3-11-1988/51

Haldusasi nr 3-11-1988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-11-1988 Haldusasi RPC Konsultatsioonid OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 19.05.2011.a maksuotsuse nr 12.2-3/552-21 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 28.08.2012.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja RPC Konsultatsioonid OÜ, esindaja Ramil Pärdi Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Kristel Uibo RESOLUTSIOON Jätta RPC Konsultatsioonid OÜ kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis RPC Konsultatsioonid OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust maksustamisperioodil detsember 2010.a ning koostas 02.05.2011.a kontrollakti nr 12.2-3/552-
3. RPC Konsultatsioonid OÜ esitas 11.05.2011.a kontrollaktile eriarvamuse. PMTK tegi 19.05.2011.a maksuotsuse nr 12.2-3/552-21, millega vähendas RPC Konsultatsioonid OÜ 2010.a detsembrikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 25 266,83 eurot ja jättis RPC Konsultatsioonid OÜ 2010.a detsembrikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõue summas 25 266,83 eurot rahuldamata. RPC Konsultatsioonid OÜ esitas 05.06.2011.a maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 12.07.2011.a vaideotsusega nr 6-1/313-3 rahuldamata.
4. RPC Konsultatsioonid OÜ esitas 11.08.2011.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PMTK 19.05.2011.a maksuotsuse nr 12.2-3/552-21 tühistamist. Kohus võttis kaebuse 29.09.2011.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks PMTK. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebuse põhjendus. 4.1 Kaebaja ja kinnistutega varem tehinguid teinud isikute vahel puuduvad mistahes seosed, mis annaks alust põhjendatult kahtlustada näilikke tehinguid. Maksuhaldur on täiesti meelevaldselt üritanud seostada kaebajat ning samade kinnistutega varasemalt tehtud tehingutega seotud isikuid. Tegelikult puuduvad kaebaja, Ramil Pärdi ja varasemalt kinnistutega tehinguid teinud isikute (v.a R. T.) vahel mistahes ärilised või isiklikud suhted. 4.2 Tegemist ei ole näiliku tehinguga. Kaebajale on arusaamatu, millise tehingu olemasolust on kaebaja ja Schmuul & Partnerid OÜ soovinud muljet jätta, millist tegelikult tehtud tehingut kaebaja ja Schmuul & Partnerid OÜ on müügilepinguga varjanud ning millele tuginedes maksuhaldur siiski leiab, et tegemist on näiliku tehinguga. Samuti jääb selgusetuks, millised dokumendid on fiktiivsed. 4.3 Kaebajal oli õigus ja kohustus deklareerida kinnistute sisendkäibemaks 2010.a detsembri käibedeklaratsioonil. Käesoleval juhul on kaebaja esindaja korduvalt kinnitanud, et kavatseb hakata kinnistuid arendama või müüb need maha. Samas ei puutu kaebajasse see, mida varasemad omanikud on või ei ole kinnistutega teinud. Nende tegevuse või tegevusetuse omistamine kaebajale või selle alusel mingite väärate järelduste tegemine on õigusvastane. On arusaamatu ning õigusvastane maksuhalduri konstruktsioon, millega ta seostab täiesti meelevaldselt kinnistutega varasemalt seotud olnud isikute tegevuse või tegevusetuse kaebajaga ning väidab, et kuna keegi neist ei ole kinnistutel midagi teinud, siis järelikult ei kavatse seda teha ka kaebaja. 4.4 Kaebaja on täitnud kõiki hoolsusnõudeid. Kohtupraktika kohaselt puudub maksukohustuslasel käibemaksu mahaarvamise õigus, kui ta jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt. Seega on hoolsusnõuete järgmised kaks obligatoorset eesmärki – tehingu toimumise ja tehingu teise poole tõendamise eesmärk. Käesoleval juhul on tehing toimunud, selles puudub vaidlus. Samuti ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et kaebaja on tuvastanud tehingu teise poole. 