3-10-882/84

3-10-882 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-882 Haldusasi OÜ Raer Veod kaebus, milles kaebaja taotleb: - Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne Maksu- ja tollikeskuse 21.01.2010 maksuotsus nr 12.2-3/2772-7 - Välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2011 Menetlusosalised Kaebaja OÜ Raer Veod esindajad juhatuse liige E. S ja vandeadvokaat Andres Simson Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Kaie Kaju RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ Raer Veod kaebus haldusasjas nr 3-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
4. oktoobril
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 21.01.2010 Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12.2-3/2772-7 kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 393 565 krooni ja tulumaksu 191 416 krooni (tl 11-17). 1 3-10-882 07.04.2010 esitas OÜ Raer Veod kohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (tl 6-7). 09.04.2010 määrusega lahendati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus (tl 27-29). 14.05.2010 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 31-32). 02.06.2010 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 35-37). 30.07.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 39). 26.08.2010 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 42). 03.12.2010 määrusega määrati asjas kohtuistung ( II kd tl 93). 31.01.2011 toimus asjas kohtuistung (tl 97-98). 11.03.2011 toimus asjas kohtuistung ( tl 136). 23.03.2011 määrusega otsustati kirjalikult üle kuulata tunnistajana A. S (tl 145-148). 05.05.2011 toimus asjas kohtuistung ( tl 190-191). 20.06.2011 määrusega otsustati kirjalikult üle kuulata tunnistajana A. S ( III kd tl 15-18). 22.09.2011 toimus asjas kohtuistung (tl 43-44). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt heidab maksuhaldur kaebajale ette tehinguid OÜ-ga Vargost seoses kolme sõiduautoga. Autod ostis OÜ Vargost ning autode eest tasuti nimetatud äriühingule. Sõidukit Lexsus pakkus äriühingu esindajale R. P´ule A. S. Sõidukile mindi Saksamaale koos järgi. A. S allkirjastas Saksamaal vajalikud dokumendid ning tagasi sõites juhiti sõidukit kordamööda. Sõiduki MB ja BMW ostis A. S ning näitas neid Pärnus ARK-i parklas. Autode eest tasuti OÜle Vargost. Autode võtmed saadi kätte peale autode arvele võtmist. Autosid pakkus äriühingule OÜ Vargost juhatuse liige A. S. A. S, kes on OÜ Arai Transport juhatuse liige, tõi sõidukid MB ja BMW Eestisse OÜ-ga Vargost seotud isikute palvel. Autojuhina käis sõidukitel Saksamaal järel T. K. A. S´i seletus on pealiskaudne ning selle põhjal ei saa kaebajal tekkida maksukohustust. Kaebaja hinnangul eelistatakse täiesti põhjendamatult A. Si ütlusi nende usaldusväärsuse osas teiste isikute ütlustele. Kaebaja hinnangul ei ole Saksamaa maksuhaldurilt ja ARK-st saadud dokumendid piisavad maksuotsuse põhistamiseks, maksuhaldur üritab nimetatud dokumentide läbi seada kahtluse alla kaebaja seletusi. Juhatuse liige R. P on maksumenetluses andnud põhjalikke seletusi. Maksuotsuses on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja ei ole soetanud kütust AS Alexela Võiste tanklast. Nimetatud väide on paljasõnaline ja tõendamata. 2008 aasta jaanuaris-märtsis osteti kütust tagavaraks, sest kevadeti kütusehind tavaliselt tõuseb. Võiste tanklat kasutati seetõttu, et seal oli soodsam hind ja parem kütuse kvaliteet. Mahutid asusid töökojas, kuhu seda sai pumbata. Seda kütust kasutati siis, kui kütuse hind tõusis ja tööde maht suurenes. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsuse koostamise aluseks ei olnud üksnes OÜ Vargost juhatuse liikme A. S´i ütlused, vaid ka asjas kogutud muud tõendid, mis kinnitavad tehingute mittetoimumist äriühingute vahel. Saksamaal saadud tõendite kohaselt oli autode tellimuslehtedel küll OÜ Vargost nimi, kuid tellija kantaktandmed kuulusid kaebajale ja OÜ-le Laskote Grupp. Kontrollitaval perioodil olid R. P, E. S, M. K äriühingu Laskote & Raer OÜ juhatuse liikmeteks. Äriühingud asusid kontrollitaval perioodil samal aadressil Lille 4 Pärnus. Maksuhalduri hinnangul on kontaktandmed märgitud teadlikult OÜ Vargost andmetena, hõlbustamaks tehingute sõlmimist kaebaja enda poolt. Sõiduauto Lexusel käis Saksamaal järel R. P, kes allkirjastas sõiduki vastuvõtmise. Sõiduki kindlustusdokumendid allkirjastas samuti R. P. R. P´u seletuse kohaselt soovis A. S auto ostuks ettemaksu, kuid ta ei usaldanud talle raha ning tasus Lexuse osa ostusummast ise. OÜle Vargost raha andmise kohta dokumente ei vormistatud. 2 3-10-882 Maksuhaldurile antud seletuses kinnitab A. S, et ei ole sularaha eest OÜ-le Vargost autosid toonud ega ole kuulnud firmast OÜ Raer Veod. OÜ Vargost 24.01.2008 arvel anti tasumiseks aega 31.01.
