) § 153 lg. 1 punktile 1, mille kohaselt tuleb pandiga tagatud nõue lugeda esimese järgu nõudeks ning lugeda see kaitsmiseta tunnustatuks, kostja hageja seisukohaga ei arvestanud ning luges hageja nõude teise järgu nõudena tunnustatuks.
4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud, lg. 5 kohaselt ei oleks tohtinud kostja Maksu- ja Tolliameti vastuväidet arvestada. Võlausaldajate üldkoosoleku poolt hageja pandiõiguse tunnustamise nõude kaitsmiseta tunnustatud nõudeks lugemata jätmine ning selle asemel vastu võetud otsus – lubada hageja nõue kaitsmisele – ei vasta kehtivale seadusandlusele ning tuleb tunnistada kehtetuks. Kuivõrd tegemist on kohtu poolt tunnustatud nõude ja järguga, siis tuleb 3 lugeda nõue ja selle järk kaitsmiseta tunnustatuks vastavalt hagiavalduses toodud põhjendusele. Maksu- ja Tolliameti esindaja kostja pankrotimenetluses on Aleksei Vassiljev, kes on võtnud osa kõigist toimkonna koosolekutest, sealjuures ka nendest, kus otsustati kompromissi sõlmimine ja selle tingimused. Maksu- ja Tolliamet on pankrotipessa esitanud nõude, mis koosnes käibemaksust, maamaksust ja intressist 5.419.345, 05 krooni. Pankrotihalduri seisukohast nähtuvalt ei ole käesoleva hetke seisuga Maksu- ja Tolliametil seni kaitsmisele esitatud nõuet võlgniku suhtes. Veelgi enam, tegelikult e-maksuameti väljavõtte kohaselt on võlgnikul olnud 9. juuni 2011. a. seisuga koguni ettemaks 871, 22 eurot ning Maksu- ja Tolliamet on selgesõnaliselt märkinud, et nõudeid ei ole. Seega on Maksu- ja Tolliameti nõue loetud kaitstuks valedele andmetele tuginedes ja üldkoosoleku otsus ei vasta ka sel põhjusel seadusele ning kuulub ainuüksi sellest tulenevalt tühistamisele. Kostja vastuväited Kostja pankrotitoimkonna esimees leidis, et hagi on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Hagejal puudub kostja pankrotivara suhtes pandiõigus, mida tuleks lugeda kaitsmiseta tunnustatuks
4 kohaselt. Lisaks puudub kostja pankrotivara hulgas pandiese, millele võiks hageja pandiõigus ulatuda. Võlgniku pankrotivara moodustavad rahalised vahendid, mis ei või olla seaduse järgi pandi esemeks. Tulenevalt AÕS §-st 5 ei saa asjaõigusena tekkida pandiõigust, mida ei ole sätestatud seaduses (RK lahend 3-2-1-11-99).
2 kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluses pandiga tagatud nõue esimeses järgus üksnes pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Kuna kostja pankrotivara hulgas puudub pandiese, millele oleks võinud hageja pandiõigus ulatuda, siis pandiõiguse küsimuse tõstatamine ei ole võlgniku pankrotimenetluses asjakohane.
1 järgi võlausaldajale kuuluv pandiõigus olla pankrotimenetluses tunnustatud teisiti, kui
-s sätestatud korras ehk võlausaldajate üldkoosolekul. Kolmandaks, kohtulahend, mis annab
4 kohaselt õiguse lugeda pankrotimenetluses esitatud pandiõigus kaitsmiseta tunnustatuks, peab vastama vähemalt järgmistele kriteeriumitele:
4 kohaselt.
4 räägib pandiõigusest, mis on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud, s. t. kohtu otsustusest pooltevahelise 5 vaidluse kohta, kas nendevahelistes suhetes on tegemist nõuet tagava pandiõigusega või mitte, pole võimalik võrdsustada seda kohtuliku kompromissiga, milles pooled on ise kokku leppinud, mida nad loevad pandiks või mida mitte. Riigikohus märkis tsiviilasjas 3-2-1-11-99, et pandiõigusi ei saa lepingu alusel juurde luua, s. t. pant peab vastama seaduses sätestatud tingimustele. Kompromissilepingus sätestatud kujul hageja õigusega ei ole tegemist pandiõigusega, kuna selles puudub kostjale kuuluv hageja nõude rahuldamiseks realiseeritav pandiese. 8. märtsi 2011. a. kohtulikust kompromissist tulenevalt loetakse hageja kasuks pandiga koormatud varaks rahalised vahendid, mis laekuksid kostjale kolmanda isiku varade müügist. Riigikohus märkis otsuses 3-2-1-130-01, et kui pantija ei ole panditud vara omanik, on pandileping tühine.