4.5 Kaebajal olid ja on endiselt olemas piisavad vahendid kinnistute ostuks ja arendamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on mitmeid tütar- ja sidusettevõtted, kelle varaline seis on piisav, et tagada kinnistute arendamiseks vahendite hankimine. Kaebaja tütar- ja sidusühingutel on piisavalt vara - kokku vähemalt ca 2 000 000 eurot. Selle vara arvel võiks finantseerida nii kinnistute ostu ja nende arendamist või tagada selleks võetavaid kohustusi. Selgitava skeemi on kaebaja toonud kontrollaktile esitatud eriarvamuse lisana. Samuti kuulub vara juhatuse liikmele Ramil Pärdile isiklikult, kelle vara arvel võiks vajadusel finantseerida arendustegevust. 4.6 Taludevahe 59 168/2701 mõttelisele osale seatud hüpoteek ei oma kinnistute väärtusele sellist mõju, mis annaks alust väita, et selle säilimine on kahjulik. Käesoleval juhul on nii kaebaja kui seletusi andnud kolmandad isikud andnud ühesuguseid selgitusi kinnistute ja nende piiride ümberkujundamise kohta. Mõtteline osa Taludevahe 59 kinnistust moodustab vaid 5% kogu kinnistute pindalast ning kui kinnistud vastavalt plaanidele ümber kujundatakse, kustutatakse nimetatud kinnistu kaebaja omandis olevalt osalt, mis liidetakse suurema osaga ning moodustatakse üks kinnistu, ka seal olev hüpoteek. 4.7 Nextprom OÜ-l on lepinguline maamaksu tasumise kohustus Schmuul & Partnerid OÜ ees mitte kaebaja ees. Kaebajale teadaolevalt on Nextprom OÜ-l 1.06.2009.a sõlmitud lepingu kohaselt kohustus tasuda kinnistute eest maamaksu kuni tagasiostuõiguse teostamise tähtajani. Seega, vaatamata maksuhalduri poolt maksuotsuses toodud ebamõistlikele selgitustele, on kaebaja 2 endiselt veendunult seisukohal, et Nextprom OÜ täidab lihtsalt oma lepingulist kohustust Schmuul & Partnerid OÜ ees, mida ei saa ette heita ei kaebajale ega Nextprom OÜ-le. 4.8 Maksuhaldur ei saa nõuda riigile tekkinud väidetavat kahju sisse kaebajalt. Ükski seadus ei näe ette võimalust, et maksuhalduri või mõne teise maksukohustuslase tegevuse või tegevusetuse tulemusel riigile tekitatud kahju saaks sisse nõuda suvaliselt teiselt maksukohustuslaselt. Maksuhalduri selline seisukoht on täiesti põhjendamata ning väär. Sellisel motiivil mistahes negatiivse otsuse tegemine kaebaja suhtes on õigusvastane, seda enam et kahju hüvitamise nõude esitamiseks peavad olema täidetud teatud eeldused. Juhime tähelepanu ka sellele, et kohtupraktika kohaselt ei saa ega tohi käibemaksuga maksustamisel olla karistavat iseloomu. 4.9 Tõendite kogumise õiguspärasuse ja uurimispõhimõtte järgimise küsimus. Käesoleval juhul on maksuhaldur kogunud tõendeid ja juhindunud uurimispõhimõttest vaid osaliselt ning meelevaldselt just nii, nagu temale kasulik. Maksuhaldur on jätnud arvestamata kõik kaebaja kasuks rääkivad tõendid või jätnud need üldse kogumata. 4.10 Maksuõiguse tõlgendamise küsimus. Maksuhaldur on kontrollakti järeldustega asunud meelevaldselt tõlgendama maksu- ja muid seadusi, rikkudes sellega õigusriigi põhimõttest tulenevat maksumaksjale soodsama tõlgenduse kohustust. 4.11 Maksuhaldur esitab maksuotsuses moonutatud ning tegelikkusele mittevastavaid fakte. Maksuhaldur on maksuotsuses omistanud kaebaja esindajale sõna „kavatseme“. Kaebaja esindaja saadetud kirjast on selgelt näha, et seal on kasutatud sõna „kavatsesime“. Neil kahel sõnal on täiesti erinev tähendus. Sellele teadlikult moonutatud sõnale tuginedes on maksuhaldur teinud ka vale järelduse, justkui oleks kaebaja esitanud vastukäivat teavet.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Maksuhaldur on vaidlusaluses maksuotsuses kirjeldatud asjaolusid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud järeldusele, et kaebaja ja OÜ Schmuul & Partnerid vahel 2010.a detsembrikuus toimunud kinnistute ostu-müügitehingute ainuke ja peamine mõte oli mitte kinnistute reaalne võõrandamine ettevõtluse raames, eesmärgiga kasutada neid kaebaja ettevõtluses, vaid kinnistuga eelnevalt tehinguid sooritanud isikute ringi kavatsus jätkata juba alustatud maksupettust RPC Konsultatsioonid OÜ-s taotledes kõnealuste kinnistutega järjepidevalt sooritatud tehingute jadas järjekordselt riigilt alusetult tagasi müügihinnale lisatud käibemaksu. Arvestades kõiki kõnealuste kinnistute ostutehingu hetkel teada olnud asjaolusid, s.h kolmandate isikute kasuks seatud hüpoteeki ja eelmärkeid, ei ole tõsiseltvõetava ettevõtlustegevuse käigus arendamise või investeeringu eesmärgil kinnistuid soetada soovinud sõltumatu äriühing õiglase konkurentsi ja kinnisvaraturu tingimustes sellist tehingut sooritanud. 