Obsah (10)

§ 142§ 394§ 407§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162§ 165§ 1741

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 01.oktoobril 2012.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-30341 Tsiviilasi

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022034796011 AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber

1. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja kohtu põhjendused 03.08.2012.a. saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale lahendamiseks BIGBANK AS hagi 19 788.83 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja 1 vahel 16.05.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0500256/45kt (Leping). Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 1 üle 2401.15 eurot. Lepingu järgi oli kostja 1 kohustatud maksma hagejale intressi 28,06% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Seoses nimetatud lepingiga on sõlmitud 4 täiendavat kokkulepet. Kokkuleppega nr 4 jäi võlgniku käsutusse 9798.87 eurot, intressimääraks sai 27,05% krediidisummalt aastas. Hageja sõlmis 23.11.2004 kostjaga 2 (käendaja) käenduslepingu olemasolevate ja tulevikus tekkivate kohustuste tagamiseks. Täiendavalt sõlmiti 2 kokkulepet käenduslepingu tingimuste muutmise kohta 24.01.2006 ja 09.03.
2. Kostjatel oli kokkuleppele nr 4 vastavalt kohustus tasuda haejale regulaarseid makseid alates 15.10.2009, millist kohustust kostjad korduvalt rikkusid. Kuna kostjad ei ole Lepingut täitnud, on hageja esitanud hagiavalduse, mille kohus saatis kostjatele koos lisadega vastavalt

§-le 393 ning kohustas neid lähtudes

§ 394vastama kirjalikult 20 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kätte kostjatele isiklikult. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud ning ei ole teatanud vastamist takistavatest mõjuvatest põhjustest ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt sõlmitud tarbijakrediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale laenu. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kostja 2 kui käendaja vastutus tuleneb VÕS §-st 142 ja § 145 lgtest 1 ja 2.

§ 367

alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutnud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täimiseni. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses kostjate kanda ja seda

§ 165

lg 3 alusel solidaarselt.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 750 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu hagihinnalt on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 95.87 eurot. Kohus leiab, et tasu on mõistlik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Kostjatel tuleb hagejale menetluskulud hüvitada 845.87 euro ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik