§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 30. maiks 2012.a. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 17.05.2012.a. 17.05.2012.a kohtule esitatud vastuses tunnistab kostja esitatud nõuet ning teatab, et soovib 2 kompromisslepingut. Rxxxxxxx Rxxxxxx soovib igakuiselt maksta 150 eurot alates käesoleva aasta juunikuust. 23.05.2012.a kirjaga edastas Tartu Maakohus nii hagejale kui ka kostjale kompromissilepingu projekti ning palub kaaluda pooltel kompromissi sõlmimist. 15.06.2012.a saatis hageja Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja omapoolse kompromissilepingu ning palub pikendada kompromissi sõlmimise tähtaega kuni 01.07.2012.a. 25.06.2012.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostja kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt
Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest
järgi.
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus:
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et Rxxxxxxx Rxxxxxx hüvitab Creditreform Eesti OÜ-le muud käesolevas tsiviilasjas tasutud menetluskulud kokku summas 96.23 eurot, millest 57.83 eurot on õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest ja 38.40 eurot on õigusabikulu menetluskulude väljamõistmise avalduse koostamise eest; samuti selle, et kostja hüvitab hagejale pool riigilõivust, s.o 32 eurot. Hageja taotles hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks 15.12.2011.a riigilõivu käesolevas asjas summas 47.93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 23.04.2012.a maksekorraldusega nr 49762 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072699 täiendavalt riigilõivu 15.98 eurot 3 (tl 17). Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31.96 eurot taotluses toodud arveldusarvele. Kohus lähtub määruse tegemisel
Kohtunik Ü. Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.