Obsah (12)

§ 171§ 65§ 150§ 30§ 163§ 162§ 66§ 165§ 170§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-27358 Tsiviilasi VF(pankrotis) pankrotimenetlus M

§ 171lg-le 1.

Asjaolud Harju Maakohtu 31.08.2011 määrusega kuulutati välja VF(isikukood XXX) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Aet Liivand. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 02.04.2012 määrusega. Pankrotihaldur Aet Liivand esitas 24.09.2012 kohtule lõpparuande. Haldur palub kohtul lõpparuanne kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada, määrata halduri tasu, kinnitada pankrotimenetluse kulud, vabastada ta halduri kohustustest ja otsustada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamine. Lõpparuandele on lisatud võlausaldajate 28.08.2012 üldkoosoleku protokoll. Protokollist nähtuvalt osales koosolekul ka võlgnik. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud 24.09.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Lõpparuandes sisalduvad andmed:

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga 31.08.2011 oli VF(pankrotis) rahalisi vahendeid pangakontol 44,72 eurot. Pankrotimenetlusse on laekunud seisuga 13.09.2012 kokku 2 885,64 eurot, sealhulgas: - 885,64 eurot võlgniku töötasuna; - 2 000 eurot Rahandusministeeriumilt (deposiit pankrotimenetluse kulude katteks). Vara, mida pankrotimenetluses realiseerida, puudus.
2. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta. Pankrotimenetluses on seisuga 13.09.2012 välja makstud kokku summas 1 118,23 eurot. Seisuga 13.09.2012 moodustab pankrotivara rahaliste vahendite näol pangakontol kokku 1 811,53 eurot. 2.
3. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded käesolevas menetluses puuduvad. 2 2.
4. Võlgnikule või tema ülalpeetavale elatist tasutud ei ole. 2.
5. Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. 2.
6. Massikohustused: Pankrotimenetluses on tekkinud ja välja makstud alljärgnevad massikohustused kokku 446,50 eurot: - panga teenustasu 1,60 eurot; - maksud ajutise halduri tasult 444,90 eurot, 2.5 Pankrotimenetluse kulud: Pankrotimenetluses on välja makstud pankrotimenetluse kuluna kokku 671,73 eurot: - ajutise halduri tasu summas 635,07 eurot (neto) Harju Maakohtu 31.08.2011 kohtumääruse alusel; - ajutise halduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks summas 11,10 eurot Harju Maakohtu 31.08.2011 kohtumääruse alusel; - halduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks summas 25,56 eurot, sh riigilõiv Ametlikes Teadaannetes teadaannete avaldamise eest. Pankrotihalduri tasu Haldur ei ole esitanud taotlust esialgse halduri tasu määramiseks. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Lähtudes

§ 65

¹ lg 1 ning 28.08.2012 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokollilistest otsustest, taotleb haldur halduri tasu väljamõistmist summas 532 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks. Vabadest rahalistest vahenditest 1 811,53 eurot kuuluvad tasumisele halduri tasu ning maksud halduri tasult, riigilõiv Ametlikes Teadaannetes lõpparuandega tutvumise teate avaldamise eest 6,39 eurot ning panga teenustasud.

§ 150

p 6 kohaselt kuulub pankrotimenetluses pankrotimenetluse kuludena välja maksmisele

§ 30

alusel kohtu deposiiti makstud summa makse teinud isikule Jelena Fedotovale (tagastamisele kuuluks 1 097,10 eurot). Pankrotimenetluses pankrotitoimkonna tasu väljamaksmisele ei kuulu, kuna pankrotitoimkonda võlausaldajate üldkoosoleku poolt antud pankrotimenetluses valitud ei ole. Teenuse osutamise lepinguid (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud ei ole.

1. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotiste alusel pankrotimenetluses väljamakseid teostatud ei ole.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiga tagatud vara pankrotimenetluses puudub.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta. Teistelt isikutelt saadaolev vara pankrotimenetluses puudub. Halduri kasutuses oleva teabe kohaselt pankrotimenetluses vara tagasinõudmise ja 3 tagasivõitmise võimalused puuduvad.
4. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Pankrotihalduri tegevuse on moodustanud järgmine tegevus: 1) pankrotimenetluse toimingud nagu võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine, võlanõuete kontroll, aruannete koostamine, nõuete kaitsmise koosolekute läbiviimine, jaotusettepaneku koostamine, võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine, lõpparuande koostamine; 2) võlgniku olemasolevate dokumentide (saadud kolmandatelt isikutelt, registritelt) analüüs.
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. VF(pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 141 852,18 eurot, sh II järk ehk tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kokku summas 140 486,63 eurot ning III järk ehk tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõudeid kokku 1 365,55 eurot. Tunnustamata nõuded puuduvad. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II järk ehk tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Võlausaldaja Nõude osa, mille ulatuses ei ole Jaotis võlausaldaja raha saanud (eurodes) (%) XXX III järk ehk tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded:
6. XXX
7. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. VF(pankrotis) pankrotimenetluses hagisid ei ole esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada, kuna hagi esitamise alused puuduvad.
8. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajaliku kulutused on kajastatud p.2 all.
9. Maksejõuetuse põhjus. Pankrotiavalduse esitas Harju Maakohtule võlgnik ise, kuna võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku poolt antud seletuste kohaselt, peale töösuhte lõppemist, ei ole olnud enam võimalik kõiki rahalisi kohustusi erinevate võlausaldajate ees võlgniku poolt täita. Võlgnevustele on lisandunud viivised ja leppetrahvid ning kohustuste sissenõudmise tasud. Tööd ei ole suudetud leida. Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid võlgniku poolt eelöeldule veel lisaks alljärgmiste asjaolude kogum: võlgnik on võtnud kergekäeliselt ja läbimõtlemata kohustusi, mida ta ei suuda täita. Kohustused on võetud, kui võlgnikul on olnud pidev sissetulek. Swedbank AS-i kohustust on püütud tasuda kiirlaenufirmadelt võetud laenudega. Ühe kohustuse täitmiseks on võetud järgmine kohustus, mis omakorda on kasvatanud intresse ja viiviseid. Kuna kinnisvara hinnad on langenud võrreldes 2006 aastaga ligikaudu 50% ja enam, ei ole ka laenu 4 tagatiseks seatud vara võõrandamine olnud väljapääsuks kohustuste täitmisel. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Võlgnik on esitanud kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohus nõustub lõpparuandes toodud pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt VF maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Konkreetselt on VF maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kergekäeliselt ja läbimõtlematult võetud kohustused, mida võlgnik ei suutnud täita.

§ 163

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. VF pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas jäänud raha saamata järgmiselt: XXX Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas

§-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Võttes arvesse pankrotimenetluses olevaid rahalisi vahendeid ja võlausaldajate üldkoosoleku otsust on halduri poolt taotletav tasu 543 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega, võlausaldajate 28.08.2012 koosoleku protokolliga ja võlgniku arvamusega, leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on põhjendatud. Taotletav tasu on kooskõlas

§ 65¹ sätestatud halduri tasu piirmääradega.

Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 543 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 175,56 eurot, kokku 718,56 eurot.

§ 66

lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetluses tehtud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Vastavalt halduri taotlusel kinnitab kohus pankrotimenetluses tehtud kulud 12,78 eurot (so riigilõiv ametlike teadete avaldamise eest).

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui 5 seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Aet Liivand VF(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. VFon esitanud 21.09.2011 kohtule avalduse võlgadest vabastamiseks.

§ 171

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pankrotiseaduse § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt 21.09.2011 esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate 28.08.2012 üldkoosoleku otsusega on tehtud kohtule ettepanek nimetada VF usaldusisikuks Aet Liivand. Kohus on seisukohal, et tuleb algatada võlgnik VF (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada Aet Liivandit täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Tiia Mõtsnik kohtunik 6