3-08-1344/37

3-11-1344 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-08-1344 Haldusasi A. B kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 31.01.2001 otsuse nr 115 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja A. B esindaja Jaanus Silm vastustaja Narva-Jõesuu Linnavalitsus esindaja Veronika Stepanova Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Rahuldada A. B kaebus.
3. Kaebaja menetluskulud summas 2 555,11 eurot jätta vastustaja kanda. kanda Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Kui apellant nt ei taotle kaebuse läbivaatamist kohtuistungil, siis võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 1 3-11-1344 1.A. B esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.01.2001 otsus nr 115p 1.4, millega tunnistati peremehetuks tenniseväljak, mis asub Aia, Pargi, Vabaduse ja Mere tänavate vahelisel alal. 2.07.12.2006 toimunud enampakkumise käigus omandas kaebuse esitaja aadressil Vabaduse 35 kolm rajatist, millest üks oli kohaliku omavalitsuse poolt peremehetuks tunnistatud rajatis (tenniseväljak). 3.Vaidlusalune haldusakt tehti kaebajale teatavaks 09.06.
4. Kaebaja sai haldusakti kätte Tartu Halduskohtu istungil. Kaebaja on seisukohal, et alates 09.06.2008 hakkas kulgema vaidlustamise 30 päevane tähtaeg. Kaebaja on seisukohal, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 09.07.2008.a.
5. Kaebuse esitaja leiab, et tähtaja möödalaskmiseks olid mõjuvad põhjused, mille esinemisel tuleks tähtaeg ennistada. Kohalik omavalitsus ei ole mitme aasta jooksul kordagi oma vastustes viidanud asjaolule, et kaebuse esitaja poolt omandatud vara on tunnistatud peremehetuks. Kaebaja arvates annab see alust arvata, et seda fakti püüti meelega avaldaja eest varjata. 5.Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.01.2002 otsus nr 115 ei ole õiguspärane kuna see on vastuolus faktiliste asjaoludega, motiveerimata ning antud haldusakti andmise ajal kehtivaid õigusnorme eirates ja samuti esinevad haldusaktis kaalutlusvead. Kaebuse esitajale teadaolevalt kehtis vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal Narva-Jõesuu Linnavolikogu 17.12.1988 määrus nr
6. Nimetatud määruse kui ka Vabariigi Valitsuse 16.12.1998 määruse nr 284 kohaselt ehitise peremehetuse selgitab välja kohalik omavalitsus, kes hindab ehitist ja võtab selle arvele. Narva-Jõesuu Linnavalitsus ega linnavolikogu ei selgitanud välja, kas vaidlusalune ehitis on peremehetu. Haldusorgani poolt on rikutud uurimispõhimõtet, mistõttu haldusakt rajaneb valel faktilisel alusel ning on põhjendamata.
7. Vabariigi Valitsuse 16.12.1998 määruse p 3 kohaselt ja Narva-Jõesuu peremehetu ehitise hõivamise korra p 3 kohaselt on ehitis peremehetu, kui ehitise omanik on lõpetanud ehitise valduse omandist loobumisega vastavalt asjaõigusseaduse § 96 lg
8. Kaebaja poolt 07.08.2001 esitatud vastuväites on ehitise omanik AS AD REM teavitanud haldusorganit, et Vabaduse 35 asuv tenniseväljak kuulub AS-le AS AD REM ja nimetatud ehitise juurde on tehtud kohaliku omavalitsuse poolt maaeraldus ning AS AD REM ei soovi omandist loobuda. Haldusaktides ei ole põhjendatud, miks AS AD REM poolt esitatud vastuväites sisalduv info ja faktilised asjaolud on jäetud tähelepanuta ja kontrollimata. Haldusakt, mis ei ole kontrollitav on õigusvastane ja tuleb tühistada. Vaidlusalune ehitis on kantud hooneregistrisse enne peremehetuks tunnistamist, mistõttu oleks haldusorgan tutvudes hooneregistri seisuga pidanud nägema, et ehitise omanikuks on AS AD REM, kes on ka vastuväite esitanud. Haldusorgan on kas eiranud kehtivaid menetlusnorme või jätnud haldusakti põhjendamata.
9. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus on motiveerimata ning ei ole võimalik tuvastada, miks haldusorgan vastupidiselt Vabariigi Valitsuse määruse p 7 sisalduvale ei võtnud aluseks omandi küsimuse lahendamisel hooneregistris sisalduvat üheselt mõistetavat infot. Haldusaktist ei selgu, millised dokumendid käesoleva otsuse tegemisel aluseks võeti ja millele tugineti otsuse tegemisel. Haldusorgan on vaidlustatud otsusega läinud vastuollu Vabariigi Valitsuse määruse p 7 ja ei ole aluseks võtnud hooneregistris sisalduvat infot. Kõigist haldusorgani käsutuses olevatest materjalidest ilmnes, et hoone omanik on AS AD REM, kes esitas vastuväite, milles teatas, et ta ei ole omandist ega valdusest loobunud, mistõttu oleks haldusorgan äärmiselt põhjalikult pidanud põhjendama ja motiveerima oma otsust tunnistada vaidlusalune ehitis peremehetuks. Nimetatuga oleks tagatud haldusakti 2 3-11-1344 kontrollitavus. Kuna seda tehtud, siis on rikutud oluliselt HMS § 54 ja § 56 lg 1, mis omakorda annab aluse haldusakti tühistamiseks. 9.Narva-Jõesuu Linnavolikogu 17.12.1998.a. määrusega nr 13 kinnitatud peremehetu ehitise hõivamise korra p 16 ja 17 tuleneb, et vara peremehetuks tunnistamine toimub kohtumenetluse kaudu. Nimetatud korda vaidlustatud otsuse andmise menetluses järgitud ei ole, millega on järjekordselt rikutud haldusmenetluse põhimõtteid. 10.Tartu Halduskohtu 25.11.2008 määrusega jäeti A. B taotlus kaebusega kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, mille peale esitas kaebaja määruskaebuse. Tartu Ringonnakohtu 18.02.2012 määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata, mille peale esitas kaebaja määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohus rahuldas 10.06.2009 määrusega kaebuse ning saatis asja menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus peatas antud haldusasjas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-08-20020 tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning 26.10.2011 uuendas halduskohus menetluse. 11.Kaebuse esitaja jäi oma kohtule esitatud täiendavates seisukohtades varem esitatu juurde ning lisas, et tsiviilasjas nr. 2-08-20020 on tuvastatud asjaolu, et looduses faktiliselt Aia, Pargi, Mere ja Vabaduse tänavate vahelisel alal asuv rajatis ehitusregistrikoodiga 220453127 ( nimetusega spordiväljak, aadressiga Vabaduse 35 ) kuulub A. B ning see on omandatud õiguslikul alusel 07.12.2006.a. toimunud enampakkumisel täitemenetluse raames. NarvaJõesuu Linnavalitsus on 11.10.2006.a. A. B kuuluvale ja Vabaduse 35 aadressil paiknevale rajatisele ehitusregistrikoodiga 220453127 (nimetusega spordiväljak) määranud omakorda uue aadressi Vabaduse 31b ning andnud rajatisele uue ehitusregistri koodi 220316017 (nimetusega tenniseväljak). Tegemist on ühe ja sama rajatisega, mille on antud kaks ehitusregistrikoodi ja kaks nimetust. 07.08.2008.a. on AS AD REM, kui spordiplatsi/tenniseväljaku omanik, esitanud Narva-Jõesuu linnale vastuväite spordiplatis arvele võtmisele peremehetu ehitisena kaebus. 12.13.09.2001.a.mõõdistas FIE Niina Kostina vaidlusaluse rajatise ja märkis selle omanikuks AS AD REM. 12.11.2001.a. on Eesti Vabariigi Ida-Viru Maakonna hooneregister väljastanud tõendi nr. 6484, milles on märgitud spordiväljaku ehitusregistrikoodiga 220453127 omanikuks AS AD REM. 31.01.2002.a. on Narva Jõesuu linn tunnistanud nimetatud spordiplatsi ( ehitusregistrikood: 220453127 peremehetuks. 11.10.2006.a. on Narva-Jõesuu linnavalitsus andnud välja korralduse, millega on Vabaduse, Mere, Aia ja Kesk tänavate vahelisel alal olemasolevatele spordiväljakutele (tennise – ja korvpalliväljak) andnud uue postiaadressi Vabaduse 31b .07.12.2006.a. omandas nimetatud rajatise täitemenetluse käigus A. B. 25.02.2008.a. on nimetatud rajatise mõõdistanud omakorda OÜ Soleda. Kaebaja on seisukohal, et Narva-Jõesuu linnvolikogu on oma 31.01.2002.a. otsuse punktiga 1.
