4 Hageja nõudis võlgnevuselt viivist seaduses sätestatud määras, s.o väiksemas määras, kui on määratud üldkoosoleku poolt. Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud. 03.05.2012 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Pille Tammeti apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 05.04.2012 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-11-55961. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses ja leidis, et kohus rikkus
Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ilma kandva põhjenduseta. Kohus jättis ka vajaliku tähelepanuta asjaolu, et hageja nõudis samade summade tasumist ka Tarmo Türilt, kelle korteri nr 3 koosseisu tegelikult kuulub see pind, mida hageja seostab kostjaga. Kohus ei tuvastanud, mille arvelt on korteri nr 3 pindala tõusnud 183,1 m2 –ni, kui varasemalt oli selle korteri pindala väiksem. Maakohtu otsuses puuduvad nõuetekohased põhjendused, miks kohus ei käsitlenud kostja esiletoodud hageja 09.12.2010 üldkoosolekuga seonduvat. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei kohaldanud seoses üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisega MTÜS § 21 lg-tes 1 ja 3 ning § 241 lgs 1 sätestatut. KÜS-st ja MTÜS-st ning nende kaudu ka hageja põhikirjast tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda (TsÜS § 87). Hageja 09.12.2010 üldkoosoleku otsus nr 5 on tühine (või vähemalt olnud tühistatav). Kohus pidi kohaldama TsÜS § 84 lg 1. Muu kõrval ei pööranud kohus vajalikku tähelepanu koosoleku kokkukutsumisega seonduvatele asjaoludele, teades, et kostja tugines ka sellele, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Samuti ei argumenteerinud kohus, miks ta on jätnud arvestamata kostja vastuväited seoses 02.02.2011 hageja üldkoosolekuga, kus ei ole protokollimist korrektselt toimunudki, kuivõrd seda kinnitavad allkirjad on puudu. Hageja ei esitanud tõendeid, millest võinuks järeldada, et koosoleku kokkukutsumine oli õiguspärane. Kusagilt ei nähtu, et halduriteenust oleks reaalselt üldse osutatud (hageja ise ka ei väida, et oleks osutatud), või kui siiski, siis milles see on väljendunud. Kostja taotles menetluse peatamist kuni Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-11-16037 menetluse lõppemiseni, kuna selle asja lahendamise tulemusest sõltub, kas M. Tellerit on saanud pidada hageja ainsaks seaduslikuks esindajaks, kes on käesoleval juhul otsustanud kostja vastu hagi esitada, kas 09.12.2010 hageja liikmete üldkoosoleku otsust nr 5 saab pidada õiguspäraseks, kas M. Teller on saanud kokku kutsuda ja väidetavalt läbi viia hageja liikmete üldkoosolekut, jne. Kostja leiab, et
lg 21 on apellatsioonkaebuse esitamise võimatust sätestavana vastuolus eestkätt PS § 148 esimese lausega, mille kohaselt on kohtusüsteem Eestis kolmeastmeline, ning § 24 viimase lausega, mille järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, aga ka põhiseaduse § 11 esimese lausega, §-ga 14 ja §-ga 15. Ei ole õiguspärane/põhiseaduspärane, et esimese astme kohtunik keelab enda tehtud otsuse vaidlustamise ja et menetlusosaline, kelle kahjuks selline otsus tehti, ei saagi apellatsiooni korras lahendit vaidlustada. Taoliseks edasikaebamise keelamiseks-välistamiseks pole kaalukaid põhjendusi. Kohtulik edasikaebeõigus on isiku põhiõigus. Seega tuleb
lg 21 tunnistada sel juhul PS § 11 esimese lausega, §-ga 14, §-ga 15, § 24 viimase lausega ja § 148 esimese lausega koostoimes vastuolus olevaks osas, mille kohaselt on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks maakohtupoolselt edasikaebamiseks loa andmatus, ning jätta
5 Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb
lg 21 ja § 638 lg 1 järgi keelduda.
lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 803,58 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist
Lihtmenetluse asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Maakohus leidis õigesti, et kostja on korteri kaasomanik ning asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja ka reaalselt kaasomandis oleva korteri osa valdab või kasutab. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud seadust jättes kostja poolt taotletud tunnistajad üle kuulamata.
lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse varalise nõudega hagi hagihinnaga alla 2 000 eurot lihtsustatud korras. Lihtmenetluses on tõendite kogumine paindlikum. Maakohus on kostjale selgitanud, et tema poolt esitatud tunnistajate ütlused ei ole kohaseks tõendiks, millega tõendada kaasomandi lõpetamist, mistõttu ei ole alust tunnistajate ärakuulamiseks. Samuti on maakohus hinnanud kostja väiteid hageja üldkoosoleku otsuste kehtivuse kohta. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt on
Kolleegiumi arvates ei takista
Olenemata maakohtu poolt apellatsioonkaebuse esitamise lubamisest, peab ringkonnakohus kontrollima kaebuse saamisel menetlusõiguse ja materiaalõiguse normide kohaldamist ja vajadusel võtma kaebuse menetlusse. Samuti on võimalik ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kaevata edasi Riigikohtule. Seaduses toodud võimalus lihtsustatult kontrollida lihtmenetluse asjas tehtud otsuse õigsust tagab menetlusökonoomia ja on sätestatud arvestades, et lihtmenetluses lahendatakse ainult alla 2 000 euro suurusi varalisi nõudeid. Ülle Jänes Ele Liiv Margo Klaar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.