5.2 Kinnistute müügitehingute ajaloo osas joonistub välja selge muster. Suhteliselt lühikese perioodi jooksul alates 2008.a on kinnistutega teinud tehinguid omavahel juhatuse või osanike kaudu seotud äriühingud; kinnistute eest ei ole reaalselt rahasummasid tasutud, vaid on toimunud tasaarveldamine; müüja (v.a Nextprom OÜ) jätab käibemaksu tehingult tasumata, samas, kui ostja küsib sisendkäibemaksu enammaksena tagasi; mingisugust arendustegevust kinnistutel seniajani toimunud ei ole. Kuna maksuotsuses käsitletud müügitehingute asjaolud on sarnased kinnistutega varem toimunud tehingutega, peab vastustaja põhjendatuks, et maksuhaldur kajastas RPC Konsultatsioonid OÜ kontrollimenetluse materjalide hulgas ka kinnistutega varem tehtud tehingutega seotud asjaolud. 5.3 Maksuhaldur ei ole viidanud kaebajale väljastatud kontrollaktis ega maksuotsuses sisendkäibemaksu mahaarvamise seadusevastasusele viitamisel ei hoolsuskohustusele ega isiku tuvastamise või tehingu vormistamise nõuete mittetäitmisele, vaid osapoolte teadlikule 3 maksupettusele, mis seisneb teadvalt fiktiivse ostu-müügilepingu sõlmimises näiliku tehingu kohta, eesmärgiga saada riigilt ostja poolt selle fiktiivse tehingu dokumentide alusel deklareeritav alusetu enammakse. 5.4 Maksuhaldur jääb endiselt seisukohale, et kaebajal puudusid tehingu sooritamise hetkel rahalised vahendid kinnistute eest tasumiseks. Maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud pangakontode väljavõtete kohaselt puudusid äriühingu pangakontodel selleks vajalikud rahalised vahendid. Samuti ei viidanud äriühingu esindaja kontrolli käigus seletuste andmisel kordagi tehingu finantseerimisega seotud küsimustele vastates, et plaaniks vajaliku summa näiteks laenata mõnelt nimetatud seotud äriühingult või ka krediidiasutuselt ning kinnitas lisaks, et „Praegusel hetkel äriühingul mingit olulist materiaalset vara ei ole“ (vt Ramil Pärdi 04.02.2011.a suuliste seletuste protokoll). 5.5 Kaebaja pidi olema teadlik asjaolust, et mistahes tarbeks rahaliste vahendite hankimine soetatud kinnistu tagatisel võib osutuda eelnimetatud põhjusel võimatuks, kuid muid võimalikke hüpoteekidega koormamata tagatisi laenu saamiseks maksuhaldurile teadaolevalt kaebajal. Seega takistab kinnistul lasuv hüpoteek nii kinnistu kasutamist tagatisena finantseerimisvahendite saamisel kui ka võimaliku võõrandamist sõltumatutele kolmandatele isikutele, omades siiski vastupidiselt kaebuse esitaja seisukohale vastustaja hinnangul olulist mõju nimetatud kinnistuga edaspidi võimalike tehingute sooritamisel ja/või arendamisel. 5.6 Kaebaja 09.02.2011.a kirjas on tõesti kasutatud sõna „kavatsesime“, maksuotsuses on maksuhaldur kasutanud sõna „kavatseme“, mis on ilmselgelt maksumaksja kirja ümberkirjutamisel tekkinud näpuviga, kuid mis ei moonuta maksuhalduri hinnangul kuidagi ei tsiteeritud lause sisu ega ka selle põhjal tehtud järeldust. 