6) Pooltele on teada
§§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed. 2 7) Vastavalt
lg 2 p 1, palub hageja tagastada pool käesolevas tsiviilasjas tasu-tasutud riigilõivust ehk 100,66 eurot vastavalt hagiavaldusele lisatud riigilõivu tasu mise maksekorraldusel näidatud andmetele andmetele. ele.
2-0909-43719 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega hagi esitamisel tasutud riigilõivust 201,32 eurost ½ (pool), s.o. summas 100,66 eurot (ükssada (ükssada eurot ja 66 senti). Tagastatav riigilõiv summas 100,66 eurot kanda Era Liisingu Liisingu Inkassoteenused AS`i arvelarveldusarvele nr 10220083818018 10220083818018 SEB Pank, Pank, selgitusega: selgitusega: „Riigilõivu osaline tagastamine ts. asjas nr 22-0909-43719“. 43719“. Edasikaebe kord Tulenevalt
lg 4 on vastavalt poolte vahel kokkulepitule kompromissi kinnitavale kinnitavale ja menetlust lõpetavale lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamin esitamine välistatud, mistõttu määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Määrus saata poolte esindajatele ja täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 31.10.2012 on laekunud Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-09-43719 poolte esindajate poolt allkirjastatud kompromissleping ja taotlus asjas menetluse lõpetamiseks. Menetluse senine käik AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas 31.08.2009 Viru Maakohtu Jõhvi Kohtumajale hagi A P` vastu võlgnevuse nõudes tulenevalt SMS-laenu lepingust. 04.01.2010 edastati tsiviilasi läbivaatamiseks sama maakohtu Rakvere kohtumajale. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 26.10.2009 ja ka 03.03.2010 toimunud eelistungil hagi ei tunnistanud, väites, et hagiavalduses märgitud SMS-laen on tegelikult võetud K K poolt, kes tegi seda pettuse teel kostja nimel. 07.04.2010 esitas kostja esindaja kohtule taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. Vastavalt Ida Prefektuuri väljastatud õiendile oli A P`i avalduse alusel 15.11.2008 alustatud kriminaalmentlus KarS § 213 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul 20.12.2006 kuni 29.12.2006 olid sõlmitud ja saadud pettuse teel A Pi nimelt SMS-laenud, sh. ka OÜ-lt SMS Laen saadud laen summas 3000 krooni ja OÜ-lt Raha24 summas 3000 krooni. Kriminaalmentluses uurimine jätkus. 28.04.2010 teatas hageja volitatud esindaja August Käära, et kostja esitatud asjaoludel puuduvad hagejal vastuväited tsiviilasja menetluse peatamiseks Kohus peatas kohtumäärusega 28.04.2010 käesoleva tsiviilasja menetluse kuni kostja avalduse alusel Ida Prefektuuris alustatud kriminaalmenetluse nr 08240104970 lõppemiseni. Vastuseks kohtu päringutele on Politsei– ja Piirivalveameti Ida Prefektuurist teatatud (viimati 27.08.2012), et kostja avalduse alusel alustatud kriminaalasjas on kahtlustatavana üle kuulatud K K. Prokuratuuri asja edastamist takistavat vaid tsiviilhagi puudumine. 3 Vastavalt 31.10.2012 kohtule edastatud kompromissilepingule on hageja lugenud laenulepingust nr 23876 tulenenud kostja poolse kohustuse täidetuks. Hageja teatab, et ei oma antud asjaga seoses kostja vastu mingeid pretensioone. Pooled taotlevad ühtlasi asjas menetluse lõpetamist. Hageja palub tagastada pool käesolevas asjas tasutud riigilõivust. Pooled on kinnitanud, et poolte menetluskulud asjas jäävad nende endi kanda. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ning poolte esitatud kompromissilepingu, leiab, et esitatud tingimustel kompromissi kinnitamine kohtu poolt on põhjendatud. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud kompromissist kuulub asja menetlus uuendamisele.
lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning esitatud tingimustel on kompromiss täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada, mistõttu on võimalik kompromiss kohtul vastu võtta ja see esitatud kujul ka kirjalikus menetluses kinnitada.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Menetluskuludest
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas pooled menetluskulude jaotuse osas teisiti kokku leppinud ei ole. Hageja taotlus riigi poolt riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja poolt on tsiviilasjas nr 2-09-43719 A P vastu esitatud nõudelt hageja kontolt nr 10220083818018 tasutud riigilõivu kokku summas 3150 krooni (sellest 21.08.2009 maksekorralduse nr 7784 alusel kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072136 summas 900 krooni ja 02.09.2009 maksekorralduse nr 2061 alusel samale kontole summas 2250 krooni). Vastavalt
lg 2 p 1 sätestatule kuulub hageja taotlusel talle tagastamisele hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ summas 3150 : 2= 1575 krooni ehk 100,66 eurot. 4
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 02. novembril 2012. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.