Obsah (4)

§ 121§ 4§ 6§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1878 Haldusasi I.U.’i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei A

§ 121lg 2 p 1, lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

KOHUS LEIAB 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 38 sätestatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ega esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. I.U.’i 05.09.2012 kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt otsustati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) 22.06.2012 käskkirjaga nr 3-1/102 algatada distsiplinaarjuurdlus nr 12-2012, mille eesmärgiks oli selgitada välja, miks pole patrulliosakonna inspektor K. P. ja patrulliosakonna vaneminspektor I.U. salvestanud õigeaegselt hoiatustrahviotsuste fotosid üldkettal Hoiatustrahvide kausta.
2. 12.07.2012 ametkondliku juurdluse kokkuvõttes (kokkuvõte) tehti ettepanek karistada K. P. 17.06.2012 toime pandud MUPO juhataja 09.03.2011 käskkirjaga nr 1-1/20 kinnitatud MUPO kirjaliku hoiatusmenetluse läbiviimise juhendi eiramise eest, millega on toime pandud ATS § 84 p 1 nimetatud distsiplinaarsüütegu - teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine - ATS § 5 lg 1 p 1 alusel, noomitusega. Kokkuvõttes on märgitud, et I.U.’i osas distsiplinaarmentluse läbiviimise käigus distsiplinaarsüüteo toimepanemist ei tuvastatud, kuid menetluses kogutud materjalid, eriti R. 1 K. seletused viitavad I.U.i poolsele mitte hea kolleegilikule suhtumisele kaastöötajatesse ning ükskõiksusele töö osas.
3. I.U. on kaebuses märkinud, et kaebus on esitatud MUPO 12.07.2012 ametkondliku juurdluse kokkuvõtte peale. Kaebaja soovib, et „distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ei arutataks minu väidetavaid isikuomadusi, ning eemaldataks kokkuvõttest minu nimi kuna seos minu ja distsiplinaarmenetluses puudub”. 5.

§ 4

lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 6

lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Siit nähtub, et mingi tegevus kujutab endast haldusakti, kui üheaegselt on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) tegutsevaks subjektiks on haldusorgan; 2) tegevus toimub avalik-õiguslikus suhtes; 3) tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks; 4) tahteavaldus on ühepoolne; 5) reguleeritakse üksikjuhtumit; 6) regulatsioon on suunatud haldusevälisele isikule. 6. Käesolev kaebus on esitatud MUPO 22.06.2012 käskkirjaga nr 3-1/102 algatatud distsiplinaarmenetluse nr 12-2012 juurdluse kokkuvõtte peale. Kohus selgitab, et kaebuses vaidlustatud kokkuvõte ei ole

mõttes iseseisev (lõplik) haldusakt, mida halduskohtus vaidlustada saaks, vaid tegemist on menetlustoiminguga.

§ 45

lg 3 kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti või lõpliku toimingu tegemise. Kohus selgitab, et vaidlustatud kokkuvõte ei ole distsiplinaarjuurdluse nr 12-2012 lõplik haldusakt. Kokkuvõttes on alles tehtud ettepanek K. P. noomitusega karistamiseks ja märgitud, et I.U.’i osas distsiplinaarmentluse läbiviimise käigus distsiplinaarsüüteo toimepanemist ei tuvastatud. Seega ei riku vaidlustatud kokkuvõte kuidagi kaebaja õigusi ja puudub ka igasugune põhjus vaidlustada kokkuvõtet, kui menetlustoimingut,

§ 45lg 3 alusel.

Täiendavalt selgitab kohus, et ka

§ 45

lg 1 kehtestab kaebeõiguse piirangud halduskohtule kaebuse esitamisel, nimelt on sätestatud, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Eeltoodu alusel puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus kaebuses esitatud keelamis/kohustamisnõude esitamiseks („...kokkuvõttes ei arutataks minu väidetavaid isikuomadusi, ning eemaldataks kokkuvõttest minu nimi...”), sest vaidlustatud kokkuvõttes ei ole tehtud ettepanekut kaebaja karistamiseks, vastupidi, kinnitatud on, et I.U.’i osas distsiplinaarmentluse läbiviimise käigus distsiplinaarsüüteo toimepanemist ei tuvastatud. Seega ei ole mingit alust arvata, et vastustaja annab kaebuses vaidlustatud kokkuvõtte alusel haldusakti, mis rikub kaebaja õigusi. Juhul, kui vastustaja peaks siiski sellise (lõpliku) haldusakti andma, on kaebajal õigus selle eraldiseisvaks vaidlustamiseks. Samas on ilmselgelt väär kaebaja põhjendus kokkuvõtte vaidlustamiseks: „…kuna seos minu ja distsiplinaarmenetluses puudub”. Nimelt on Mupo 22.06.2012 käskkirjas nr 3-1/102, millega algatati distsiplinaarjuurdlus nr 12-2012, sõnaselgelt märgitud, et eesmärgiks oli selgitada välja, miks pole muu hulgas patrulliosakonna vaneminspektor I.U. salvestanud õigeaegselt hoiatustrahviotsuste fotosid üldkettal Hoiatustrahvide kausta. 2 Seega tuli distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttes anda hinnang kaebaja käitumisele ka siis, kui selles käitumises distsiplinaarsüütegu ei leitud. 7.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse, kui kaebajal ilmselgelt puudub asjas kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõestatud. Eeltoodust ilmneb, et tegemist on nõuetega, mille esitamiseks kaebajal ilmselgelt puudub kaebeõigus ja kaebus nimetatud nõuete osas tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Hurma Kiviloo Kohtunik 3