Tsiviilasi nr 2-12-4995 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2012. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-4995 Tsivi

tja: OÜ Y (rk xxxxxxxx; asuk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post x)

tja esindaja: H. P. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post x) Kohtuistungi toimumise aeg lihtmenetlus RESOLUTSIOON Jätta X AS hagi OÜ Y vastu rahuldamata. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 03.02.

1. a esitas X AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 636,84 euro saamiseks. Võlgnik OÜ Y esitas 21.02.
2. a makseettepanekule vastuväite ning maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks 20.03.
3. a määrusega nr 2-12-
4. a. 28.03.
5. a andis kohus hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates esitada kohtule oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 10.04.
6. a saabus kohtule X AS hagiavaldus OÜ Y vastu tasumata maksete nõudes (menetlusse võetud 11.10.
7. a, ts.asi nr 2-12-4995). Hageja nõue ja põhjendused /tl 17-19/ X AS halduses on elamu xxxxxxx, milles korter 2 ja korter 5 kuuluvad osaühingule Y.

tjal on tasumata eluruumi xxxxxxxxxxx-xx summas 137,50 eurot (perioodil september 2011- märts

1. a, k.a) ning viivis summas 29,36 eurot (perioodil
2. september 2011-
3. aprill 2012). Tasumata on ka eluruumi xxxxxxxxxxx-x arved (aprill 2011 ning juuli 2011- märts 2012) kokku summas 372,22 eurot ning tähtajaks tasumata summadelt arvestatud viivis (perioodil
4. aprill 2011-
5. aprill 2012) summas 179,05 eurot.

tja teatab maksmata jätmise põhjuseks talle 2011 aprillikuul esitatud arve M046200197, millel kajastus veeavarii tagajärjel korterisse 5 mahajooksnud vee ja kanalisatsiooni summa 206,95eurot. Hageja selgitab, et korterid 2 ja 5 on kütmata aastaid. 2011 aasta veebruarikuul külmus veetorustik korduvalt korteris nr

2. märts
3. a külmumise tagajärjel tekkis antud korteris veeavarii, mille avastasid naabrid. Veeavarii tagajärjel jooksis korteri põrandale 158 m3 vett. AS xxxxxxxxxxx antud majale arve summas 413,96 eurot. Mille jagas valitseja kahele kütmata korterile 4 ja
4. Kuna selliseid olukordi oli juhtunud ka varem, võttis
5. aprill 2006 toimunud üldkoosolek vastu otsuse, et kui korteri kütmata jätmise või mingil muul korteriomaniku süül juhtub veeavarii, siis jäävad kõik sellega kaasnevad kulud kahju tekitanud korteriomaniku kanda.

tja oli antud olukorras teadlik, kuid olukorra lahendamiseks ta midagi ette ei võtnud. Hageja esindaja on korduvalt suhelnud e-maili kui telefoni teel

tjaga, kuid tulutult. Seega mõista

tjalt välja hageja kasuks eluruumi xxxxxxxxxxx-xx xxxxxxxxxxx-x halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg kokku summas 509,72 eurot ning viivis kokku summas 208,41 eurot. Välja mõista

tjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt (509,72) alates 11.04.2012. a kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga 0,2% päevas. Välja mõista

tjalt hageja kasuks asjas tasutud riigilõiv summas 102,25 eurot.

tja vastus hagile /tl 46-47/

tja hagi õigeks ei võta ja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid.

tja hinnangul ei riku ta hageja õigusi. Korteriomandiseaduse (

) § 13 lg 2 kohaselt on

tja kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrashoius ja valitsemise kulutused (võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega) üksnes teistele korteriomanikele. Kuna hagejale ei kuulu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamus ühtki korteriomandit, siis tuleks hagi jätta sel puhtvormilisel põhjusel rahuldamata. 2

tja ei nõustu alljärgnevate hagiavalduses sisalduvate faktiväidetega nagu oleks hageja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamu valitsejaks; nagu lasuks

tjal kohustus maksta viivist 0,2 % päevas; nagu oleks

tja põhjustanud elamus veeavarii.

tja palub hagi jätta rahuldamata nii põhinõude kui ka viiviste osas.

tja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja arvamus

tja vastuse kohta /tl 54-55/

tja väide, et hagejal puudub õigus võlgade sissenõudmiseks on alusetu.