6. Kaebaja tasus arve kahes osas: 28.01.2008 ja 29.01.
7. Enne sõiduki eest tasumist müüs kaebaja 25.01.2008 liisinglepingu alusel Lexuse AS-le Hansa Liising. Sõiduki esmane registreerimine toimus samal päeval AS Hansa Liising nimele ning kasutajaks märgiti kaebaja. Registreerimiseks vajalikud dokumendid esitas R. P. MB ja BMW näitas A. S kaebaja esindajatele 27.04.2009, misjärel võttis kaebaja otsustamiseks mõtlemisaega. MB müügiarve esitas OÜ Vargost 28.01.2008, mille kaebaja esindajana sai samal päeval kätte R. P. Müüdav auto ei olnud selleks päevaks veel Saksamaa automüüjalt soetatud. Tehing toimus 29.01.
8. MB saadeti Saksamaalt teele 31.01.
9. BMW müügitehing kaebaja ja OÜ Vargost nimel on leidnud aset enne OÜ Vargost ja Saksamaa müüja vahelist tehingut. OÜ Vargost esitas arve 03.02.2008, kuid sõiduk müüdi Saksamaal 13.02.
10. Saksamaal anti BMW üle T. K´ile peale OÜ Vargost pool auto eest tasumist 14.02.
11. Samal päeval tegi ka kaebaja ülekande OÜ-le Vargost. BMW saadeti teele 15.02.
12. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduri hinnangul kaebaja väited selle kohta, et OÜ Vargost esitas arved alles peale kaebaja poolt sõidukite ülevaatamist Eestis, vastuolus maksumenetluses kogutud tõenditega. Kaebaja esindaja R. P on korduvalt kinnitatud, et tasumine sõiduki eest toimub alles peale selle Eestisse toomist ja üle vaatamist. Ka E. S kinnitab, et MB ja BMW vaadati enne ARK-i platsil üle ja alles seejärel otsustati nende ostmine. A.S, kes tegeles sõidukite transpordiga A. Sit fotodelt ära ei tundnud. Maksuhalduri selgituste kohaselt on maksumenetluses leidnud kinnitust, et OÜ Vargost on varifirma. Reaalset majandustegevust firmas ei toimu. Äriühing ei ole kordagi esitanud majandusaruandeid ning on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 22.05.
