← Eesti

2-12-10959/10

Obsah (7)§ 174§ 1741§ 429§ 432§ 150§ 173§ 168

Tsiviilasi nr 2-12-10959 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2012. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-1095

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on Aira Võsa hagi Anna Vorobjova vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1 917.34 eurot. 12. septembril 2012.a esitas hageja esindaja kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude, milles palus kostjalt välja mõista veeuputusega tekitatud kahjude katteks 1 917.34 eurot, viivise 60.40 eurot. Kostja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, milles teatas, et tasub põhivõla 1 917.34 eurot, viivised 60.40 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust 191.73 eurot, kokku 2 169.47 eurot. Õigusabikulud jääksid kummagi osapoole enda kanda. Hageja oli kostja ettepanekuga nõus. Kostja tasus hagejale 9.09.2012 2 169.47 eurot. Seoses hageja nõude täitmisega kostja poolt loobub hageja hagist esitab ja palub tsiviilasjas menetluse lõpetada. 1.10.2012 esitas kostja Anna Vorobjova kohtule vastuse hageja hagist loobumise avaldusele, milles kinnitab, et ta on tasunud hagejale võlgnevuse ning on nõus menetluse antud tsiviilasjas lõpetama. Ülejäänud menetluskulud ja kohtuvälised kulud palub kostja jätta poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostjale on hageja poolt hagist loobumisest teatatud ja kostja on kohtule 1.10.2012 vastuses kinnitanud, et ta on võlgnevuse hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas

§ 150

lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avaldusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lõige 4).

Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 15.03.2012 riigilõivu 383.46 eurot. Hageja on taotlenud tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 191.73 eurot tema arvelduskontole nr XXXX ASis Swedbank.

§ 150

lõike 2 punkti 2 alusel kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 191.73 eurot hagejale. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas Hageja esindaja on hagist loobumise avalduses teatanud, et hageja on nõus, et õigusabikulud jäävad kummagi osapoole enda kanda ning hageja ei ole taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et arvestades antud tsiviilasja menetlust ja asjaolu, et kostja on hagejale poole riigilõivu tasunud ja hageja nõustus jätma õigusabikulud poolte endi kanda ning täiendavaid menetluskulusid menetluses ei ole esitatud, on põhjendatud arvestades poolte kokkulepet menetluskulude jaotuse osas, jätta

§ 168lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Arvestades asjaolu, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole kohtul alust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.