ÜS) § 83 lg 1 järgi on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 77 lg-le 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kuna kinnisasja ostu-müügileping peab olema notariaalselt tõestatud, kuid poolte vahel sõlmitud leping on lihtkirjalik, on kohus seisukohal, et poolte vahel 04.05.2009.a sõlmitud leping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja on vaidlusaluse korteriomandi valduse kostjale üle andnud ja kostjale kuulunud kaasomandi osa korteriomandist on kostja võõrandanud. Hageja väidetel tasus ta 04.05.2009.a poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud ostusummast kostjale 140 000 krooni. 04.05.2009.a. poolte vahel sõlmitud lepingu esimesel lehel (tlk 9) on kostja kinnitus, et lepingu sõlmimise hetkel on ta saanud 100 000 krooni.
lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
Hageja nõuab kostjalt ka 5 800 krooni e 370,60 eurot, kuna rendilepingu sõlmimisel maksis ta kahe kuu rendi ettemaksu kokku summas 5 800 krooni vastavalt kasutusrendilepingu p- le 3.5. Kohus on seisukohal, et hageja nõue summas 5 800 krooni kostja vastu on tõendamata. Kasutusrendi lepingus p-st 3.5 nähtub, et ettemaksu summas 5 800 krooni tasus hageja rendileandjale e IS mitte kostjale. Hageja on rendi ettemaksu tagastamise nõude esitanud vale isiku vastu. Seega tuleb hageja 5 800 krooni e 370,60 euro suurune nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista ka 8850,60 krooni e 565,65 eurot remondifondi maksete eest, mille tagastamist hageja nõuab. Hageja väidete kohaselt on ta kandnud ajavahemikul 28.10.2005-10.05.2010 remondifondi makseid kokku summas 8850,60 krooni. Kuna tegemist ei ole kommunaalkuluga, siis on kostja hageja arvel alusetult remondifondi maksed säästnud. 28.10.2005.a. sõlmitud kasutusrendi lepingu p-3.2 järgi kohustus hageja tasuma igakuuliselt teenustasu ja kommunaalmakseid vastavalt KÜ poolt esitatud makseteadetele seal nõutud summas ja tähtajas. Arvestades viidatud lepingu p-s 3.2 kokkulepitut ja hageja käitumist kogu rendilepingu kehtivuse ajal, leiab, kohus, et kasutusrendilepingu sõlminud poolte kokkulepe seisnes ka KÜ pool esitatud remondifondimaksete tasumises hageja kui rendilevõtja (üürniku) poolt.
lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kohus on seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt ei ole remondifondimakse kõrvalkulu
Seega võib kasutusrendilepingu (üürilepingu) p. 3.2 olla osaliselt (remondifondimaksete tasumise kohustuse osas)
5 Arvestades siiski asjaoluga, et hagejaga sõlmitud rendilepingus (üürilepingus) ei olnud rendileandjaks (üürileandjaks) kostja, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Kohus ei saa käesolevas asjas tuvastada rendilepingu mõne punkti tühisust, kuivõrd asjas ei ole menetlusosaliseks lepingu teine pool – rendileandja IS. Nimelt võib olla võimalus, et tasutud remondifondimaksed olid rendi (üüri) osaks ning rendilepingu sõlminud poolte kokkuleppe sisuks oli ka kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt (hageja kohustus tasuma üüri osana remondifondimaksed KÜ-le rendileandja eest). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuigi kasutusrendilepingus oli lepingu kehtivuse ajaks kokku lepitud kuni 31.10.2005, kehtis see leping ja seda täideti kuni 04.05.2009.a, kui poolte vahel sõlmiti lihtkirjalik korteriomandi ostu-müügileping. Käesolevas asjas on tuvastatud, et ostu-müügileping on tühine. Samas ei tasunud hageja peale ostu-müügilepingu sõlmimist kostjale tasu eluruumi kasutamise eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejal tuli tasuda, kuni 10.05.2010.a kui kostjale korteri võtmed üle anti, KÜ poolt esitatud arvetel märgitud kommunaalmakseid. Vaidlus on remondifondi maksete osas. Kostja ei ole asjas kasutuseelise nõuet esitanud, kuid on leidnud, et korteri kasutamise eest tuleb hagejal tasuda kõik KÜ poolt arvetel esitatud maksed sh remondifondi maksed. Kohus on seisukohal, et kostja väide on põhjendatud. KÜ poolt remondifondi igakuise makse tasumine korteri kasutamise eest ajavahemikul 04.05.2009-10.05.2010.a ei ole kohtu arvates ebamõistliku suurusega