13. Juhatuse liige A. S oma seletuse kohaselt ei tea midagi ettevõtte raamatupidamise dokumentidest. Äriühingu pitsatit kasutas keegi teine isik. Käibedeklaratsioonid täitis eelnevalt koostatud mustandi järgi. Teenuse osutamine seisnes arvete allkirjastamises, äriühingu pangakaart oli teise isiku käes. A. S võttis vaid raha välja ja andis selle teistele isikutele. Saksa keelt ei valda. A. S on kinnitanud, et OÜ Vargost ei ostnud oma raha eest ühtegi autot, toimus vaid raha liigutamine. Ka rahaülekandmine toimus eelnevalt täidetud maksekorralduse alusel. Osaühingu põhitegevusalaks oli ehitus. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja korraldas Saksamaalt sõidukite ostmist ise, mis on kooskõlas ka äriühingu tegevusaladega. Maksumenetluse käigus esitas kaebaja AS Alexela Oil Võiste tankla tśekk-arved. Arvete kohaselt ostis kaebaja tanklast diiselkütet 22 219.20 liitrit kogusummas 386 038.85 krooni. AS Alexela Oil ei kinnita arvete audentsust, kuna sularahas kütuse müügipäevad ei lange kokku tśekkidel esitatuga, samuti ei klapi arvetel kajastatud kasutajakoodid. Maksuhalduri poolt andemete võrdlusest selgus, et tanklast ei ole nii suurtes kogustes sularahas kütust üldse ostetud. Osadel arvetel kajastusid selliste töötajate initsiaalid, kes tanklas üldse ei ole töötanud. Tankla juhataja kinnitusel ei ole arvetel õige pitsati jäljend ning kaebaja ei ole tankla klientide nimekirjas. Kaebaja on samal ajavahemikul soetatud kütust kliendikaardi alusel AS Olerex ja AS Lukoil tanklatest, tasutud on pangaülekandega. Kontrollitaval ajavahemikul on kütust võetud nimetatud tanklatest koguseliselt vähem ning see on olnud odavam kui Võiste tanklas. Seega polnud kütuse soetamine ka majanduslikult põhjendatud. Võiste tanklast on ostetud dokumentide alusel märgatavalt rohkem kui samal ajavahemikul on osutatud transporditeenust. KOHTU PÕHJENDUSED 3 3-10-882 Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
14. Kaebus on esitatud 07.04.2010 vastustaja 21.01.2010 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 23.03.2010 vaideotsusega rahuldamata, mille kaebaja sai kätte 23.03.2010 (tl 6, 70-73). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja väidetel osteti AS Alexela Oil Võistes asuvast tanklast kütust tagavaraks ajavahemikus jaanuar-märts 2008 põhjusel, et kevadel kütusehind tõuseb. Võiste tanklast osteti kütust seetõttu, et seal oli soodsam hind ja parem kütuse kvaliteet. Kütus pumbati ümber Saugas asuvas töökojas olevatesse mahutitesse. Tunnistajana ülekuulatud K. R´i ütluste kohaselt tankis ta kaebaja töötajana sularaha eest Võiste tanklas ja pumpas kütuse ümber ettevõtte töökojas asuvatesse mahutitesse. Kui ta objektilt tuli, siis sõitis Võiste tanklast läbi. Alexela tanklas oli kütus odavam. Tunnistaja ütluse kohaselt oli ta Võiste tankla läheduses tööl, vedas Võiste kandis metsa sadamasse. Kohtu hinnangul seab K. R´i ütluste tõepärasuse kahtluse all tema töötamise kohta jaanuarisveebruaris koostatud veoseveolehed, mille kohaselt vedas K. R metsa Lääne-Virumaal, Pärnus, Järvamaal, Viljandis, Varblas, mitte Võiste kandis (II kd tl 119-133). Oluline on siinkohal ka asjaolu, et teised maksumenetluses seletusi andnud kaebaja autojuhid ei teadnud anda selgitusi Sauga töökojas mahutitesse paigutatud kütusest ning tankisid alati Olerexi tanklates ( tl 15). Võiste tankla kuulub AS Alexela Oil. AS Alexela Oil ei kinnita oma vastuses maksuhaldurile kaebaja poolt esitatud arvete õigsust, kuna tankla päevaaruannete kohaselt on sularahas müüdud diiselkütust väiksemas koguses kui tśekkidel. Samuti ei lange kaebaja poolt esitatud kasutajakoodide lühendid enamasti kokku tśekkidel olevaga. Kassasüsteemide hooldusfirma kontrollis pisteliselt tśekkidel