskulude küsimuses ning käesoleva vastuse määruskaebusele. Sellega on vastustaja kulud lepingulise esindajale käesolevas protsessis suurenenud veel 138,05 euro võrra (Sikuti Advokaadibüroo 27.06.2012 arve nr 170). Ei ole mingit põhjust, miks peaks vastustaja kandma määruskaebuse esitaja alusetutele vastuväidetele vastamisega seonduvad kulud ise. Vastustaja palub ka need kulud täiendavalt rahaliselt kindlaks määrata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele. 4
7. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt vaidlustanud 25.01.
8. a jõustunud kohtulahendit, millega kohus jättis poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Ulvi Mäesalu kanda. Kohus märgib, et nimetatud lahend on juba jõustunud ja määruskaebuse esitaja ei saa vaidlustada enam kohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust.
9. Määruskaebuse esitaja väide, et õigusabi kasutamine kostja poolt ei olnud mõistlik, ei ole põhjendatud. Arvestades hagiavalduses esitatud asjaolusid leiab ringkonnakohus, et professionaalse õigusabi kasutamine oli mõistlik.
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et õigusabi osutamisele kulunud aeg (vastuse koostamine hagiavaldusele 4 tundi ja apellatsioonkaebuse analüüs ning vastuse koostamine 3 tundi) on põhjendatud. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja tunnihind 76,69 eurot. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmine summas 644,23 eurot on kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.
11. a määrusega nr 137 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad".
12. Vastustaja on palunud määrata kindlaks ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulud summas 138,05 eurot. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtus kantud kulud ei kuulu hüvitamisele, sest

§ 178

lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 5 Andra Pärsimägi