← Eesti

3-11-224/34

3-11-224 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-224 Haldusasi A. G´i kaebus Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkirja nr 1182-d tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 31.01.2012 Menetlusosalised Kaebaja: A. G Vastustaja: Tallinna Vangla, esindaja Svetlana Meister RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta rahuldamata A. G´i kaebus haldusasjas nr 3-11-
  2. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
  3. märtsil
  4. ASJAOLUD 03.12.2010 Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja käskkirjaga nr 1182-d määrati kinnipeetav A. G´ile distsiplinaarkaristus (tl 9). 20.01.2011 Tallinna Vangla vaideotsusega nr 1-13/52741-3 jäeti A. G´i vaie rahuldamata (tl 12). 28.01.2011 pöördus A. G kohtu poole nõudega tühistada Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja käskkiri nr 1182-d (tl 5-13). 25.02.2011 määrusega vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest ning võeti kaebus menetlusse (tl 14-15). 14.03.2011 esitas vastustaja seisukohad kaebusele (tl 21-23). 1 3-11-224 12.10.2011 tegi kohus täiendava päringu vastustajale (tl 37). 18.10.2011 esitas seisukohad vastavalt kohtunõudele (tl 40). 03.11.2011 määrusega määrati asi kohtuistungile (tl 41). 31.01.2012 toimus kohtuistung (tl 46-47). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja taotleb Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkirja nr 1182-d tühistamist järgmistel põhjustel. 03.11.
  5. a kirjutas valvur P. S kaebaja kohta põhjendamatult kaebuse, väidetavalt sellepärast, et kaebaja väljendus tema suhtes ebatsensuurselt. Nimetatud valvuri avaldus on paljasõnaline ega vasta tegelikkusele. 03.11.10 Tallinna Vanglas enne kooli saatmist platsil seistes käskis valvur P. S lipikut näidata (kaart foto ja karistusajaga). Kaebaja täitis korralduse ning pööras kohe valvurile selja ja jätkas jutuajamist teise kinnipeetavaga. Kaebaja ei rääkinud valvur P. Siga. P. S keeldus kaebajale ettekande tutvustamisest, millega rikuti kaebaja õigusi vastavalt vangistusseaduse § 64 p-le 2, samuti Euroopa vanglareeglisiku Rec

