Obsah (14)

§ 394§ 142§ 317§ 442§ 467§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 144§ 483§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-11-

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt 1500 500 eurot. hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse

§ 317

lg 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 29.11.2011 Viru Maakohtule hagi R B vastu temaga sõlmitud lepingutest tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud 1) Käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 12.09.2002 sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank) ja R B teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr xxxx ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. Hageja väljastas Kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja lepingu sõlmimine interneti(panga) vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga. 29.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 09035319-VL, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 639,12 eurot. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole ning kostja kohustus kasutatud laenusumma eest kohustus tasuma hagejale intressi. 2 Intressi arvestas hageja lepingu üldtingimuste punkti 7.1 alusel igapäevaselt lähtudes 360päevasest aastast ja tegelikust päevade arvust kalendrikuus. Intressiarvestus toimus maksepäevast maksepäevani (va esimene intressi periood) ning intressisumma tuli kostjal tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega vastavalt lepingu lahutamatuks osas olevale maksegraafikule. Üldtingimuste p 6.

1. kohaselt pidi laenu tagastamine toimuma igakuiste annuiteetmaksetena ja kostja kohustus tagama maksepäeval (iga kuu
2. kuupäeval) annuiteetmakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. Lepingu üldtingimuste p 13.1.
3. alusel on hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 01.03.2010 ning kuni 01.05.2010 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 3 (kolm) üksteisele järgneva intressi maksega. Hagejal on lepingust tulenev õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 12.04.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, teatades võlgnevusest ning paludes võlgnevused tasuda hiljemalt 27.04.
4. Hageja hoiatas, et võlgnetavate kohustuste mittekohasel täitmisel lõpetab hageja lepingu ennetähtaegselt. 01.05.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 28.11.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 244,26 eurot s.h. põhiosa 175,06 eurot, intress 10,71 eurot ajavahemiku 01.03.2010 - 01.05.2010 eest ja põhiosa viivis 58,49 eurot ajavahemiku 06.02.2010-28.11.2011). 2) Käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 19.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel eeltoodud tingimustega kooskõlas väikelaenulepingu nr 09-037477-VL, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 1 278.23 EUR. Hageja kandis laenusumma kostja arvelduskontole ning kostja oli kohustatud tasuma hagejale intressi. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 01.03.2010 ning kuni 01.09.2010 laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 7 (seitse) üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 12.04.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Hageja teatas kostjale lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust, palus võlgnevused tasuda hiljemalt 27.04.2010 ning hoiatas, et võlgnetavate kohustuste mittekohasel täitmisel lõpetab hageja lepingu ennetähtaegselt ja pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Kostja võlgnevust ei tasunud. 20.09.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 28.11.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 1 678,58 eurot s.h. põhiosa 1 156,93 eurot, intress 180,14 eurot ajavahemiku 01.02.2010-20.09.2010 eest ja põhiosa viivis 341,51 eurotajavahemiku 06.02.2010-28.11.2011). 3) American Express Blue krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 07.05.2009 sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja R B (edaspidi kostja) American Express Blue krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse 3 Amex Blue Rev* (P) kaardi, mis oli seotud teenindava arvelduskontoga nr xxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 20 000 Eesti krooni ulatuses ning intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Lepingu p 5.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu p 5.5 kohaselt arvestas hageja intressi kasutatud krediidilimiidi eest alates intressivaba perioodi lõppemisest igapäevaselt; intressimääraks oli 18%. Lepingu punkti 5.7 alusel kohustus kostja tagama maksepäeval (iga kuu 01.kuupäeval) arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha olemasolu. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot intressi ulatuses (lepingu p 5.1). Kui arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat ei olnud võimalik debiteerida vaba raha puudumisel, siis luges hageja, et Kostja ei täitnud lepingu p 6.4 toodud maksekohustust. Kostja tegi arvelduskrediidiga tehinguid 1 278.23 euro väärtuses. 12.04.2010 saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise kirja, andes tähtaja tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 27.04.
5. Hageja hoiatas, et nimetatud kuupäevaks võlgnevuse tasumata jätmisel, öeldakse leping ennetähtaegselt üles. Samuti hoiatas hageja, et kohtusse hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 709,60 eurot. Lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 709,60 eurot kostja ei ole tagastanud. Hageja arvestas lepingu p 6.4 alusel kohustusega viivitamise eest viivist hinnakirjas sätestatud määra alusel 0,022% päevas, mis on võrdne seaduses sätestatud määraga. 28.11.2011 seisuga moodustab nimetatud lepingust tulenev võlgnevus kokku 1 560,52 eurot, millest põhiosa moodustab 1 278., 3 eurot, intress 145,72 eurot, lepingutasu 6,39 eurot ja viivis 130,18 eurot. Kostja võlgnevus hageja ees kokku on 3 483,36 483,36 eurot s.h. põhiosa 2 610, 610,22 eurot, eurot, intress 336, 336,57 eurot, lepingutasu 6,39 6,39 eurot ja põhiosa viivis 530, 530,18 eurot. eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 94 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-idele 79; 144 p 7; 363 lg 1; 407 ja 483 sätetele. Hagi tõendamiseks on avaldusele lisatud kirjalikud tõendid – teleteenuse leping; programmi väljavõtted; käenduseta väikelaenulepingu üldtingimused; lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtted; kostjale saadetud teatised; American Express Blue krediitkaardi leping; võlgnevuse arvestus;, riigilõivu maksmist tõendavad maksekorraldused, Swedbank AS´i volitatud esindaja volikiri. Kohtumenetluse käik 05.12.2011 võttis maakohus oma korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ning väljastas selle avalduses märgitud aadressil kostjale tutvumiseks, kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostjale ei ole seni õnnestunud hagimaterjale kätte toimetada. Avalikes registrites märgitud elukoha aadressil kostja ei ela. 18.06.2012 seisuga on kostja aadress märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega. Kostja võimalikud elu- ja asukohad on kontrollitud. Ida Politseiprefektuuri teatel puuduvad neil andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Hageja esitas kohtule taotluse kostjale menetlusdokumendi kätteandmiseks Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus rahuldas hageja taotluse 13.07.2012 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, aseljaotsus sest

§ 407

kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja võimalike elukohtade aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud

§ 317lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega.

Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid

§ 317

lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud

§ 407

lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 20.09.2012. Vaatamata hoiatusele, ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja rikkus lepinguid, jättes täitmata oma kohustused hageja ees. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 3 483,36 eurot, sellest põhivõlgnevus – 2610., 2 eurot, intressid – 336,57 eurot ja viivised – 530,18 eurot. 5 Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendav dokument – maksekorraldus nr 27613, 20.04.2011 riigilõivu tasumisest maksekäsu kiirmenetluses summas 78,31 eurot ja maksekorraldus nr 03505, 29.11.2011 riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 479,33 eurot. Hageja on tasunud väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest riigilõivu 6,39 eurot (maksekorraldus nr 16103, 21.06.2012).

§ 144

p 7 järgi loetakse kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel.

Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel.

Nimetatud määruse sai hageja kätte 04.11.2011. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud kohtusse 29.11,2011, s.o.

§ 144

p 7 sätestatud ühekuulist tähtaega järgides, siis kuulub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 78,31 eurot kostja poolt hüvitamisele. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (78,31+ 479,33+ 6,39) = 564,03 eurot.

§ 177

lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 06. 06. novembril 2012. a. Nooremreferent Lea Herne 6