§ 21

lg 2 p1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituste piires tehinguid.

§ 21

lg 2 p 5 järgi on valitsejal õigus korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. xxxxxxxxxxxx üldkoosoleku otsusega 14.04.

1. a nimetatud elamu xxxxxxxxxxxx X AS.
2. detsember
3. a otsusega pikendati valitseja volituste tähtaega järgmiseks viieks aastaks. Kuna

tja ei ole nõuetekohaselt tasunud valitseja poolt üldkoosoleku otsuse alusel esitatud arveid on valitsejal õigus esitada hagi võlgnevuse sissenõudmiseks.

1. a majanduskavast, mis kinnitati
2. aprill 2011.a korteriomanike üldkoosolekul nähtub kuidas korteriomanikud on üksteisele vastastikku pandud kohustuse kaasomandi eseme valitsemiseks ja sellega seotud summade tasumiseks. Viivise arvestamise aluseks on samuti korteriomanike üldkoosoleku otsus. Veeavarii põhjustajaks oli

tja.

tja arvamus hageja seisukohtade suhtes /tl 64-66/

tja nõustub hageja õigusliku väitega selle kohta, et korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal kõigi korteriomanike nimel õigus korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse nõudeid. Samuti peab ta põhimõtteliselt õigeks ka hageja väiteid selle kohta, et korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 5 kohaselt on valitsejal õigus korteriomanike nimel esitada kohtus nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.

tja esindaja juhib hageja ja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on oma nõuded

tja vastu käesolevas tsiviilasjas esitanud enda nimel, mitte korteriomanike nimel. Ei saa nõustuda hageja faktiväitega selle kohta, nagu oleks hageja valitseja volituste tähtaega pikendatud 19. detsembri 2011.a. korteriomanike üldkoosoleku otsusega veel viieks aastaks.

tjal on tekkinud kahtlus, et eelmärgitud päeval ei ole korteriomanike koosolekut üldse toimunudki ja kohtule on esitatud tagantjärele koostatud fiktiivne protokoll. Isegi kui hageja valitseja tähtaja pikendamine otsustati

1. detsembri
2. a korteriomanike otsusega, ei saa sellel olla õiguslikke tagajärgi põhjusel, et ei ole järgitud korteriomandiseadusega selleks ettenähtud koosoleku kokkukutsumise korda.

tja ei nõustu hageja seisukohaga selle kohta, nagu saaks viiviseid kehtestada korteriomanike häälteenamusega. Viivitusintressi näol on tegemist lepingulise leppetrahvi iseloomuga kohustuste täitmise tagatisega, mille kehtima hakkamiseks on vajalik, kas kokkulepe või korteriomanike koosoleku konsensuslik otsus. 3

tja ei nõustu hageja paljasõnalise faktiväitega selle kohta, et veeavarii põhjustajaks oli

tja. MENETLUSE KÄIK 31.05.

1. a teatas kohus pooltele, et lahendab asja TsMS § 405 lg 1 alusel seda kohtuistungil arutamata ja andis pooltele tähtja kuni 11.06.
2. a, mille jooksul oli antud tsiviilasjas veel võimalik esitada avaldusi ja dokumente. 11.06.
3. a esitas

tja menetluskulude avalduse. 11.06.

1. a saabus kohtule täiendav seisukoht hagejalt. 02.07.
2. a esitas

tja seisukohad hageja lõppseisukohtadele. Kohus selgitab, et pooltele anti tähtaeg oma lõppseisukohtade esitamiseks, milleks oli 11.06.2012. a. Hageja esitas oma seisukohad, kuid

tja esitas kohtule vaid menetluskulude avalduse. Hageja viimased seisukohad saadeti

tjale teadmiseks, andmata tähtaega seisukohtadele vastamiseks. TsMS § 66 alusel kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati Kohus tutvunud

tja vastusega hageja lõppseisukohtadele, leiab, et tegemist ei ole uudsete seisukohtadega, vaid

tja kordab oma varasemaid seisukohti, seega jätab kohus

tja 02.07.2012, a esitatud vastuväited tähelepanuta. Hageja arvamus

tja vastuväidete kohta/lõppseisukoht /tl 75-76/

§ 21

lg 2 p 1 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituste piires tehinguid.