5.7 Maksuhalduri väide, et osapooled ei kavatsenudki lepingut täita tuleneb sellest, et esiteks ei kustutanud Schmuul & Partnerid OÜ eelmärget kinnistusregistrist vastavalt notariaalsele lepingule, mille tähtaeg oli 20.01.2011.a. Kaebaja ei asunud tasuma kinnistu maksumust Schmuul & Partnerid OÜ-le, mille tähtaeg oli samuti lepingu järgselt 20.01.2011.a. Kaebaja ei osanud 04.02.2011.a maksuhalduri juures seletuste andmisel anda konkreetseid vastuseid küsimustele, millal ja mis vahenditest plaanitakse tasuda, samuti ei mainitud midagi nõude olemasolust ja sellega võimalikust tasaarvlemisest, millekohane dokument esitati maksuhaldurile alles 14.02.2011.a meili teel. Maksuhalduri hinnangul oleks majanduslikult usutav, et nõude olemasolu ja võimalik tasaarvlemine olnuks sätestatud juba 20.12.2011.a kinnistu ostu-müügilepingus. Seda aga lepingus kajastatud ei olnud. Ramil Pärdi ei osanud maksuhaldurile 04.02.2011.a esmaste seletuste andmisel selgitada sedagi, mis eesmärgil kinnistu soetati – kas arendamiseks või müügiks ja mis vahenditest võimalikku arendust plaaniti teha. Alles hiljem tulid väited kaebaja tütar- ja sidusühingute varade kohta, mille arvelt oleks võimalik kinnistu eest tasuda või arendada. Need hilisemad väited olid maksuhalduri hinnangul otsitud, vastasel korral oleks mõistlik ettevõtja need võimalused juba kinnistu soetamisel läbi mõelnud ja ka maksuhaldurile kinnistu soetamise asjaolude kohta seletuste andmisel 04.02.2011.a koheselt esitanud. 5.8 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kui ta soovib kinnistudi edasi müüa, siis toimub kinnistute müügi käibe topeltmaksustamine, vaid märgib, et maksuhalduri hinnangul ei tekiks antud juhul käibemaksu kumuleerumist, kui osapooled tunnistaksid tehingute (sh ka eelmiste) näilikkust ja need ka tsiviilõiguslikult kehtetuks tunnistaksid. Seega läheksid kinnistud tagasi sellele isikule, kelle omandis nad olid enne, kui sellega asuti teostama näilikke tehinguid. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus, kuulanud ära menetlusosalise seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4 6.1 PMTK 19.05.2011.a maksuotsus nr 12.2-3/552-21, millega vähendati kaebaja 2010.a detsembrikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 25 266,83 eurot ja jäeti rahuldamata kaebaja 2010.a detsembrikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõue summas 25 266,83 eurot, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub nimetatud otsuse ja MTA 12.07.2011.a vaideotsuse nr 6-1/313-3 põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2). 6.2 Täiendavalt märgib kohus järgmist. Vastustaja on põhjendatult leitud, et kaebajal puudus OÜ-lt Schmuul & Partnerid 2010.a detsembris soetatud kinnistute mõtteliste osade sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kaevatavas maksuotsuses põhjalikult kirjeldatud asjaolud ja näidatud tõendid viitavad kogumis kinnistute müügitehingute näilikkusele. Sellisteks asjaoludeks on kinnistute eest tasumisega seotud asjaolud, müüjapoolse käibemaksu kohustuse täitmata jätmine, kinnistutel lasuvad piirangud, kinnistutega seotud tehingute ajalugu ning osanike ja juhatuse liikmete omavaheline seotus. Samuti asjaolu, et kaebajal puudus maksuhaldurile esmaste selgituste andmisel selge nägemus, kuidas soetatuid kinnistuid oma äritegevuses kasutada ning et käesoleva ajani pole asutud kinnistute arendamisele. Maksumenetluse käigus kogutud tõendite rohkus ja maksuotsuses sisalduv põhjalik analüüs ei luba nõustuda kaebaja seisukohaga, et vastustaja on maksumenetluse viinud läbi pealiskaudselt. Maksuhaldur on järginud uurimispõhimõtet ja kaebajale on olnud tagatud ärakuulamisõigus. Vastustaja on maksuotsuses selgitanud, milliseid tõendeid ja mis põhjusel ta peab usaldusväärseks ning milliseid mitte. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis on tõendamiskoormus läinud üle kaebajale. Kaebaja ei ole aga ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis usaldusväärselt kinnitaksid tehingute tegelikku toimumist. Kuna näilikku müügitehingut maksustamisel arvesse ei võeta, siis on vastustaja õigesti lähtunud olukorrast, mis oleks esinenud ilma näilike tehinguteta. Ilma näilike tehinguteta oleksid kõnealused kinnistud jätkuvalt OÜ Schmuul & Partnerid omandis ja nende võõrandamist poleks toimunud. Maksustatava käibe mittetekkimise tõttu puudus kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
8. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 5