(2006)2 art-le 59a). Kaebajale ei selgitatud olukorda, mille kohta ta peab seletuskirja kirjutama ning see asjaolu on välja toodud ka seletuskirjas. Kaebaja hinnangul kirjutab P. S ettekandeid varasema vihavaenu tõttu ning on psüühiliselt ebaterve. Kaebajale karistuseks kartseri määramisega 5 ööpäevaks piirati kaebaja liikumist ja vabadust, samuti kaasnevad kartserisse paigutamise ja rikkumise isikutoimikusse kandmisega kaotused. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 03.12.2010 käskkiri nr 1182-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proprtsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav norminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kinnipeetava distsiplinaarrikkumine on fikseeritud vanglateenistuse ametniku P. S´i 03.11.2010.a. ettekandes nr
  1. Lisaks on distsiplinaarmenetluse läbiviija distsiplinaarmenetluse käigus käigus 02.12.2010.a. koostanud õiendi, millest nähtub, et P. S täpsustas telefonivestluses, et A. G allus korraldusele panna nimesilt nähtavale kohale, kuid seejärel pöördus sellega valvuri poole ning kasutas ebatsensuurset väljendit. Samuti nähtub õiendist, et P . S kinnitab, et kuulis väljendit selgelt. Vanglateenistuse ametniku üks tööülesanntest on kinnipeetavate distsiplinaarrikkumiste fikseerimine ning neil puudub põhjendatud huvi alusetute ettekannete kirjutamiseks. Seetõttu puudub alus kahelda ettekandes märgitu õigsuses. Kaebuse esitajat ei karistatud korraldusele mitteallumise eest ning seega on tema väide, et vanglateenistuse ametnik ise kinnitab, et kaebuse esitaja allus vanglateenistuse ametniku korraldusele, asjassepuutumatu. P. Si 03.11.2010 ettekandest nähtub, et kinnipeetavat on 03.11.2010 teavitatud ettekande koostamisest. Samal päeval on kaebaja kirjutanud seletuskirja, mille sisust võib järeldada, et ta on teadlik, et tema distsiplinaarrikkumine seisenes vanglateenistuse ametniku suhtes ebatsensuurse väljendi kasutamises. 09.11.2010 on kaebaja nimetatud ettekandele omakäeliselt kirjutanud, et teda on teavitatud distsiplinaarmmenetlusest ning selle allkirjastanud. Kaebaja väide, et P. S on eelnevalt valetanud, on paljasõnaline ja põhjendamatu ning asjassepuutumatu. Samuti ei ole tõene kaebaja väide, et vanglateenistuse ametnikud kirjutavad ettekandeid ettenähtud hüvitise tõttu, kuna distsiplinaarrikkumiste fikseerimine ettekannetes kuulub vanglateenistuse amteniku töökohustuse hulka ning ei ole eraldi tasustatav. 2 3-11-224 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 6 lg 2 p
  2. Kaebus on postitatud 26.01.2011 vastustaja 03.12.2010 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 20.01.2011 vaideotsusega rahuldamata (tl 10). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja väidetel keeldus vanglaametnik kaebajale ettekande tutvustamisest, millega rikuti kaebaja õigusi. Kaebuse kohaselt ei selgitatud talle olukorda, mille kohta ta peab seletuskirja kirjutama ning see asjaolu on välja toodud ka seletuskirjas. Distsiplinaarmenetluse läbiviimist reguleerib VangS
  3. jagu, mille kohaselt tuleb vanglateenistuse poolt distsiplinaarmenetlus läbi viia § 64 nõudeid järgides – menetluse algatamisest tuleb kohe teavitada kinnipeetavat, anda talle võimalus esitada omapoolne selgitus. Valvur on 03.11.2010 teinud ettekande nr 2241, milles on kirjeldatud kaebaja poolt toime pandud rikkumist ning märkus, mille kohaselt on kinnipeetavat teavitatud ettekande koostamisest. Ettekandel on märkus, et kinnipeetav keeldus seletuskirja andmisest ning kinnipeetava 09.11.2010 kinnitus, et on teadlik ettekande sisust (tl 28). Samuti on kaebaja 03.11.2010 kirjutanud Tallinna Vangla direktorile seletuskirja, kus küll märgib, et talle ettekannet ei tutvustatud ning ta ei tea ettekande sisu, kuid nimetatud seletuskirjas on kaebaja andnud seletuse ettekandes kirjeldatud asjaolude kohta (tl 29). Lähtudes eeltoodust on ümberlükatud kaebaja väited selle kohta, et ta ei teadnud mille kohta tuleb tal seletus kirjutada ning talle ei tutvustatud ettekande sisu. Kaebaja hinnangul kirjutas kaebuses nimetatud vanglaametnik ettekandeid varasema vihavaenu tõttu ning on psüühiliselt ebaterve. Kaebaja väited selle kohta, et vanglaametnik on kirjutanud kinnipeetava(te) kohta fiktiivseid ettekandeid, on üldsõnaline ja tõendamata. Kaebaja viited vanglaametniku tervisele on kohtu hinnangul kohatud. Kaebaja taotleb kaevatava käskkirja tühistamist, sest kaebaja väidetel kirjutas valvur kaebaja kohta põhjendamatu ettekande. Kaebaja täitis vanglaametniku korralduse ning pööras kohe valvurile selja ja jätkas jutuajamist teise kinnipeetavaga, vanglaametnikuga kaebaja ei rääkinud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebajale ei heideta kaevatavas käskkirjas ette ametniku poolt antud korralduse täitmata jätmist, vaid ebatsensuursete väljendite kasutamist peale korralduse täitmist. Selleks, et kasutada isiku suhtes ebatsensuurseid väljendeid, ei pea isikuga suhtlema. Lähtudes VangS § 67 p 1 peab kinnipeetav täitma vangla sisekorra eeskirju. Tallinna Vangla kodukorra punkt 14.3.7 sätestab, et teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel peab kinni peetav isik järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning vanglat külastavate ametiisikutega peab kinni peetav isik neid tervitama püsti seistes. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinni peetava isiku hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed. 3 3-11-224 Seega peab kinnipeetav suhtlemisel kontrollima oma hääletooni, väljendeid ja kehakeelt ning käituma viisakalt. Käitudes nõuetekohaselt ei saa kohtu hinnangul tekkida olukorda, kus vanglaametnik saab anda kinnipeetava käitumisele tegelikust olukorrast erineva hinnangu. Valvuri ülesannete hulka kuulub kinnipeetavate poolt toimepandud õigusrikkumiste fikseerimine. Vanglaametnik on kirjutanud ettekande tema poolt tuvastatud õiguserikkumise asjaolude kohta. Ametnikult asjaolude täpsustamise osas koostatud õiendi kohaselt kinnitas ametnik esitatud ettekandes kirjeldatud asjaolusid (tl 30). Kohus hinnates asjas kogutud tõendeid leiab, et vanglaametniku tunnistuses ei ole alust kahelda. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja poolt süüteo toimepanemine on tõendatud ning tema kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Annika Vendik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.