) §-de 46; 60 lg 1, 2; 62 lg 1 ja KMS § 22 lg 31 alusel esitama maksuhaldurile perioodil 1.09.-31.12.2011.a. ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid(raamatupidamise algdokumendid, kassadokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad) ning Eesti pankades avatud arvelduskontode väljavõtted ajavahemiku 9.01.2011.a.-9.
-st tulenevate kohustuste täitmisest. Kuna äriühing ei esitanud korralduses nõutud dokumente, saatis PMTK 20.02.2012.a. pankadele korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Swedbanki ja Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali arvelduskontode väljavõtetest nähtuvalt on OÜ „Bingolex“ perioodil september-detsember 2011.a. pangatehinguid teostanud, kuid pangakontol liikuvad summad pole vastavuses käibedeklaratsioonides deklareeritud andmetega, mistõttu pole esitatud andmed usaldusväärsed. Maksu- ja Tolliameti(MTA) valduses oleva teabe kohaselt pole osaühing ajavahemiku september 2011.a. - jaanuar 2012.a. kohta esitatud tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel (vorm TSD) deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, seega puuduvad äriühingul töötajad. Ettevõttepoolne tegevus viitab selgelt kaasaaitamiskohustuse rikkumisele ja maksuhalduri tegevuse takistamisele
8.05.2012.a. MTA vaideotsusega nr 6-1/815-2 jäeti osaühingu vaie 13.03.2012.a. otsuse nr 3972 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. KMS § 22 lg 31 sätestab, et maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine pole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda temalt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine pole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Osundatud säte seab eeskätt maksukohustuslasele kohustuse tõendada, et ta tegeleb ettevõtlusega. OÜ „Bingolex“ poolt dokumentide mitteesitamine ei kinnita, et ta tegeleks ettevõtlusega. Vastav informatsioon on olemas üksnes vaide esitajal endal ning see on tema riisiko, kui ta jätab dokumendid esitamata. Äriühing pole senini peale paljasõnaliste väidete esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema poolt ettevõtlusega tegelemist ajavahemikul 2011.a. september 2011.a. detsember. Vastavalt KMS §-le 24 lg 1 on maksukohustuslane kohustatud esitama käibedeklaratsioone ning täitma maksukohustuslasena registreerimise päevast alates maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma, tasuma käibemaksu, säilitama dokumente ja pidama arvestust ning esitama arveid. Kuna ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid on reeglina ettevõtja ja tema tehingupartnerite mõjusfääris, on maksuhalduri initsiatiivil tõendite kogumine piiratud. Käibemaksukohustuslane peab ise näitama üles piisaval määral aktiivsust, et vajadusel enda väiteid usaldusväärsete tõenditega kinnitada. Mõistlikult käituv äriühing peab arvestama võimalusega, et kui dokumendid jäetakse esitamata, võib ettevõtlusega tegelemise fakt jääda tuvastamata. Vastavalt
§-le 11 lg 1 on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhalduri ülesanne on välja selgitada objektiivne tõde ja õiguslik regulatsioon sõltumata sellest, mida isikud on menetluse käigus väitnud. Maksuhaldur pole seotud isikute väidetega ja taotlustega ning otsustab iseseisvalt maksumenetluses asjaolude tuvastamise üle. PMTK 9.01.2012.a. korralduses on selgesõnaliselt märgitud, et OÜ „Bingolex“ on kohustatud ilmuma maksuhalduri juurde, et anda selgitusi toimuva ettevõtluse kohta ja esitama ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid. Osaühing sisulist teavet majandustegevuse kohta ei andnud ja ettevõtlust tõendavaid dokumente ei esitanud. Ekslik on vaide esitaja seisukoht, et temal polegi kaasaaitamiskohustust, kuna dokumentide nõudmise korralduses puudub viide
§-le 56. Kaasaaitamiskohustus ei tulene korralduse sõnastusest vaid otse seadusest.
kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhal2 durile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Kontroll toimus PMTK 9.01.2012.a. korralduse nr 12.2-3/5419-1 alusel, seega puudutavad vaide esitaja etteheited kaasaaitamiskohustuse fikseerimise kohta ainult seda korraldust. Samas on oluline, et OÜ „Bingolex“ pole seda korraldust vaides vaidlustanud. Osaühingu väited ei mõjuta kaevatud otsuse õiguspärasust ega ole seega asjassepuutuvad, kuna vaidlustatud on isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada. Vastustaja pole taganud kaebajale ärakuulamisõigust põhiseaduse(PS) § 14 tähenduses. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 36 sätestab haldusorgani selgitamiskohustuse,
lg 2 järgi selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. 3.02.2012.a. ilmusid kaebaja seaduslik esindaja O.Vainola, nõustaja Teet Raatsin ja kaitsja Vello Luik maksuhalduri ametiruumidesse. Menetlustoimingu algus kell 10.11 on fikseeritud protokollis. Maksuhaldur esitas tutvumiseks „Maksukohustuslase õigused ja kohustused“ ja nõudis, et O.Vainola selle allkirjastaks. "Selgitama" ja "tutvustama" pole kattuvad mõisted. Tuginedes
§-le 14 lg 2 soovis O.Vainola, et maksuhaldur selgitaks õigusi ja kohustusi ning vastaks küsimusele, kas
, mis maksuhaldur oli kirjalikult lugeda andnud, laieneb ainult temale kui füüsilisele isikule või ka juriidilisele isikule. Probleem tõusetus sellest, et Eesti Vabariigis peab isik maksumenetluses esitama tõendeid(teavet, informatsiooni ja dokumente) ka siis, kui nende tõendite alusel algatatakse tema suhtes kriminaalmenetlus ning isegi siis, kui tema või tema lähikondsed mõistetakse selles menetluses süüdi. Maksuhaldur küsimusele ei vastanud, vaid asus protokolli võltsima, tehes sinna omakäelise täienduse: „Oliver Vainola ei kirjuta õigustele alla. /K. V., K. K./“. Vastustaja on protokollis teadlikult ja tahtlikult kajastanud seisukohti, mis erinevad tegelikult esitatutest. Maksuhaldur on jätnud mitmed kaebaja jaoks olulised argumendid protokollist välja ning teisi argumente oluliselt moonutanud. O.Vainola ja V.Luik pole kunagi öelnud, et keelduvad protokolli allkirjastamisest, vaid soovisid protokolli omakäeliselt täiendada ja seejärel allkirjastada. Revident tegi ettepaneku leppida kokku uus aeg, millal oleks võimalik menetlusega edasi minna, sest maksuhaldur soovis küsimustele vastamiseks kaasata ka oma juriidilise osakonna töötaja. Kaebaja arvas, et kui maksuhaldur vastaks mõnele lihtsale küsimusele, võiks korralduse täitmisega jätkata ka samal päeval, maksukohustuslasel on vajalikud materjalid kaasas. Lõpuks lepiti kokku, et menetlust jätkatakse 23.03.2012.a. Vastav märge tehti ka protokolli, millel olid nii maksukohustuslase kui ka maksuhalduri allkirjad. Ent 13.03.2012.a. koostas PMTK otsuse nr 3972, milles asus seisukohale, et kaebaja tuleb kustutada käibemaksukohustuslaste registrist, kuna esindajad on menetlust venitanud ja seetõttu tuleks nende taotlus uue tähtaja määramiseks rahuldamata jätta. Õigusnormid peavad olema piisavalt arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma käitumist sellekohaselt reguleerida. PS § 123 kehtestab, et kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Sellest tulenevalt on ka
§-s 1 lg 5 märgitud, et kui
või maksuseadus on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepingus sätestatuga, kohaldatakse maksustamisel välislepingu sätteid. Seega peaks isikul maksuhalduriga suhtlemisel olema õiguslik selgus selles, millise menetlusega on tegemist ja millised õigused, sh rahvusvahelistest lepingutest tulenevad, talle selles menetluses laienevad. Need oli kaebaja peamised küsimused, mis jäid aga maksumenetluses vastuseta. Maksuhaldur keeldus oma
§-s 14 lg 2 sätestatud imperatiivse kohustuse täitmisest ning asus kaevatud otsuses seisukohale, et kaebaja on asunud korralduse täitmisest kõrvale hoidma. Haldusaktis faktiliste asjaolude moonutamise või kajastamata jätmisega on rikutud
Kaebaja pole esitanud taotlust menetlust 3 edasi lükata, vaid menetlusosalised leppisid kokku, et see jätkub 23.03.2012.a. Lisaks väidetakse vaidlustatud otsuses, et Swedbank ja Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali väljavõtetest nähtuvalt on kaebaja perioodil september - detsember 2011.a. pangatehinguid teinud, kuid pangakontol liikuvad summad pole vastavuses käibedeklaratsioonides deklareeritud andmetega, millest maksuhaldur järeldas, et esitatud andmed pole usaldusväärsed. Ometi näitavad erinevate krediidiasutuste pangakontodel liikuvad summad juba oma olemuselt, et äriühingul toimub vähemalt minimaalne majandustegevus. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendustele järgmised selgitused. Mingisugune rahaliste vahendite liikumine pangakontodel ei tõenda, et isik ka tegelikult tegeleb ettevõtlusega KMS-i mõistes. KMS § 22 lg 31 sõnastusest lähtudes peab maksukohustuslane ise ümber lükkama maksuhalduri kahtluse, et ta ei tegele ettevõtlusega. Kaebaja pole seda teinud. Kaebajale tagati maksumenetluses ärakuulamisõigus, kaebaja pole põhjendanud, kuidas seda ei tagatud. Maksuhaldur andis kaebajale enne selgituste andmist maksukohustuslase õiguste ja kohustuste selgituse kahel lehel, palus sellega tutvuda ning seejärel allkirjastada. O.Vainola keeldus dokumenti allkirjastamast, mille kohta kandsid revidendid dokumendi lõppu vastava märkuse ja kinnitasid selle oma allkirjadega.