10. tunnistanud peremehetuks varasemalt AS-le AD REM kuulunud ja käesoleval ajal A. B kuuluva rajatise, mis asub Aia, Pargi, Mere ja Vabaduse tänavate vahelisel alal ja kannab ehitusregistrikoodi 220453127 ja postiaadress on Vabaduse
12. 30.08.2012 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esindaja esitatud kaebuse juurde ja palus vaidlustatud volikogu 31.01.2002 otsus tühistada, kuna nimetatud otsusega on mindud vastuollu seadusega ning selle tulemusena on vaidlusalune objekt tunnistatud peremehetuks. Vastustaja esindaja leidis, et A.B kaebus ei ole põhjendatud, kuna Vabaduse 35 asuvad teised ehitised ja tenniseväljak asub Vabaduse 31b ja linn valdab seda kui omanik ning nõustub kaebaja väitega, et vastustaja sisulist vastust kaebusele kohtule esitanud ei ole. 3 3-11-1344 KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis leidis, et A. B kaebus tuleb rahuldada kuna Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.02.2002 otsus nr 31.01.2002 nr 115 ei ole õiguspärane. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohtule esitatud menetlusdokumentide põhjal selgub, et vaidlustatav haldusakt on põhjendamata, selles esinevad kaalutlusvead ja see on välja antud õigusnorme eirates ning on vastuolus faktiliste asjaoludega. Tulenevalt HMS §54 peab haldusakt olema põhjendatud. Kuna haldusakt on põhjendamata ja sellisel juhul ei ole see kontrollitav, siis kohtul puudub hinnangu andmise võimalus haldusorgani otsusele ning Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.01.2001 otsuse nr 115 p 1.4 kuulub tühistamisele.
14. Kohus on seisukohal, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus on 31.01.2002 otsust, millega tunnistati peremehetuks tenniseväljak vastu võttes rikkunud mitmeid sellel ajal kehtinud õigusakte. Rikutud on Narva-Jõesuu Linnavolikogu 17.12.1998 määrust nr 13 „Peremehetu ehitise hõivamise kord“ (t.l 11) ning Vabariigi Valitsuse 16.12.1998 määrust nr 284 „Peremehetu ehitise korra kinnitamine“. Kohalik omavalitsus ei ole selgitanud välja, et ehitis on peremehetu kuna peremehetuks tunnistatud vara kuulub kaebuse esitajale. Haldusakti väljaandmisel on rikutud ka Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise“ korra p 3 ja Vabariigi Valitsuse määruse p 3 kuna AS AD REM, kes oli sellel ajal ehitise omanik oli vastustajat teavitanud, et ta ei soovi loobuda omandist, kuid kohalik omavalitsus on jätnud selle tähelepanuta ja ei ole seda ka kuidagi põhjendanud ega püüdnud välja selgitada, kes on rajatise omanik. Vastustaja ei ole arvestanud ka NarvaJõesuu Linnavolikogu poolt kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise korra“ p 6 ja Vabariigi Valitsuse määruse p 7 ja p
15. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vaidlusalune ehitis oli kantud hooneregistrisse enne peremehetuks tunnistamist ja kui haldusorgan oleks tutvunud hooneregistris olevate andmetega, siis oleks vastustaja pidanud aru saama, et ehituse omanikuks on haldusorganile vastuväite esitanud AS AD REM. Asja materjalidest ei selgu, kas vastustaja ei täitnud ettenähtud menetlustoiminguid tahtlikult või lohakusest kuna selle osa kohta haldusaktis põhjendused puuduvad ja jääb selgusetuks, milliste andmete põhjal otsus tehti. Kohus leiab, et vastustaja oleks pidanud eelnevalt kui otsus tehti kindlasti kontrollima hooneregistris olevaid andmeid rajatise omaniku kohta ja mitte eirama hooneregistrisse kantud andmeid, mille tagajärjel vastustaja otsuse tegemisel rikkus Vabariigi Valitsuse määruse p
17. Narva-Jõesuu Linnavolikogu poolt kinnitatud “Peremehetu ehitise hõivamise korra“ p 16 ja p 17 kohaselt vara peremehetuks tunnistamine toimub kohtumenetluse kaudu, mida antud menetluses tehtud ei ole vaid on tenniseväljak, mis asub Aia, Pargi, Vabaduse ja Mere tänavate vahelisel alal peremehetuks varaks tunnistatud Narva- Jõesuu Linnavolikogu 31.01.2001otsusega nr 115 p 4, mitte kohtuotsusega nagu kord ette näeb. Kohus on seisukohal, et vastustaja on oma tegevusega korduvalt rikkunud enda poolt välja antud õigusakti ja Vabariigi Valitsuse määruse punkte, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Menetluskulude jaotus. 01.01.2012 jõustunud HKMS § 285 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud HKMS sätestatut. 4 3-11-1344 Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja seega jäävad menetluskulud vastustaja - Narva –Jõesuu Linnavalitsuse -kanda. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid ning sama paragrahvi 2.lõike järgi mõistab kohus menetluskulud välja kohtuotsuses. A. B esindaja Jaanus Silm esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on vastustaja kandnud õigusabi osutamise eest kulu 414,00 eurot. Mare Krull Kohtunik 5