1. detsembri
2. a üldkoosoleku otsusega pikendati valitseja volituste tähtaega. Korteriomanikud volitasid X AS-l (valitsejat) esitama nõudeid korteriomanike suhtes, kes pole täitnud korteriomanike ühiseid rahalisi kohustusi. Volitusega on valitsejale antud kõik lepingulise esindaja õigused tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõistes.

tja väide, et ta ei ole teadlik

1. november 2011.a. toimunud xxxxxxxxxxxx ja
2. detsember 2011.a. toimunud kordusüldkoosolekust ei vasta tõele. Hageja esindaja edastas

tjale kõik teated e-maili aadressile: x.

tja reageeris teatele ning saatis vastuse, et ei pea vajalikuks sellpärast xxxxxxxxxxxxxxxx sõita.

tja oma kirjavahetuses hagejaga ei tunnista veeavarii tagajärjel tema korterisse maha jooksnud vett. Tegemist on veekaoga. 2011.a. majanduskavas, mis kinnitati

1. aprill
2. a on selgelt kirjas, et veekadu jagatakse mõõturiteta korteritele ja kui on teada kus veekadu tekkis siis jääb see konkreetselt selle korteriomaniku kanda. Hageja leiab, et on õiguslik alus kõikide võlgade sissenõudmiseks. Kohtu põhjendused Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, võttes arvesse seadust ning kohtupraktikat, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Hageja nõuab

tjalt tasumata halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete ja viiviste väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama sätte lõike 2 alusel 4

tja on xxxxxxx elamus korteriomanik, kes on jätnud oma kohustused täitmata (jätnud tasumata seadusest tuleneva kohustuse tasuda halduskulude, remondireservi ning tema osana maksmisele kuuluvate kommunaalteenuste eest). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: •

tja omandis on korteriomandid asukohaga xxxxxx, xxxxxxx, korterid 2 ja 5; •

tja on vaidlusalused arved jätnud maksmata. Vaidlus on aga selles, kas: • X AS on elamu xxxxxxx valitseja, mis sõltub sellest, kas: - toimusid väidetavad üldkoosolekud ning kui toimusid; - koosolekute kokkukutsumise korda rikuti. • valitsejal on õigus nõuda võlgnevusi sisse, sh esitada hagi kohtusse enda nimel; •

tja põhjustas veeavarii; •

tjal tuleb tasuda avarii tagajärjel korterisse jooksnud vee eest; •

tjal tuleb tasuda intresse 0,2% päevas tasumata arvetelt. 3.

tja on seisukohal, et hagejal ei õiguslikku alust esitada nõudeid enda nimel, vaid ta peab seda tegema korteriomanike nimel. Veel on

tja seisukohal, et X AS ei ole xxxxxxx valitseja, kuna sellist üldkoosoleku otsust ei ole tehtud, millega hageja ametiaega on pikendatud, kuna sellist üldkoosolekut ei ole toimunudki ning kui koosolek on siiski toimunud, siis ei ole sellel õiguslikke tagajärgi, kuna koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Kohus leiab, et esialgu tuleb välja selgitada, kas elamu valitsejal on üldse õigust esitada hagisid korteriomanike vastu enda nimel, s.t olla hageja ning alles seejärel, kas X AS on xxxxxxx valitseja või mitte.

§ 13

lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lõige 2 alusel korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.

§ 21

lg 2 p 1 ja 5 sätestavad, et valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-146-10, p 10 on leitud, et tulenevalt

§ 21lg 2 p-dest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda 5

§ 15

lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kui elamu valitsemiseks on määratud valitseja, võib ta tulenevalt

§ 21

lg 2 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Valitsejal on seega õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja mh esitada hagi korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks, olles nende ühiste huvide esindaja (vt ka Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 9). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X AS ei saa olla hageja, vaid hagejateks oleks käesoleval juhul kõik korteriomanikud ning X AS saab olla vaid korteriomanike esindaja. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg alusel näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, v.a kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud, sh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, kuna tuvastas, et hagejal ei olnud õigust esitada enda nimel hagi kohtusse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. kohtunik 6