3-12-207/25

3-12-207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.

1. 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-207 Haldusasi V. V kaebus tuvastada töötamine käsielekter- keevitajana Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis perioodil 04.06.1984-29.12.1989 Asja läbivaatamise kuupäev kohtuistungil 18.09.2012 Menetlusosalised Kaebaja V. V esindaja Jelena Smorodina Kaasatud isik: Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo, esindaja Silvia Azojan RESOLUTSIOON
2. Rahuldada V. V kaebus.
3. Tuvastada V. V (isikukood …, eluk …) töötamine käsielekterkeevitajana Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis perioodil 04.06.1984-29.12.1989, s.o. ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse
4. juuli
5. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XX Ühiskutsed eriala koodile
7. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Pärnu bürood arvestama V. V töötamine eelpool tuvastatud ajavahemikul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka avalduse esitamisest s.o 20.09.2011 (kuid mitte varem kui 3-12-207 pensionile õiguse tekkimise päevast). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest , so
8. oktoobrist
9. ASJAOLUD 01.02.2012 saabus Tallinna Halduskohtusse V. V kaebus tuvastada töötamine käsielekterkeevitajana Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis perioodil 04.06.1984-29.12.1989 (tl 5-8). 09.03.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 14-15). 23.03.2012 esitas kaebaja kaebuse täienduse (tl 18-19). 16.04.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 28). 10.05.2012 esitas arvamuse andja seisukohad kaebusele (tl 60-61). 21.06.2012 määrusega määrati asi kohtuistungile (tl 67). 04.09.2012 arvamuse andja oma seisukohtades leidis, et ei vaidle kaebaja avalduse rahuldamisele vastu, kui tunnistajate ütluste alusel võib lugeda tõendatuks kaebaja töötamise taotletud perioodil (tl 70-71). 18.09.2012 toimus kohtuistung (tl 76-81). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD V. V esitas 20.09.2011 Lõuna Pensioniameti Pärnu büroole avalduse ja dokumendid vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 lõike 2 alusel kui isik, kes on töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XX Ühiskutsed kood 19906 alusel käsielektrikeevitajana. V. V esitas pensioniametile nimekirja nr 2 alusel staaži tõendamiseks: tööraamatu, välja antud 01.02.1972; Rahvusarhiivi Tartu Maaarhiivi 21.10.2011 arhiiviteatise nr 18-7.5.11/TS-5515; OÜ AL Metsamajandi 04.05.1998 töölepingu nr
10. V. V tööraamatust ning Rahvusarhiivi Tartu-Maa arhiivi 21.10.2011 arhiiviteatisest nr 18-7.5.11/TS-5515 nähtuvalt V. V töötas Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis pidevalt täistööpäeva ulatuses alates 03.01.1983 kuni 03.06.1984 monteerijana ja alates 04.06.1984 kuni 29.12.1989 elektrikeevitajana. Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonni kollektiivlepingute lisades on ära toodud tervistkahjustavate kutsealade loetelu, mis annavad õiguse lisapuhkusele. Selles loetelus on kirjas elektrikeevitaja käsitsi töötamisel kinnistes anumates 12 lisapuhkusepäeva, elektrikeevitaja käsitsi töötamisel kinnistes ruumides 12 lisapuhkusepäeva ja elektrikeevitaja käsitsi töötamisel välistöödel 6 lisapuhkusepäeva. Samade kollektiivlepingute lisades on ära toodud ka tööde ja kutsealade loetelu, mis annavad töölistele õiguse saada töökohal tasuta piima 0,6 liitrit päevas. Selles loetelus on kirjas ka keevitajad. Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonni arhiivis ei leidu töötasu arvestamise alusdokumente (töökäske, töötabeleid jms), kuna need dokumendiliigid kuulusid peale 3-5 aastase säilitustähtaja möödumist hävitamisele. V. V poolt 21.11.2011 esitatud töölepingust nr 44 nähtub töötamine OÜ AL Metsamajand täistööajaga elektrikäsikeevitajana alates 04.05.1998 kuni 30.12.
11. Esitatud dokumentide alusel on Lõuna Pensioniamet Pärnu 3-12-207 büroo asunud seisukohale, et saab arvestada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka V. V töötamise nimekirja nr 2 erialal OÜ AL Metsamajand käsielektrikeevitajana ajavahemikul alates 04.05.1998 kuni 31.12.2005 ja dokumentaalselt tõendatuks saab lugeda nimekirjas nr 2 nimetatud töödel töötatud staaži 7 aastat 07 kuud ja 27 päeva. Lõuna Pensioniameti Pärnu büroo arvates ei saa arvestada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamist Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis ajavahemikul alates 04.06.1984 kuni 29.12.1989, kuna ei ole tõendatud töötamine käsielektrikeevitajana. Arvestades eeltoodut soovib V. V tõendada tunnistajate ütlustega enda töötamist käsielektrikeevitajana Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis ajavahemikul alates 04.06.1984 kuni 29.12.1989 (kokku 5 aastat 06 kuud ja 26 päeva) ja nende ütluste alusel palub kohtul tuvastada juriidiline fakt - tema elektrikäsikeevitajana töötamine Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis ajavahemikul 04.06.1984 kuni 29.12.
