← Eesti

2-11-62320/36

Obsah (8)§ 150§ 661§ 20§ 430§ 428§ 432§ 168§ 467

1 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2012, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-62320 Tsiviilasi Menetlustoiming D N`i hagi UÜ Melani

§ 150lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr.

2-1111-62320 menetluse menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega hagi esitamisel tasutud tasutud riigilõivust 191,73 eurost ½ (pool), s.o. summas 95,87 eurot (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti). Tagastatav riigilõiv summas 95,87 95,87 eurot tuleb kanda D N` N`i arveldusarvele arveldusarvele nr xxxx, xxxx, märkides maksekorraldusele selgituseks: „Riigilõivu tagastamine ½ osas ts. asjas nr 22-111162320“. Edasikaebe kord Tulenevalt

§ 661

lg 4, on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse määruskaebuse esitamise õigusest loobumises, mistõttu määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 19.12.2011 esitas D N`i Viru Maakohtule hagi UÜ Melanimööbel vastu kahju hüvitamise nõudes summas 680.65 eurot (tsiviilasi nr 2-11-62320). Avalduses toodud asjaolude kohaselt ostis hageja kostjalt 2010.a. sügisel kapp-voodi hinnaga 10 650 krooni (680,65 eurot), mis paigaldati kostja poolt hageja korterisse xxxx. Jaanuaris 2011 purunes voodil tõstemehhanismi detail, mille tagajärjel tekkis kapp-voodi uksel pragu. Hageja pöördus vea parandamiseks kostja poole. Kapp-voodi parandati kostja poolt 10.03.2011. Kahe nädala pärast oli tõstemehhanismil üks detail välja kukkunud; kostja kõrvaldas puuduse. 25.07.2011 esitas hageja kostjale uue kirjaliku avalduse, sest kapp-voodi tõstemehhanism ei töötanud korralikult. Kostja lubas tõstemehhanismi välja vahetada, kuid ei täpsustanud aega, millal seda tehakse. 29.08.2011 esitas hageja kostjale müügilepingust taganemise avalduse. 30.08.2011 esitas hageja kaebuse Tarbijakaitseametile. 02.11.2011 on Tarbijakaitseameti komisjoni otsusega rahuldatud hageja kaebus ja tunnustatud tema õigust müügilepingust taganemiseks: kauplejal (müüjal) tuli tagastada müüdud kapp-voodi eest saadud 680,65 eurot) ning tarbijal tuli kapp-voodi tagastada kauplejale. Kostja ei nõustunud komisjoni otsust täitma ning hageja esitas hagi kohtusse. Menetluse käik 27.12.2011 kohtumäärusega jäeti hagi selles esinevate puuduste tõttu käiguta. 14.02.2012 võeti hagiavaldus Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse. 05.03.2012 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et ostu-müügilepingust tulenevalt ei ole hagejal alust kahjunõuet esitada. Kostja reageeris hageja 3 avaldustele õigeaegselt ja likvideeris kahjustused omal kulul. Kapp-voodi konstruktsiooni kahjustumise põhjuseid ei olnud võimalik kindlaks teha, üheks põhjuseks võis olla voodi paigaldamise kohal seina ja põranda vahel täisnurga puudumine. Kostja leidis, et ei rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu puudub alus ka lepingust taganeda. 22.03.2012 esitatud kirjalikus seisukohas jäi hageja oma nõude juurde. VÕS § 116 lg 1 tulenevalt leidis hageja, et tal on õigus lepingust taganeda ning ostuhinna tagastamine ongi kahju hüvitamine kohustuse rikkumise eest 11.04.2012 edastati tsiviilasi kohtunik Tamara Šabarova haigestumisest tulenevalt kiiremaks läbivaatamiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele.

§ 20

lg 1 tulenevalt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kohus leidis korraldavas määruses 14.05.2012, et sisuliseks arutamiseks on vajalik täpsustada poolte seisukohti, samuti esitada seni tõlkimata dokumentide tõlked. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et vastavat nõuet (lepingust taganemisel ostuhinna tagastamine) ei ole hageja esitanud. 05.09.2012 toimunud eelistungil tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissläbirääkimiste pidamiseks ning kohtuvaidluse jätkumise korral kvalifitseeritud õigusabi leidmiseks. 25.09.2012 laekus kohtule kostja lepinguliselt esindajalt Deniss Matvejev`ilt kostja seisukoht, milles sisaldus ka kostja ettepanek kompromissi sõlmimiseks. 03.10.2012 avaldasid pooled kohtule, et on valmis kompromissettepanekut arutama kohtu määrataval kohtuistungil 10.

  1. 09.10.2012 laekus laekus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissileping, mis on poolt poolte esindajate poolt digitaalselt allkirjastatu allkirjastatud tatud (ühiste allkirjadega 10.10.2012) 10.10.2012). Vastavalt sõlmitud kompromissile on loetud müügileping lõppenuks 29.08.2011 hageja poolt lepingust taganemisega ning kostja kohustub maksma hagejale kapp-voodi ostuhinna 680,65 eurot 4 kuu jooksul maksetega 200 eurot kuus kuu viimaseks kuupäevaks, tehes esimese makse summas 200 eurot hiljemalt 31.10.2012 ja viimase makse hiljemalt 31.01.2013 tasumisele kuuluva summa jäägile vastavalt - 80 eurot 65 senti. Hageja tagastab kostjale kappvoodi, mille kostja veab ära omal kulul hiljemalt 31.01.
  2. Pooled kinnitavad, et üleantu väljaandmise ja hüvitamisega neil mingeid täiendavaid pretensioone seoses nimetatud müügilepinguga ei ole. Hageja palub tagastada ½ tasutud riigilõivust; poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kompromissi esitamisel paluvad pooled see kinnitada kohtu poolt kirjalikus menetluses ja menetlus asjas lõpetada. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ning poolte esitatud kirjaliku kompromissilepingu, leiab, et kompromissi kinnitamisega asjas menetluse lõpetamine on põhjendatud.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 428

lg 1 p 4).

§ 430

lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning esitatud tingimustel on kompromiss täidetav. 4

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada, mistõttu on võimalik kompromiss kohtul vastu võtta ja see esitatud kujul ka kirjalikus menetluses kinnitada.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Menetluskuludest

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja taotlus riigi poolt riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja poolt on tasutud hagi esitamisel riigilõivu summas 191,73 eurot 03.02.2012 (laekumine nr 121, 03.02.2012, tasutud arvelt xxxx, selgitusega -riigilõiv tsiviilasi nr 2-1162320). Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 sätestatule kuulub hageja taotlusel talle tagastamisele hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ summas (191,73 eurot : 2) = 95,87 eurot.

§ 467

lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 24. 24. oktoobril 2012. a. Nooremreferent Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.