) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 12.04.2012.a on Harju Maakohtu registriosakonna poolt kohtunikule edastatud Osaühingu N registridokumendid
Registriosakonna kaaskirja kohaselt ei vasta kõnealuse äriühingu netovara ÄS §-s 136 sätestatud nõuetele. 04.10.2011.a kirjaga registriasjas XXX teatas registripidaja Osaühingu N juhatusele osaühingu netovara mittevastavusest ÄS §-ga
lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas
lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Osaühingu N netovara on vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud kohustusliku osakapitali suurus ning osanikud ei ole võtnud vastu ühtegi ÄS §-s 176 nimetatud otsust. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on Osaühingul N alates 2008.a majandusaasta aruandest netovara puudused kõrvaldamata. Lähtudes eeltoodust, tuleb Osaühing N sundlõpetada. 2. Vastavalt
lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides
§-des 602–606 sätestatut. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
lg 2 teisest lausest tuleneb samas, et kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Ka Riigikohus on 16.12.2003.a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03 tehtud otsuse punktis 20 selgitanud, et kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele ja oleks nõus likvideerijaks hakkama ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, siis likvideerimist korraldada ei saa. Sel juhul tuleb äriühing registrist kustutada likvideerimismenetlust korraldamata, kui võlausaldaja ei taotle võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamist. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada isikuid (likvideerija kandidaate), kes vastaksid seaduses sätestatud nõuetele ja oleksid nõus Osaühingu N likvideerija ameti vastu võtma. Samuti ei ole kohtule teada äriühingu võimalike võlausaldajate isikuid peale Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Maksu- ja Tolliamet on 07.09.2012.a kohtule saadetud elektronkirjas teatanud, et ei soovi kanda sundlõpetatud äriühingu likvideerimise kulusid. Seetõttu puuduksid eeldatavalt vahendid kohtu määratavale likvideerijale tasu maksmiseks ning kulutuste hüvitamiseks (
Ka ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva määruse tegemise hetkeks algatatud Osaühingu N pankrotimenetlust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg-st 2, peab kohus põhjendatuks Osaühingu N likvideerimismenetlust mitte läbi viia ning kustutada äriühing registrist käesoleva kohtumääruse alusel. Kohaldades seaduse analoogia alusel ÄS § 513 lg-s 5 sätestatut, tuleb sundlõpetatud Osaühingu N dokumentide hoidjaks lugeda RM ning märkida ta dokumentide hoidjatena äriregistrisse. 3. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole 3 kohtul muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul
VI osas sätestatud viisil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 29 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku asukoht tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi
5. Juhindudes
6.
Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.