Võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Kuna tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetlusega ja isikuga, kes on ka hetkel lapsehoolduspuhkusel ning kelle ülalpidamisel on 2 alaealist last, siis ei saa eeldada, et lähiajal oleks võimalik võlgniku varalise olukorra paranemine. Pole ka kindel, et isik asub tööle peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist, kuna tema tööleping on lõppenud seoses tähtaja möödumisega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii
Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt
tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuks muutumise põhjuseks keerulises majanduslikus olukorras üle oma võimete elamine ning pikaajalise laenu võtmine (summas 28185,04 eurot) prognoosimata ette oma võimalusi seda tagasi maksta. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et 2007 aastal oli tema igakuiseks sissetulekuks 1000-1500 krooni (sai töötasu OÜ-lt Anina). Ajutine haldur leiab, et sellises olukorras võtta laenu 30 aastaks igakuise maksega 152,54 eurot, on läbimõtlematu otsus. Selle kinnituseks ka asjaolu, et maksegraafiku järgi suutsid võlgnik ning tema abikaasa laenu koos intressidega tasuda ainult 706,22 eurot enne makseraskuste tekkimist (28285,04 eurot laenusumma - 12504,49 eurot korteri müügist saadud raha - võlgnevuse jääk seisuga 23. jaanuar 2012 15 074,33 eurot). Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuks muutmisel omas aga nimetatud laen suurt osatähtsust, kuna suutmatusest seda tagasi maksta tekkisidki võlgnikul makseraskused ning makseraskuse olukorrast vabanemiseks võõrandas võlgnik enda nimel viimase olemasoleva vara. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses võiks olla tegemist kuriteo tunnustega tegudega
Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise nõuete või tagasinõuete esitamise võimalust. Kokkuvõte Ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mis võimaldaks pankrotimenetlust läbi viia. Ajutine haldur avaldab:
Kokku ajutise halduri tasu 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 138,60 eurot. Kokku 558,60 eurot. Ajutine haldur on teinud kulutusi seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega (transport, paljundus, bürookulud jms) kokku summas: Nr Kogus Ühik Hind, eur Kauba/teenuse nimetus Summa, EUR 1 1,0 kogum 6,40 telefonikulud 6,40 2 30 tk 0,31 paljundus, tükikulud 9,30 3 200 km 0,25 transport 50 4 1,0 tk 2,30 päring elektroonilisse kinnistusraamusse 2,30 5 6,0 tund 5,00 töökoha, arvuti, internet kasutus 30,00 Kokku kulutused seoses ajutise halduri ülesannete täitmisega summas 98 eurot (sisaldab kõiki makse). Ajutine haldur on oma arvamuses avaldanud seisukoha, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul puudub igasugune vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur palub: mõista võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 420 eurot (koos sotsiaalmaksuga 558,60 eurot) ja kulutuste hüvitis 98 eurot; juhul, kui tasutakse menetluskulude katteks deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kuulub välja maksmisele deponeeritud rahalistest vahendites; juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest summas 397 eurot (koos sotsiaalmaksuga 528,01 eurot), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villman pangakontole nr XXX Swedbank. Kohtuistung Kohtuistungil 04. oktoobril 2012 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti. Võlgadest vabastamise avaldust ei ole võlgnik esitanud. Seega on olemas alused lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik nõustus ajutise halduri seisukohaga. Kohus avaldas 05. oktoobril 2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Olga Koršakova pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 11. oktoobriks 2012. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ning puuduvad ka võimalused varalise olukorra paranemiseks tulevikus. Võlgnik on hetkel lapsehoolduspuhkusel, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Võlgniku tööleping on lõppenud, seega ei saa väita, et isik asub tööle peale lapsehoolduspuhkuse lõppemist. Ajutine 6
lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii
Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu
Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt
lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 420 eurot, lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 98 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 420 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 98 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 420 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 98 eurot. 7
lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused määras 397 eurot ja sotsiaalmaks samalt summalt ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 397 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise ja ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste vahe tuleb välja mõista võlgnikult.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.