§-st 14 lg 2 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus nõuda õiguste ja kohustuste täiendavat selgitamist, kui isikul tekib täiendavaid küsimusi ja need küsimused on asjakohased. Seega ei tohi maksukohustuslane seda õigust kuritarvitada ja hakata asjakohatute küsimustega või vähetähtsatesse detailidesse laskumisega talle pandud kohustusest kõrvale hiilima. Maksuhalduri selgitamiskohustus pole piiramatu – kui isik ei esita maksuhalduri arvates asjakohaseid küsimusi olukorras, kus ta peaks asjaolusid arvestades oma õigusi ja kohustusi piisavalt tundma, või kui talle on vastavat asjaolu juba selgitatud, võib maksuhaldur selgitamisest keelduda. Lisaks maksuhalduri poolt kirjalikult õiguste ja kohustuste selgitamisele esitas kaebaja revidendile hulgaliselt küsimusi ja sai vastuseid. Olukorras, kus kaebajal oli kaasas ka "kaitsja" Vello Luik, kes on töötanud mitmetel kõrgeimat õiguslikku kvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel, pidi kaebaja oma õigustest ja kohustustest aru saama. Vaatamata sellele jätkas kaebaja asjakohatute ja korduvate küsimuste esitamist, mistõttu ei pidanud revident põhjendatuks selgitamist jätkata. Maksuhaldur pole sõlminud kaebajaga kokkulepet dokumentide esitamise ja seletuste andmise tähtaja pikendamiseks. Kaebaja esitas sellesisulise taotluse ja revident palus see protokolli lõppu kirja panna, mida kaebaja ka tegi. Samas pole kumbki menetlustoimingu juures viibinud revidentidest kinnitanud oma allkirjaga tähtaja pikendamise kokkulepet. Maksuhalduri tavapärase praktika kohaselt ei pikendata dokumentide esitamise ja suuliste seletuste andmise tähtaega tervelt kahe kuu võrra – see on
§-s 10 lg 3 sätestatud menetlusökonoomika seisukohalt äärmiselt ebamõistlik ning pole seetõttu kõnealusel juhul ka usutav. Maksuhaldur on käsitlenud protokolli lõppu lisatut taotlusena ja lahendanud selle 15.02.2012.a. otsusega nr 12.2-3/5419-1-
§-s 14 lg 2 sätestab selgitamiskohustust. Kaebaja väide, et vastustaja keeldus selgitamast talle tutvumiseks esitatud õigusi ja kohustusi, on paljasõnaline. Kaebuses on küll märgitud, et kaebaja salvestas mingi osa toimingust diktofoniga, kuid kohtule seda lindistust esitatud pole. Vastustaja kinnitab, et kaks revidenti vastasid hulgale kaebaja küsimustele ning lõpetasid selgitamise alles siis, kui sai selgeks, et kaebaja jätkab asjakohatute ja korduvate küsimuste esitamist eesmärgiga venitada menetlust ja hoiduda korralduse täitmisest. Kohus peab vastustaja kinnitust usaldusväärseks. 3.02.2012.a. suuliste seletuste protokollist nähtuvalt algas seletuse võtmine kell 10.11 ja lõppes O.Vainola omakäeliselt kirjutatud kellaajast lähtudes kell 12.56, seega kestis seletuse võtmine 2 tundi 45 minutit, kusjuures seletuse võtmiseni üldse ei jõutudki - mis tähendab, et kogu see aeg tegeletigi ainult maksukohustuslase
-s sätestatud õiguste ja kohustustega, mis esitati O.Vainolale tutvumiseks kahele lehele trükitult. Valdavas osas on need õigused ja kohustused mõistlikule isikule arusaadavad ilma igasuguste selgitusteta. Arvestades asjaolu, et O.Vainolal olid kaasas nõustaja T.Raatsin ja vastustaja hinnangul kõrge juriidilise kvalifikatsiooniga V.Luik, ei saanud kaebaja vajadus selgituste järele olla kuigi suur. Seega kinnitab ka kõnealune protokoll, et 3.02.2012.a. maksuhalduri asutust külastades polnud kaebaja sooviks ja eesmärgiks maksuhaldurile enda majandustegevuse kohta selgituste andmine ja dokumentide edastamine, vaid nende kohustuste täitmise edasilükkamine. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt ei saanud vastust küsimusele, kas