märgitud ajal tehtud tehinguid, kuid kontroll ei kinnitanud kassas selliste tehingute sooritamist ( II kd tl 50). Lähtudes eeltoodust ei kinnita AS Alexela Oil kaebaja poolt kirjeldatud tehingute toimumist. Kaebaja väidetel osteti Võiste tanklast kütust ka seetõttu, et seal oli odavam ja kvaliteetsem kütus. Tunnistaja K. R oma ütlustes märkis samuti, et Võiste tanklas oli odavam kütus. Kaebaja esindaja R. P´u kohtuistungil antud seletuse kohaselt turu-uuringut kütuse hindade osas ei teinud (II kd tl 98). Kaebaja väited ja tunnistaja ütlused selle kohta, et Võiste tanklas oli kütus odavam, on ümberlükatud maksumenetluses tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt oli kõikidel kuupäeval kütus Alexela Oil tanklas kallim kui AS Olerex tanklas ( tl 15 pöördel). Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri poolt nimetatud võrdluses toodud andmeid ega esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber vastustaja väited selle kohta, et Võiste tankla kütus oli kallim. Kaebaja ei ole mingil moel põhistanud oma väited selle kohta, et Võiste tanklas müüdav kütus oli kvaliteetsem kui teistes tema poolt kütuse ostmiseks kasutatavates tanklates. Seega on tegemist paljasõnalise väitega. Samuti ei ole kaebaja esitanud mingit arvestust/põhistust oma väite kohta, et kevadel kütuse hind tõuseb ja seetõttu on kasulik talvel kütust kokku osta. Ka juhul, kui eeldada, et kütuse hind kevadel tõuseb, peab selle kokkuostmine kasumit teenida sooviva ettevõtte puhul olema majanduslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole majanduslikult otstarbekas paigutada oluline summa vaba raha kütuse alla ajal, kui töö maht ja kütuse kulu on väike, seda ka sel juhul, kui juhatuse liikme elukoht asub tankla läheduses ( II kd tl 98). Oluline märkida ka seda, Võiste tankla asub Pärnust 25 kilomeetri kaugusel Riia poole ning arvestades seda, et kaebaja väidetel pumbati Võistest ostetud kütus Sauga töökojas olevatesse mahutitesse, ei ole majanduslikult mõistlik eeldada, et kütuse ostmiseks sõideti ekstra Võistesse ja tagasi, võttes arvesse seda, et Pärnu linnas asuvad nii Olerexi kui ka 4 3-10-882 Lukoili tanklad, mille kasutamiseks oli kaebajal kliendikaardid, mis üldjuhul annavad ka soodustusi tankimisel. Kaebaja seletuse kohaselt eraldi arvestust kütuse mahutitesse pumpamise ja sealt väljapumpamise kohta ei peetud. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest, on kaebaja väited kütuse ostmise kohta vaidlusaluses koguses Võiste tanklast, üldsõnalised ning tõendamata. Kaebaja väidetel pakkus sõiduauto Lexust talle müüa A. S, kes teavitas kaebaja juhatuse liiget R. P´ut ka auto tehnilistest andmetest. Autole läks järele R. P koos A. S´iga, kuna viimane soovis ettemaksu, mida R. P ei usaldanud A. S´ile anda. Kaebaja selgituste kohaselt ostis A. S sõiduki OÜ-le Vargost. R. P tasus osa auto hinnast, ülejäänu tasus A. S. Kaebaja väidetel allkirjastas A. S auto ostmisega seotud dokumendid Saksamaal ja tagasi sõites juhiti autot kordamööda. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei ole A. S´ile Eestis kunagi mootorsõiduki juhiluba väljastatud ( II kd tl 173). Asjaolu, et ta ei oma juhiluba kinnitab ka A. S. Oma vastuses vastavale küsimusele sõiduki kasutamise ja juhtimise kohta kinnitab sõiduki kasutamist, kuid ei kinnita sõiduki juhtimist ( III kd tl 18 küsimus nr 10;11 vastus lk 30; 31). Saksamaalt sõiduki(te) toomine ja selle juhtimine ka vaheldumisi teise juhiga ilma juhiloata, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, arvestades nii pikka vahemaad Saksamaalt Eestisse kui ka läbitavate riikide arvu (eeldatavalt Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti) samuti asjaolu, et väidetavalt käis A.