Obsah (7)

§ 102§ 31§ 22§ 109§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-25200 Tsiviilasi RS avaldus KK pankroti väljakuul

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Määrata KK ajutise pankrotihalduri Andres Tootsmani töötasuks 1 500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 495 eurot, kokku 1 995 eurot. 1
2. Välja mõista KK pankrotivarast Andres Tootsmani ajutise halduri tasu 1 500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 495 eurot, kokku 1 995 eurot.
3. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja avaldus Võlausaldaja RS esitas 28.06.2012 kohtule avalduse KK pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõude suuruseks 70 553,36 eurot, mis on võlgniku poolt tasumata. 03.09.2012 toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja nõude juurde, võlgnik korraldavale kohtuistungile ei ilmunud ja sisulisi vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. Kohus nimetas 05.09.2012 määrusega KK ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise halduri aruanne 05.10.2012 esitas Andres Tootsman kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 270 641,02 eurot, olemasoleva vara orienteeruvaks turuväärtuseks kuni 20 000 eurot. Võlgnik oma alalist maksejõuetust ei tunnista, kuid ajutine haldur ei näe võimalust, et võlgnik saab võlausaldajate ees oma kohustused täidetud olukorras, kus võlgnikul puudub töökoht ja igakuine kindel sissetulek, võlgniku omanduses olevate äriühingute majandustegevus on peatunud ja võlgniku osalused äriühingutes on väärtusetud. Ajutise halduri hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku tehtud valed äriotsused, sealhulgas kergekäeliselt võetud ülejõukäivad kohustused, mis tulenevad võlgniku ja tema äriühingute sõlmitud laenu- ja käenduslepingutest. Võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvelt saaks rahuldada kõigi võlausaldajate nõuded. Ajutise halduri esialgsel hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks juba hiljemalt märtsis 2012, kui Nordea Pank teatas 22.01.2010 sõlmitud laenulepingu ülesütlemisest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduses märgitud tähenduses. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tuleb menetluse käigus analüüsida mitmeid asjaolusid, sealhulgas võlgnikule kuuluvate kinnistute koormamisi hüpoteekidega ning hoonestus- ja piiratud asjaõigustega. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil 8.10.2012 jäi võlausaldaja esindaja esitatud avalduse juurde ja teatas, et nõustub ajutise halduri aruandega. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Võlgnik leidis, et võlausaldaja nõue on ebaselge. Võlausaldaja esindaja võlgniku vastuväitega ei nõustunud. Kohus kohustas võlgnikku esitama ajutisele haldurile andmed võlgniku kohustuste kohta. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada ning ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivarast välja mõista. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu arvestusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja RS pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja KK pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsmani. 2 Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on üle 270 641,02 euro, olemasoleva vara turuväärtuseks võib olla kuni 20 000 eurot. Kohus leiab, et kuna KK vara ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimalustele, sh võlgnikule kuuluvate kinnistute koormamisele mitmete hüpoteekide ning hoonestus- ja piiratud asjaõigustega. Kohus nõustub ajutise halduriga, et vara tagasivõitmise aluseks

§ 109

-113 kohaselt võivad olla tehingud või toimingud, mida võlgnik on teinud enne ajutise halduri nimetamist. Tagasivõitmise aluste esinemisel on eeldusena vajalik, et võlgnik tehingut või toimingut tehes oleks olnud juba maksejõuetu või tehingut tehes oleks muutunud maksejõuetuks.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 1 500 eurot (lisandub sotsiaalmaks 495 eurot). Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 495 eurot, kokku 1 995 eurot Andres Tootsmani kasuks välja mõista KKpankrotivarast. 3 Tiia Mõtsnik kohtunik 4