2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Kuivõrd kohtuliku kompromissi kohaselt on hüpoteegiga koormatud vara omanikuks kolmas isik, mitte kostja, ei saa selle realiseerimisest kostjale laekuv raha muutuda iseenesest hageja uueks pandiesemeks. Pandiesemeks olid OÜ-le Bonuscapital (pankrotis) kuulunud kinnistud, mitte nende realiseerimisest saadud raha. Et lisaks kinnistutele oleks eraldi pandiesemeks ka kinnistute realiseerimisest saadud raha, ei ole kooskõlas pandieseme mõistega vastavalt AÕS §-le 207 ja
Esitatud tõendite kohaselt on hageja nõue kostja vastu 288.135, 70 eurot OÜ Bonuscapital (pankrotis) pankrotimenetluses
Asjaolu, et väidetavalt puudub Maksu- ja Tolliametil nõue kostja pankrotimenetluses, asja lahendamisel tähtsust ei oma, kuna hagi on esitatud ainult kostja vastu. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kohtumenetluse käigus selgus, et Maksu- ja Tolliametil tegelik nõue võlgniku suhtes puudus. Järelikult ei olnud
5 esimesest lausest tuleneb, et pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Ka nimetatud sätte varasemast redaktsioonist tuleneb, et pankrotitoimkonna esimees osaleb vaid pankrotivõlgniku nimel (ega osale iseseisva huvi tõttu). Kui seadusandja oleks silmas pidanud esindamist, oleks
5 kahtlemata vastavas sõnastuses ka sätestatud. Seega toimkonna esimehe õigus piirdubki istungil osalemise õigusega ja toimkonna esimees ei saa võlgniku nimel esitada taotlusi ega teha avaldusi, mistõttu toimkonna esimehe osalemine ei saa olla määravaks olukorras, kus pankrotihaldur on võlgniku esindajana hagi omaks võtnud. 6
2 kohaselt ei saa kuuluda toimkonda (ega olla toimkonna esimeheks) isik, kelle on määranud võlausaldaja (Aleksei Vassiljev on toimkonda määratud Maksu- ja Tolliameti poolt), kellel tegelikult nõue puudub. Järelikult ei ole Aleksei Vassiljev õigustatud osalema menetluses toimkonna esimehena ning tema avaldused ja taotlused tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Esindusõigus peaks olema teostatud ühiselt ja kahtlemata Credit Consulting OÜ huvides. Kohtuotsusest ei ole arusaadav, miks on pankrotihalduri seisukoht hagi õigeksvõtu osas pankrotivõlgnikku kahjustav, aga toimkonna esimehe vastuväited mitte. Arvestades kompromissi, siis on käesoleval juhul üksnes pankrotihaldur käitunud hagi omaks võttes pankrotivõlgniku huvides ning soovinud kinni pidada sõlmitud kompromissist. Maakohus leidis, et sõlmitud kompromiss ei oma üldse käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Veelgi enam, kohus tegi arusaamatu viite Riigikohtu lahendile 3-2-1-11-99, mis räägib lepingu (mitte kohtulahendi) alusel pandiõiguste loomise võimatusest. Seetõttu on asjakohatud kohtu põhjendused pandilepingu tühisusele, kuivõrd kompromissi puhul ei ole tegemist lepinguga, vaid kohtulahendiga. Kompromiss on lihtne ja arusaadav ka asjaga mitteseotud isikutele – sellega hoiti ära täiendavad vaidlus- ja täitmiskulud, mis oleks tulnud kanda mitmest erinevast pankrotipesast. Ühtlasi saavutati kompromissi sõlmimisega kolmes erinevas pankrotimenetluses oluline ajavõit, mis võimaldas omakorda viia pankrotihalduritel pankrotimenetlusi läbi menetlusökonoomikat silmas pidades, kahjustamata seejuures võlausaldajate huve. Kahtlust ei ole ka selles, et õigusrahu ja õiguskindluse põhimõtetega oleks vastuolus see, kui apellandil ei võimaldataks saada rahalisi vahendeid, mis oli apellandi ainsaks huviks kompromissi sõlmimisel. Oluline on seegi, et nii OÜ NordCity Ehitus kui OÜ Bonuscapital pankrotihaldurid on kompromissi täitma asunud ning kompromissi arvestavad jaotusettepanekud on kinnitatud. Ei Maksu- ja Tolliamet ega pankrotitoimkond ole esitanud kompromissi osas teistmisavaldust, mistõttu ei ole ühelgi isikul ega institutsioonil (s. h. kohtul) õigust eirata kompromissi kui jõustunud kohtulahendit ega takistada selle täitmist.
