Obsah (14)

§ 415§ 416§ 142§ 444§ 407§ 173§ 162§ 1741§ 138§ 144§ 175§ 174§ 178§ 468

Tsiviilasi nr 2-10-33219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10.september 2012, Põlva kohtumaja, Võr

§ 415

). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. (

§ 142lg 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 05.10.2011.a.(tl.16). A. S. K. lepinguline esindaja A. A. taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks kohtule 13.12.2011.a.(tl.18). Taotluses teavitas hageja esindaja kohut, et kostja on 11.01.2011 tasunud põhivõla summas 2556,47 eurot ja seetõttu vähendab hageja oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista tasumata viivis summas 536,86 eurot (8400 krooni).
2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb vastavalt lepingule või seadusele. täita Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras ehk 0,1% päevas s.o. 536,86 eurot (8400 krooni). Kuna alates 01.01.
3. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR) mille vahetuskursiks Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. 4.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude 2/3 jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud 13.12.2011.Kostjale on hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kätte toimetatud 27.06.2012.a. Seega on võimalik tagaseljaotsuses

§ 1741lg 3 alusel kindlaks määrata ka A.

T. A. S. K. menetluskulud. 5. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu 479,34 eurot (7500 krooni) (tl.9) ja õigusabikulu 160,38 eurot (tl.20-22) väljamõistmist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja 7 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

1. OÜ L. 09.07.2010 ja 13.12.2011 arvetest nähtub, et esindamise eest kohtumenetluses võlanõudes A. T. kuulub tasumisele vastavalt 1440 krooni (koos käibemaksuga) ja 30 eurot (koos käibemaksuga). 20.03.2010 arve kohaselt on OÜ L. juriidiliselt nõustanud AS-i K. A. , kuid arvest ei selgu, mis asjaoludel konsultatsioon on läbi viidud. Hagiavaldus A. T. on koostatud 09.07.
2. Seetõttu ei saa nimetatud õigusabitasu arvata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude hulka.

§ 174lg 6 lähtuvalt on hageja kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane.

Seega tuleb hüvitamisele kuuluvalt lepingulise esindaja tasult maha arvata käibemaks 20%. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 581,03 eurot (479,34 +101.69). 7.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 3/3