KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. august 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-12-856 Tsiviilasi A.A. hagi M.A.A. vastu sünniaktis vanema kande vaidlustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.A, lepinguline esindaja Külli Aas Kostja M.A.A, seaduslik esindaja M.S. Kohtuistungi toimumise aeg 21.08.2012.a Rahuldada A.A. hagi M.A.A. vastu. RESOLUTSIOON Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord Tuvastada, et M.A.A. (sünd. xx xx xxxx.a, isikukood xxxxxxxxxxx) ei põlvne A.A.st (Aida, sünd. xx xx xxxx.a, isikukood xxxxxxxxxxx). Kohtuotsus saata pärast selle jõustumist Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Otsus on aluseks muudatuse tegemiseks M.A.A. perekonnaseisuandmetes. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a ekspertiisitasu, mille tagastamist saab hageja vastava taotlusega nõuda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sündis kostja M.A.A. xx xx xxxx.a. Hageja A.A. ja kostja ema M.S. (end. P.) ühise avalduse alusel koostati xx xx xxxx.a xxxxx Vallavalitsuses sünniakt nr x, millesse kanti andmed isa, A.A. kohta. Hageja leiab, et tema ei ole lapse isa, tegemist on formaalse kandega ning seega on sünniakt ebaõige ja taotleb selle tühistamist. Tegelikult tutvus hageja kostja emaga siis, kui too oli kuuendat kuud lapseootel ning ühine avaldus tehti lapse ema palvel, sest lapse bioloogiline isa kandis vabadusekaotuslikku karistust ja ähvardas lapse ema. Samuti olid lapse emal võlad ning emapalk oli vaja kanda hageja kontole. Lapse ema ja hageja vahel ei olnud jõudnud tekkida perekonna loomise või abielu sõlmimiseni viivaid Tsiviilasi nr 2-12-856 suhteid ning nende suhtlus lõppes juba 2-3 kuud pärast kostja sündi. Kostja ema soovis 2011.a sügisel hageja kui lapse isa kannet sünniaktis tühistada, kuid seda ei olnud võimalik teha. Seejärel pöördus ta maksekäsu kiirmenetluse avaldusega hageja vastu elatise nõudes lapsele, millest tulenevalt esitas hageja käesoleva hagi. Kostja seaduslik esindaja M.S. avaldas 21.08.2012.a kohtu eelistungil, et hagiavaldusele nõuetele ning selles esitatud faktilistele asjaoludele ta vastu ei vaidle ning tunnistas, et hageja ei ole kostja bioloogiline isa. Kohtu seisukoht Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega, kuna hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja on selle õigeks võtnud. Kuigi kohus ei ole põlvnemisasjas seotud hagi õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 4 kohaselt, ei näe kohus esitatud faktilistel asjaoludel ja menetluskulude kokkuhoiu ning asja mõistliku aja jooksul lahendamise põhimõtetest (TsMS § 2) lähtuvalt põhjust asja läbivaatamisega venitada, molekulaargeneetilist ekspertiisi määrata või muid tõendeid uurida (hagis on vajadusel viidatud ka tunnistajale). Kui pooled ei vaidle selle üle, et tutvuti kostja ema kuuendal raseduskuul, puudub vajadus täiendavaks menetluseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 91 lg 1 ja 3 ning § 95 sätetele saab kohus isaduse omaks võtnud mehe hagi põhjal tuvastada, et laps ei põlvne sellest mehest. Hagi peab olema esitatud lapse vastu. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks antud asjas ei esine. Hageja nõue jätta menetluskulud kostja kanda ei põhine seadusel ega ole õiglane, kuivõrd hageja isadust omaks võttes pidi mõistma, et selle vaidlustamiseks saab kohtusse pöörduda (ja seega vastavaid kulusid kanda) üksnes tema. Ettemakstud ekspertiisitasu tagastamist on hagejal õigus TsMS § 150 lg 7 alusel esitatava taotlusega nõuda. Toomas Talviste Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.