tasu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja remondifondimaksete tagasinõue kostja vastu tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt kulutatud summad aadressile XXX paigaldatud akende eest 9765 krooni e 624,09 eurot ja akende viimistlustööde eest summa 3 938,52 krooni e 251,71 eurot. Asja materjalidele lisatud hageja ja G AS vahel sõlmitud ostu-müügilepingust (tlk 140-144) nähtuvalt sõlmiti leping akende tellimiseks ja paigaldustööde teostamiseks aadressil XXX, Tallinn. Asjaolu, et aknad telliti nimetatud aadressile on kohtu arvates tõendatud akende mõõtmistööde läbiviimisega aadressil XXX (tlk 141). Saadud kauba ja osutatud teenuste eest tuli lepingu järgi tasuda 3 osamaksega kokku summas 9 765,23, kusjuures 3 osamakse tuli tasuda paigalduse eest peale üleandmis-vastuvõtu akti allkirjastamist. Arvestades asjaolu, et hageja on tõendanud 3 osamakse summas 5 117, 78 tasumist (tlk 120) on kohus seisukohal, et asjas on tõendamist leidnud hageja väide, et uued aknad XXX paigaldati. Piisavalt veenvalt on kohtu arvates tõendamata jäänud hageja väide, et akende viimistlustööde eest tuli tal täiendavalt tasuda 3 938,52 krooni. Asjas on esitatud arve-saateleht (tlk 145) kuid sellest ei nähtu, et G AS on teostanud viimistlustöid. Saadud kauba nimetusena on arvesaatelehel märgitud PVS avatäited (2 tk), mis viitab akendele, maksetingimustes on aga viide paigaldusele. Kuna kirjalik leping või muu veenev kokkulepe viimistlustööde teostamiseks asja materjalides puudub, leiab kohus, et kulutused akendel viimistlustööde teostamises aadressil XXX ei ole tõendamist leidnud.
lg 1 esimese lause kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. TsÜS § 63 p 2 kohaselt esemele tehtud kulutused on kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse. Kohus on seisukohal, et korterile uute aknapakettide tellimine ja paigaldustööd on kasulikud kulutused
Kuna pooled leppisid 04.05.2009.a lepingu p-s 4 kokku, et 6 peale lepingu sõlmimist sai hageja hakata korterit kasutama kui omanik, tuleb asuda seisukohale, et korteris remondi teostamine sh akende vahetamine oli ka kostja huvides.
lg 1 teise lause kohaselt rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kuna kostja sai korteri valduse tagasi vähem kui aasta jooksul peale akende paigaldamist on kohus seisukohal, et rikastumise ulatuseks tuleb lugeda hageja ja AS G vahel ostu-müügilepingus märgitud summa 9 765,23 krooni. Kostja on asjas leidnud, et hagi tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et hageja hävitas temale kuulunud vara ja tekitas mittevaralise kahju. Hoolimata kohtu poolt korduvalt tehtud ettepanekutest, kostja erinevate väidetavalt kahjustatud esemete väärtuse kohta arvamust ei esitanud. Kahju tekkimine kostjale on jäänud täielikult paljasõnaliseks. Kohus on seisukohal, et ainuüksi väide, mille kohaselt avastas kostja peale korteri valduse tagasisaamist korteri köögis poolelioleva remondi ei ole piisavalt veenev kahju tõendamiseks. Arvestades eeltoodut on asjas tõendamist leidnud hageja nõue kokku 139765, 23 krooni ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et korteri kasutamise jooksul jättis hageja tasumata KÜ-le 7 603, 77 krooni (tlk 123). Poolte vahel puudub vaidlus, et kommunaalteenuste võlg tuleb hageja nõudega tasaarvestada. Eelpool on kohus tuvastanud, et hagejal oli ka remondifondi maksete tasumise kohustus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 132 161,46 krooni e 8446,66 eurot. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, hagi rahuldamata ja rahuldatud osade suurust ning vaidluse asjaolusid leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 70 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja kanda tuleb jätta kohustus tasuda riigituludesse täiendav riigilõiv. Hageja esitas kohtusse hagi 149 765 krooni nõudes ja tasus sellelt riigilõivu 15 000 krooni. Menetluse jooksul täiendas hageja oma hagi ning hagi hinnaks on 10 273,71 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 1118,45 eurot. Seega tuleb täiendavalt tasuda riigilõivu 159,78 eurot. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.