2-11-53399 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2011. a, Tartu Tsiviilasja number 2-11-53399 Tsiviilas

) § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tulenevalt

§ 145lg-st 1 on võlausaldaja käendaja vastu suunatud nõudel kolm eeldust.

Esiteks peab võlausaldaja ja käendaja vahel olema kehtiv käendusleping. Pooltevaheline käendusleping on sõlmitud 23.04.

1. a ning puuduvad alused kahtlemaks selle kehtivuses. Teiseks peab olemas olema käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu. Kostja on viidanud PankrS § 35 lg 1 p-le 6, mille alusel lõpetatakse pankroti väljakuulutamise hetkest intressi- ja viivisenõuete arvestamine. Antud juhul on Smartcom OÜ pankrotimenetlus lõpetatud pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (Pärnu Maakohtu 16.02.
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-092870). Seega ei esine alust PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaldamiseks. Samuti on kostja viidanud sellele, et 06.07.2009 sõlmiti Olerex AS ja Multilift UV OÜ vahel kokkulepe, mille kohaselt võttis kohustused üle Multifit UV OÜ, ning kuna Multifit UV OÜ on oma kohustuse täitnud, puudub alus hagi esitamiseks kostja vastu.

§ 155

lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantiikirja (tl 62) kohaselt on garantii andja OÜ Multilift UV garanteerinud OÜ Smartcom poolt AS-ile Olerex võlgnetava summa 40 590,91 krooni. Hageja oma 09.12.2011. a vastuses põhjendas, et garantii andmisega ei ole lõppenud käendada kohustus. Kohus nõustub hageja seisukohaga. Hageja nõude aluseks on arve nr 505-10116605 (tl 10-11) summas 21 773,10 krooni (1 391,55 eurot), arve nr 505-10-117646 (tl 21) summas 5 196,79 (332,14 eurot), arve nr 500-10008039 (tl 24-25) summas 451,40 eurot, arve nr 500-10007695 (tl 26-27) summas 271,72 eurot. 2 On tõendatud, et OÜ Multilift UV on tasunud garantii alusel 20 295,45 krooni (tl 31) ja 2 968,92 krooni (tl 63), kokku 23 264,37 krooni, s.o 1 486,86 eurot. Hagiavalduses on mainitud, et osa võlgnevusest on vähendatud läbi OÜ Multilift UV tehtud maksete, kuid ei nähtu, kas ja millisest summast on hageja nimetatud maksed maha arvestanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et käendus ja garantii on eraldi tagatised. Samas on lubamatu olukord, kus võlausaldaja rikastuks selle tõttu, et garantii andja tasub nõude osaliselt ja seda arvestamata esitab võlausaldaja nõude täies ulatuses käendaja vastu. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja vastu esitatud nõudest tuleb maha arvata garantii andja poolt tasutud summad.

§ 88

lg 6 p 1 järgi kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Seega tuleb esmalt teha mahaarvamine hageja põhinõudest. Pärast põhinõudest mahaarvamist kaob hageja põhinõue kostja vastu ning üle jääb veel 379,49 eurot, mis tuleb maha arvata hageja viivisenõudest. 723,11 – 379,49 = 343,62 eurot. Hageja nõudeks jääb viivisenõue 343,62 eurot. Kolmandaks eelduseks võlausaldaja käendaja vastu suunatud nõudeks on käendusjuhtumi saabumine, mille puhul käendaja peab täitma põhivõlgniku kohustuse. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et põhivõlgnik rikkus oma põhikohustust. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud 343,62 euro ulatuses, mis ei ületa tema suurimat võimalikku käenduslepingujärgset vastutust. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades seda, et hageja nõue on 1 830,48 eurot ning kohus rahuldab hagi 343,62 euro ulatuses, tuleb menetluskulud jätta 19 % ulatuses kostja kanda ja 81 % ulatuses hageja kanda. Kohtunik 3