J.) osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. KÜS § 7 vastavalt võis majandamiskulude maksmisega viivitamisel KÜ Estonia pst. 5 juhatus nõuda S. J.´lt viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus luges tõendatuks,
5 otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele (sh ka S. J.´le) kohustuslikud. Kohus luges tõendatuks,
5 majandamiskulud KÜS-i tähenduses korteriühistu kui vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses loeti töid, millega hoiti elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagati elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loeti ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Kohus leiab, et hageja nõue summas 110,88 EUR on põhjendatud. MENETLUSKULUD Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 63,91 eurot (47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 15,98 eurot hagi esitamisel), õigusabikulusid summas 100 eurot (tl. 54). TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, hagihinda ning hagihinna ja menetluskulude vahekorda. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja menetluskulu rahuldamisel Vabariigi Valitsuse 01.01.2011 määrusest „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise 5 piirmäärad“, mille § 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot moodustab maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot, tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot moodustab sissenõutav kulu maksimaalselt 1 600 eurot, jne. Antud määrusest lähtuvalt ei ületa sissenõudmisele kuuluv maksimaalne kulu 50% tsiviilasja hinnast (mida suurem on tsiviilasja hind, seda väiksem on sissenõudmisele kuuluva summa %). Hagihind käesolevas nõudes moodustab 104,17 eurot, seega maksimaalne, sissenõudmisele kuuluv lepingulise esindaja tasu summa võiks moodustada 50 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud, vajalikus ulatuses menetluskulud moodustavad 113,91 eurot, sh riigilõiv summas 63,91 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 50 eurot. Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine tõendatud summas 113,91 EUR. Menetluskulude summas 50,00 EUR kostjalt väljamõistmise osas jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Marge Tamme Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.