12. V. V töötas elektrikäsikeevitajana Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis ajavahemikul 04.06.1984 kuni 29.12.
13. Tema tööülesandeks oli ehitiste metallpõhikonstruktsioonide keevitamine, milliseid täitis tema kogu tööaja ulatuses. Seejuures kasutas V. V käsikeevitusaparaadi koos keevituselektrooditega ning kaitseriided ja kaitsemaski. Arvamuse andja ei vaielnud vastu kaebuse rahuldamisele, kui kohus leiab, et tunnistajate ütluste alusel võib lugeda tõendatuks, et V. V töötas vaidlusalusel perioodil soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval ametikohal, s.o nimekiri nr 2 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.07.2002 määrusega nr 206) XX osas koodi nr 19906 all nimetatud käsielekterkeevitajana. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tema töötamine kaebuses märgitud töökohal ja ajavahemikul. Seega taotleb kaebaja avalik-õigusliku õigussuhte tuvastamist. Lähtudes kaebuse esitamise HKMS § 4 lg 1 on viidatud taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kooskõlas HKMS § 46 lg 5 võib tuvastamiskaebuse esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Kaebaja esitas nimekirja 2 alusel staaži tõendamiseks tööraamatu (tl 41-49); Rahvusarhiivi Tartu Maa-arhiivi 21.10.2011 arhiiviteatise nr 18-7.5.11/TS-5515 (tl 50-51) ja OÜ AL Metsamajandi 04.05.1998 töölepingu nr 44 (tl 53-54). Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt on dokumentaalselt tõendatud, et kaebaja töötas taotletud ajavahemikul elekterkeevitajana ning monteerijana, kuid ei nähtu kaebaja töötamine käsielekterkeevitajana. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra“ § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Kaebaja pöördus kohtu poole eesmärgiga tuvastada töötamine käsielekterkeevitajana Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis perioodil 04.06.1984-29.12.1989, s.o. ametikohal, mis vastab 3-12-207 Vabariigi Valitsuse
14. juuli
15. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XX Ühiskutsed eriala koodile
16. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja V. V töötas elektrikäsikeevitajana Pärnu Mehhaniseeritud Ehituskolonnis ajavahemikul 04.06.1984 kuni 29.12.
17. Tema tööülesandeks oli ehitiste metallpõhikonstruktsioonide keevitamine VT 306 ja VT 500 aparaatidega. Tegemist oli käsielekterkeevitusega, mida kaebaja tegi kogu tööaja ulatuses. V. V kasutas käsikeevitusaparaati koos keevituselektrooditega. Samuti olid töö tegemisel vajalikud kaitseriided ja kaitsemask. Suuremateks objektideks olid uue piimakombinaadi ehitus, Mai tänava elamud. Kaebaja sai tööandja poolt lisaks piima ning kolm lisapuhkepäeva. Tunnistaja V. M (kaebajale endine töökaaslane, ülemus) ütluste kohaselt töötas kaebaja MEKis. Üheks objektiks oli piimakombinaadi ehitus, kus ühes brigaadis töötas tunnistaja meistrina ning kaebaja elektrikeevitajana. Tegemist oli käsikeevitusega. Ehitusel ei olnud võimalik muud moodi keevitust teha. Kaebaja tegi töötas täistööpäeva ulatuses. Põhitööks oli raudkonstruktsioonide keevisliidete tegemine, palju oli metallkonstruktsioone, mida tuli kokku keevitada. Tunnistaja jagas kaebajale tööülesandeid. Tunnistaja I. H ( kaebajale endine töökaaslane) ütlustest nähtuvalt kaebaja töötas kuni 1988 aasta novembrini MEK-is, samal ajal töötas tunnistaja peamehhaanikuna. Kaebaja töötas elektrikeevitajana. Tegemist oli käsikeevitusega. Kaebaja põhiliselt keevitas elektroodidega. Objektideks olid Mai tänava elamud ning piimakombinaadi ehitus. Kaebaja tööpäev keevitajana kestis kella 8:00 kuni lõunani ja siis õhtuni, täistööpäeva ulatuses. Arvamuse andja oma seisukohtades ei vaielnud vastu kaebaja taotluse rahuldamisele kaebuses taotletud soodustingimustel määratava tööstaaži tuvastamisele. Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistajate ütlustega, leiab, et võib lugeda tõendatuks kaebaja töötamise taotletud ajavahemikul käsielekterkeevitajana. Seega on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetlusosalised menetluskulude taotlust ei esitanud. Annika Vendik Kohtunik