Ś sõidukeid ostjale ise näitamas. Kirjeldatud tegevused eeldavad pikaajalist ja suhteliselt sagedast sõiduki juhtimist ning asjaolu, et isik saab eelpool kirjeldatud tegevuse korral sõidukeid takistuseta juhtimisõiguseta juhtida, ei ole tõenäoline. Lähtudes eeltoodust ei ole kohtu hinnangul usutavad kaebaja väited selle kohta, et Saksamaalt tagasi sõites juhiti sõiduauto Lexust kordamööda koos A.S´iga . A.S oma maksumenetluses antud seletustes seoses sõiduautode toomisega märgib, et ei käinud OÜ Vargost´i nimel Saksamaal koos P´uga ( II kd tl 23). A. Ś samas seletuses kinnitab, et OÜ Vargost ei ostnud enda raha eest ühtegi autot, osaühingu kaudu käis ainult raha liigutamine. Osaühingu nimel A. S kaupu ega teenuseid ei müünud, veoteenust osutas eraisikuna ( II kd tl 24). Samuti kinnitab A.S maksumenetluses antud seletuses, et ei ole sellisest firmast nagu OÜ Raer Veod midagi kuulnud ning antud äriühingu arveid ei ole varem näinud ega ole neid allkirjastanud (II kd tl 25, 26). Kohtumenetluses kirjalikult saadetud vastustes kohtu küsimustele A.Ś märgib, et teab OÜ-d Raer Veod ning tõi nimetatud äriühingule sõiduautod Lexus, MB, BMW. Lexuse tõi OÜ Raer Veod esindajaga, teised sõidukid tõi ta ise ning müüs need edasi OÜ-le Raer Veod. Samuti teab ta R. P´ut ja E S´i ning kinnitab tehingute tegemist OÜ-ga Raer Veod. Tehingud ja nende sõlmimise asjaolud jäid meelde, kuna tegemist oli lihtsate tehingutega (III kd tl 18 küsimus 3; 4; 6; 7; 8; 9; 13 vastavalt tl 23; 24; 26; 27; 28; 29; 33). Vastuses küsimustele nr 14-17 kirjeldab A. S sõidukite osas teabe saamist, sõidukite ostmise, transpordiga ja üleandmisega seotud asjaolusid ( III kd tl 18, 34; 35; 36; 37). Vastuseks kohtu küsimusele maksumenetluses antud ütluste kinnitamise kohta märgib, et ei tea kinnitada, kuna ei mäleta antud seletusi (samas küsimus 12 vastus tl 32). Oluline on märkida, et A.S ei mäleta maksumenetluses antud seletusi, kuid mäletab ajaliselt enne maksumenetlust teostatud tehingute asjaolusid. Taoline valikuline mälu toob esile olulised vastuolud maksumenetluses ja kohtumenetluses antud seletustes sõiduautode ostmise kohta kirjeldatud asjaolude osas ning seab kahtluse all A.S´i ütluste tõepärasuse, mistõttu ei saa A.S´i ütluseid lugeda tõenditeks käeolevas kohtuasjas. Lähtudes eeltoodust ei tõenda A. S´i ütlused kaebaja väiteid sõiduautode Lexus, MB, BMW toomise, üleandmise ja ostmise asjaolude kohta. 5 3-10-882 Maksumenetluses on teinud maksuhaldur järelepärimisi seoses sõidukite toomise asjaoludega Saksamaa maksuhaldurile ja ARK-le. Järelepärimise tulemusel saadud dokumentide alusel on maksuhaldur tuvastanud, et sõidukite tellimuslehtedel on märgitud OÜ Vargost nimi, kuid äriregistri andmetel on kontaktandmetena toodud kaebaja ja OÜ Lakoste andmed (tl 96, 115, 136). Sõiduauto Lexus koostatud dokumentidele on äriühingu nimena märgitud küll OÜ Vargost, kuid Lexusele tuli järgi kaebaja esindaja R. P. Lexuse kohta koostatud dokumentide hulgas on R. P´i passikoopia, P on andnud allkirja sõiduki vastuvõtmise kohta ning allkirjastanud sõidukile koostatud kindlustusdokumendid. Enne sõiduki eest tasumist OÜ- le Vargost, müüs kaebaja sõiduki. Taotluse sõiduki esmaseks registreerimiseks esitas R. P ( tl 95, 99-102, 173, 143, 144, 145). Kaebaja eelpool nimetatud asjaolusid vaidlustanud ei ole. Ühtegi väidet/tõendit selle kohta, et kaebaja esindajal olid volitused OÜ Vargost nimel tehingute teostamiseks, asjas esitatud ei ole. Sõidukite MB ja BMW osas on maksuhaldur tuvastanud vastuolud arvete tasumise ja sõiduki ostmise- müümise kuupäevade osas. MB osas arve saamist kinnitab kaebaja esindaja R. P 28.01.2008, kui sõidukit ennast ei olnud veel soetatudki. Arve MB müügi kohta väljastas Saksamaal asuv ettevõte alles 29.01.
