KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Lihtmenetluses Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number

§ 113teises lauses sätestatud ulatuses kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

1. Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 25.06.
2. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A. S. K. ) ja R. T. ) 16.05.2008 laenulepingu, millega kostja sai hagejalt laenu 958,67 eurot. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus toodud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ja nende mittetasumise korral maksma leppetrahvi ja viiviseid. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja laenulepingu üles ja nõuab kostjalt 1843,05 euro väljamõistmist, millest on põhivõlg 921,55 eurot, intressid 188,25 eurot ja viivis 733,25 eurot. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskuludena riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja on kohtule 30.04.2012 esitanud kirjaliku vastuse (tl 27), milles teatab, et tal on juba liiga suured kohustused. Teiste võlgnevuste tõttu ei saa ta sellel aastal krediidikassa võlgnevusi tasuma hakata. Kostja soovib hakata tasuma hageja võlgnevusi 2013 kevadest 50 euro kaupa. Arvestades laenuandjate agressiivset käitumist laenude pähemäärimisel peaksid kohtukulud jääma võlausaldaja kanda. Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Kostja vastusest tulenevalt on hageja 15.05.2012 esitanud täiendava seisukoha (tl 32), milles ei nõustu kostja pakutud kompromissi ettepanekuga. Hageja kompromissiettepaneku kohaselt on ta nõus sõlmima maksegraafiku maksimaalselt 24 kuuks tingimusel, et kostja tasub põhivõla 921,55 eurot, intressid 188,25 eurot, viivised 536,15 eurot, pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 95,87 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 158,18 eurot ning kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa 2000 eurot. Pooled enda ärakuulamist pole soovinud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Hageja kinnitusel, mida sisuliselt pole vaidlustanud ka kostja ning tõendavad laenuleping ja laenu tagastamise graafik (tl 7-11), sõlmisid pooled 16.05.2008 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 15000 krooni (958,67 eurot). Kostja kohustus laenulepingu punkti 1.2 järgi laenusumma tagastama ja intressid tasuma vastavalt lisa nr. 1 toodud graafikule so hiljemalt 10.05.2013. Laenulepingu punkti 1.3.1 järgi kohustus kostja tasuma laenu kasutamise eest hagejale intresse arvestusega 4,00 % kuus. Laenulepingu punkti 1.8.1 järgi kohustus kostja juhul, kui ta jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, maksma hagejale viivist tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras. Hageja kinnitusel, mida sisuliselt pole vaidlustanud ka kostja ning tõendavad võlateatis (tl 14), teatis laenulepingu ülesütlemisest (tl 15), kostja lepingulisi kohustusi hageja eest nõuetekohaselt ei täitnud, jättes laenusumma ja intresside osamaksed maksegraafikus toodud tähtajaks tasumata, mistõttu hageja ütles lepingu 26.06.2009 üles. Kostja võlgneb hagejale laenu 921,55 eurot ja intressidena 188,25 eurot. 2

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 416

lg 1 kohaselt ( kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioonis) võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

§-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist.

§-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on laenulepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata, tuleb kostjalt hageja kasuks

§-de 396 lg 1, 397 lg 1, 76 lg 1 p 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista tagastama laenusumma 921,55 eurot ja intressid 188,25 eurot.

§-d 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist hagi koostamise seisuga 733,25 eurot, kusjuures hageja poolt väljaarvestatud viivis tulenevalt viivisemäärast 4 % kuus so 0,134 % päevas ajavahemiku 27.06.2009 kuni 17.07.2012 on 1191,66. Laenulepingu punktis 1.8.1 olid pooled kokku leppinud viivises tarbijalaenule sätestatud maksimaalmääras.

§ 415

lg 1 kohaselt ( kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioonis) tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Tulenevalt asjaolust, et laenulepingus oli pooled kokku leppinud intressimääras 4 % kuus, on hagejal

§-st 113 lg 1 kolmandast lausest ja laenulepingu punktist 1.8.1 tulenevalt õigus nõuda kostjalt viivist 0,134 % päevas põhinõudelt. Kostja vastuväiteid hageja viivisenõudele ei ole esitanud.

§ 101

lg 1 p 6 ja 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise katteks välja 733,25 eurot. Nii hageja kui kostja on menetluse käigus teinud ka omapoolseid ettepanekuid asja lahendamiseks kompromissiga. Ent kuna pooled käesoleva ajani allkirjastatud kompromissilepingut kohtule esitanud ei ole, puudub kohtul alus lahendada asi kompromissiga. Kostja paljasõnalised väited raskest majanduslikust olukorrast ei anna alust kindlaks määrata otsuse täitmise korda ja tähtaega TsMS § 445 lg 1 alusel. Viimane eeldab poole vastava selgesõnalise taotluse olemasolu ja ka tõendite esitamist taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus 3

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ts

MS § 405 lg 1 p 10 alusel peab kohus põhjendatuks tunnistada käesoleva otsuse viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Kohtunik Rita Kulberg 5