§-s 64 sätestatud teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus laieneb ainult füüsilistele isikutele või ka juriidilistele isikutele, poleks kuidagi saanud takistada kaebajal esitada 3.02.2012.a. vastustajale 9.01.2012.a. korralduses nõutud dokumente, mis kaebaja väitel tal maksuhalduri juurde minnes kaasas olid. Ehkki Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon(EIÕK) otsesõnu sellist põhiõigust ei sätesta, on Euroopa Inimõiguste Kohus(EIK) oma praktikas järjekindlalt väljendanud seisukohta, et õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on konventsiooni art 6 lg 1 nõuetele vastava õiglase menetluse keskne komponent, olles ühtlasi tihedalt seotud art-s 6 lg 2 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega. Samuti on EIK leidnud, et EIÕK art-t 6 lg 1 on rikutud ka siis, kui isikut sunnitakse ise üle andma dokumente olukorras, milles pole välistatud, et teda võidakse nende dokumentide alusel süüdistada kuriteo toimepanemises. Kooskõlas eeltoodud põhimõtetega on isikul
lg 1 pp 5 ja 6 järgi teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus küsimustes, millele vastamine tähendaks tema enda või abikaasa, otsejoones sugulase, õe või venna, õe või venna alaneja sugulase, abikaasa otsejoones sugulase, abikaasa õe või venna õigusrikkumises süüdi tunnistamist. Vastavalt Põhiseaduse(PS) §-le 22 lg 3 ei saa kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Toodud sätte mõtte kohaselt pole keegi ko5 hustatud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele. Eeltoodust lähtudes võib isik teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda, kui konkreetne teave või tõend süüstab teda ja tema lähedasi. Kui konkreetne teave või tõend pole süüstavad, peab isik need andma. Kaebaja pole väitnud ega ka esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et maksuhalduri poolt nõutud tavapärase ja seadusliku majandustegevuse käigus tehinguid kajastavad dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassadokumendid, lepingud, pearaamat, sisekorraeeskirjad) teda ja/või tema lähedasi süüstaksid. Samuti pole mingit alust eeldada, et ettevõtlusega tegelemise fakti tõendamine oleks süüstav.
lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.
lg 2 sätestab, et maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude üle, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
lg 3 kohustab maksukohustuslast korraldama raamatupidamis- ja maksuarvestust nii, et mõistliku aja jooksul oleks võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.
kohustab maksukohustuslast säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. Kaebaja pole ei maksumenetluses ega ka halduskohtumenetluses esitanud mingeid tõendeid oma väidetavalt toimiva majandustegevuse kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et mõnesugune rahaliikumine kaebaja pangakontodel ei tõenda iseenesest kaebaja majandustegevust. Maksuhalduri otsustus, et OÜ „Bingolex“ ei tegele ettevõtlusega, on põhjendatud, kuivõrd kaebaja pole ajavahemiku september 2011.a. - jaanuar 2012.a. kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid, mis tähendab, et äriühingul puuduvad töötajad. Alusetu on kaebaja väide, et vastustaja on 3.02.2012.a. protokolli võltsinud. Revidentide poolt allkirjastatud tekst „Oliver Vainola ei kirjuta õigustele alla,“ on nende hinnang O.Vainola ja temaga kaasas olnud isikute eelnevale käitumisele ning fakt, et maksukohustuslase õiguste ja kohustuste lehel ja suuliste seletuste protokollil tõepoolest puudub O.Vainola allkiri õigustekohustustega tutvumise kohta, kinnitab, et tsiteeritud tekst vastab tegelikkusele. Võltsimisena oleks seda kirja võimalik käsitada juhul, kui see tekst oleks lisatud lehele pärast kaebaja esindajate lahkumist maksuhalduri asutusest; kaebusest nähtuvalt aga kirjutasid revidendid kõnealuse märkuse õiguste-kohustuste lehele kaebaja esindajate juuresolekul ja teadmisel. Kohtunik: D.Maastik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.