15. MB saadeti Eestisse 31.03.
16. (tl 121). BMW müük kaebaja ja OÜ Vargost vahel toimus arve kohaselt 03.02.2008, kuid sõidukit ei olnud OÜ Vargost selleks ajaks veel soetanud. Tehing Saksamaa äriühingu ja OÜ Vargost vahel toimus alles 13.02.2008 . Seega müüs OÜ Vargost sõiduki kümme päeva enne selle endale soetamist ( tl 84, 187). Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri poolt maksumenetluses vaidlusaluste sõidukite osas teostatud tehingute kohta tuvastatud asjaolusid. Samuti ole kaebaja kohtumenetluses esitanud väiteid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri järeldused sõiduautode Lexus, MB, BMW ostmise asjaolude kohta. Tunnistaja A. S kinnitas nii maksumenetluses kui ka kohtus, et äriühing OÜ Arai Transport vedas Saksamaalt sõidukeid. Tellimus MB ja BMW toomiseks esitati 2008 aastal OÜ Vargost poolt ning sõidukid anti ennast OÜ Vargost esindajatena tutvustanud isikutele üle Pärnu ARK-i platsil ( II kd tl 10, 139). Asjas esitatud väidete kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et MB ja BMW transporditi Eestisse ega selle üle, et sõidukit võidi üle anda ARK-i platsil. Tunnistaja A. S´i ütlused ei tõenda kaebaja väiteid tehingute poolte ning tehingute sõlmimise aja ja asjaolude osas. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et A.S näitas MB ja BMW kaebajale Pärnus ARK-i platsil ning alles peale autode ülevaatamist otsustas kaebaja sõidukite ostmise OÜ-lt Vargost. Maksumenetluses on maksuhaldur kindlaks teinud olulised asjaolud seoses OÜ Vargost-ga, mille kohaselt on osaühingu puhul tegemist varifirmaga, kus reaalset majandustegevust ei toimunud. Nimetatud järeldust kinnitavad ka A. S´i poolt maksumenetluses antud ütlused, mille kohaselt toimus äriühingu kaudu üksnes raha liigutamine ( II kd tl 17-19, 22-24, 25-26). OÜ Vargost osas tuvastatut ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kontrolli käigus on tuvastatud, et OÜ Vargost ja AS Alexela Oil maksuotsuses käsitletud rekvisiitidega arved on fiktiivsed. Kuna maksuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt kaebaja maksumenetluses kontrollitud arvete alusel tegelikkuses kaupa ega teenust ei soetanud, puudus 6 3-10-882 kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 toodud korras KMS 1 alusel. § 31 lg Tulumaksuseaduse § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Seega saab ettevõtlustulust maha arvata ainult dokumentaalselt tõendatud kulusid nõuetekohaste arvete alusel. Kohtupraktika kohaselt peab tulumaksuarvestuses kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kontrolli käigus on tuvastatud, et kaebaja on teinud väljamakseid OÜ Vargost ja AS Alexela Oil arvetel näidatud kaupade ja teenuste eest, mille faktiline soetamine nimetatud äriühingutelt ei ole kontrolli käigus tõendamist leidnud. Seega ei ole tõendamist leidnud majandustehingute toimumine ning kaebaja raamatupidamises olevaid arveid ei saa lugeda nõuetekohasteks kuludokumentideks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud tulumaksu määramine TMS § 51 alusel. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 7