tulenevalt kuulub väljamaksete tegemine pankrotihalduri kompetentsi ega puutu käesoleva tsiviilasja arutamise juurde. Õigusriigis ei saa tekkida vaakumit, kus jõustunud kohtulahend on kõigi osaliste poolt olnud oma sisult, põhieesmärgilt ja tingimustelt arusaadav ning on osaliselt juba realiseerunud, ent ei võimaldata kompromissi põhilise eesmärgi täitmist – s. t., et hagejalt võetakse ära õigus saada kinnistute müügist raha vastavalt kompromissile. Õigusrahu (ja jõustunud lahendist tulenevat apellandi õiguskindlust) ei saa mõjutada ühe asjaosalise teadmata põhjustel ajas muutuvad seisukohad ja argumendid. Õiguskindluse põhimõtte osaks on usalduskaitse põhimõte, mille osaks omakorda on õiguspärase ootuse põhimõte. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas. Kui hagi jäetakse rahuldamata, jääb apellant ilma kinnistute müügist saadust vahenditest, mille saamiseks oli apellandil kompromissist tulenev õigustatud ootus, samuti on apellant ilma jäänud kinnistutele seatud hüpoteekidest, kuivõrd on lähtunud jõustunud kompromissist ning andnud vastavad nõusolekud hüpoteekide kustutamiseks. Seega on õigusrahu ja õiguskindluse säilitamiseks ainuvõimalik esitatud hagi rahuldamine. Vastustaja seisukoht Pankrotitoimkonna esimees on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamine kahjustaks kostja võlausaldajate huve. Pankrotihalduri seisukoht Seoses uute tõendite esitamisega ei saa pankrotihaldur kinnitada, et Maksu- ja Tolliametil nõue kostja pankrotimenetluses puudub. Pankrotihaldur leiab aga, et maksuameti esindaja on olnud kõigi kompromissläbirääkimiste juures ning andnud kompromissi sõlmimiseks oma nõusoleku ning maakohtu otsus on vastuolus sõlmitud kompromissiga ega võimalda selle täitmist. 7 Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Maakohtu otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud ja kooskõlas TsMS 652 lg. 1 punktiga 1 võtab ringkonnakohus need asjaolud asja lahendamisel aluseks. Hagis on hageja taotlenud, et kohus tunnistaks kehtetuks kostjaks oleva pankrotivõlgniku võlausaldajate 12. mai 2011. a. üldkoosoleku otsuse, millega otsustati mitte lugeda kaitsmiseta tunnustatuks tema 288.135, 70 euro suuruse nõude esimest rahuldamisjärku. Oma hagi põhjendades on hageja leidnud, et tema nõuet oleks tulnud kaitsmiseta tunnustada
4 alusel, sest nõude pandiga tagatust on tunnustatud Harju Maakohtu
4 kohaselt tuleb lugeda kaitsmiseta tunnustatuks, siis ei ole võlausaldajate koosolekust osavõtjatel õigust nõudele või pandiõigusele vastuväidet esitada, võlausaldajal aga ei ole kohustust esitada nõude tunnustamise hagi (vt. Riigikohtu lahendi 3-2-1-64-09 p. 8). Seega, kui jõustunud kohtuotsusega tunnustatud pandiõigus on jäetud alusetult tunnustamata, saab võlausaldaja taotleda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist
1 lause 1 alusel, mille kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Niisuguse hagi ongi hageja esitanud, seega on hageja valitud õiguskaitsevahend lubatav. Apellatsioonkaebuses ei arvestanud aga apellant kohtule esitatud nõudega, kui leidis, et koosolekul võlausaldajana esinenud Maksuja Tolliametil (õigemini küll Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu) puudus õigus hageja nõudele vastuväidet esitada. Nii annab vastavalt eespooltoodule võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks aluse
1 ning otsuse vaidlustamine toimub samas paragrahvis sätestatud korras. Kooskõlas osundatud normiga on kohus olenevalt hageja poolt esiletoodust õigustatud kontrollima, kas võlausaldajate üldkoosoleku otsus vastab seadusele, aga samuti, ega selle tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda või võlausaldajate ühiseid huve. Samas ei ole tähtsust sellel, kes võlausaldajatest just täpselt ja millistel kaalutlustel otsuse tegemist taotles. Nii ei ole ka vaidlusalusel juhul tähtsust sellel, et hageja nõude rahuldamisjärgu kaitsmiseta tunnustatuks lugemisega ei nõustunud just Maksu- ja Tolliamet. Küll oleks sellel, kes nõudele vastuväite esitas, oluline tähtsus siis, kui tegemist oleks nõude tunnustamise vaidlusega (
1 laused 2 ja 3). Apellant on eksinud ka vaidluse poolte määratlemisel. Menetlusosaliste ring materiaalõiguslikus mõttes võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise vaidluses on kindlaks määratud
lõigetes 1 ja 5: lõikes 1 määratletakse, kes võib olla taolises asjas hagejaks ning lõikes 5 määratletakse, kelle vastu tuleb taoline nõue suunata.
5 kohaselt osaleb pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees; kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Osundatud sättest nähtub ühemõtteliselt, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagis on kostjaks pankrotivõlgnik, kuid selle vaidluse läbivaatamisel esindab teda pankrotitoimkonna esimees või kui võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda valitud, siis üldkoosolekul just võlgnikku selles vaidluses esindama valitud isik. Seega on kostja õigesti esitanud nõude Credit Consulting OÜ (pankrotis) vastu, kuid on ekslikult leidnud, nagu peaks võlgnikku vaidluses esindama pankrotihaldur. Lisaks sellele oli vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajaks
redaktsiooni ka muudetud, nii et pankrotihalduril on pankrotimenetluses seaduses sätestatud õigused ja kohustused, kuid ta ei ole enam võlgniku seaduslik esindaja, nagu apellant on ekslikult leidnud. Maakohus võis küll küsida pankrotihaldurilt asja kohta arvamust, kuid et haldur ei ole vaidluses menetlusosaliseks, ei saa tema poolt mingite asjaolude omaksvõtust või hagi õigeksvõtust rääkida. Selle üle, et vaidlusaluse asja läbivaatamisel osales võlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, ei ole vaidlust. Selle üle, 8 kas konkreetne isik saab kuuluda võlgniku pankrotitoimkonda ja olla selle esimeheks, ei ole kohus õigustatud vaidlusaluses asjas otsustama. Maakohus leidis õigesti, et hagi rahuldamiseks ei ole alust juba ainuüksi seetõttu, et vaidlusalune 8. märtsi 2011. a. kohtumäärus (tl. 8 – 11) ei ole
lõikes 4 märgitud kohtulahend, millega oleks tunnustatud hageja pandiõigust vaidlusaluse nõude tagamiseks. Nii loetakse
4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kohtumäärust, millega kinnitatakse poolte poolt kohtumenetluses sõlmitud kompromiss, ei saa pidada kohtulahendiks, millega oleks hageja pandiõigust tunnustatud, sest vaatamata asjaolule, et asjaosaliste sõlmitud kompromiss on kohtumäärusega kinnitatud, on tegemist võlaõigusliku lepinguga, mis erineb tavapärasest kompromissilepingust üksnes selle poolest, et on ühtlasi täitedokumendiks täitemenetluses, see ei anna aga kompromissile
Et osundatud määrusega ei saa lugeda hageja pandiõigust tunnustatuks, ei ole vaidlusaluse võlausaldajate üldkoosoleku otsus ebaõige, hageja nõude – tunnistada üldkoosoleku otsus kehtetuks - rahuldamine on välistatud ja muudel maakohtu otsuses kajastatud põhjendustel ei olegi asja lahendamiseks olulist tähtsust. Apellandi viited õiguskindluse ja hea usu põhimõtte rikkumisele ei ole vaidlusaluse asja asjaoludega seostatavad ega ole seega asjakohased. Küsimust sellest, kas hagejal on kompromissilepingust tulenevalt õigus oma nõude rahuldamisele eelisjärjekorras kompromissilepingus märgitud vara arvel, ei saa lahendada vaidlusaluses asjas, milles vaieldakse üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetlusosaliste apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg. 1 alusel apellandi kanda. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.