← Eesti

2-12-12629/9

Obsah (6)§ 31§ 30§ 29§ 23§ 28§ 130

2-12-12629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2012.a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-12629 Tsiviilasi H

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt

§ 30deposiit pankrotimenetluse kulude katteks.

Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3 000 eurot. Ajutine haldur teeb ettepaneku, et juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 29lg 2 alusel.

Raugemise korral palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige AK, isikukood XXX. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Martin Krupp palub kohtul otsuse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri tasu 13 töötunni eest 1 040 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33 % ehk 343,20 eurot. Samuti palub Martin Krupp määrata ajutise pankrotihalduri täiendav tasu 5 töötunni eest 400,00 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 132,00 eurot ning täiendav tasu 7 töötunni eest 560,00 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 184,80 eurot. Martin Krupp palun vajalike kulutuste katteks välja mõista 78,08 eurot ning täiendavate kulutuste katteks 37,70 eurot ja 13,37 eurot. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri 11 2-12-12629 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ 28

lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

§ 28

lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks lisaks ebaõnnestunud äriplaanile olla ka pankrotikuritegu. Ajutise halduri aruannetes toodud andmetel on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara ning kohustusi on ca 2 000 000 eurot. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, esinevad mitmete summade tagasivõitmise võimalused. 1.05.2012.a kohtuistungil määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot teha ettepanek võlgnikule, HOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Seisuga 18.09.2012.a ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et HOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

HOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et võlgniku juhatus ei ole koostanud ning seega ka esitanud majandusaasta aruandeid alates 2009. a, lisaks ei ole ajutisele haldurile esitatud kassadokumente seoses sularaha kasutamisega. Seega on ajutine haldur arvamusel, et 12 2-12-12629 esinevad KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused. Samuti ei ole ajutisele haldurile esitatud põhivara liikumisi kajastavaid dokumente. Lisaks on võlgniku juhatuse liige esitanud vastuolulisi andmeid võlgniku laenulepingute kohta. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning raamatupidamise teenuse sisseostmine ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise eest. Kohus leiab, et AK (isikukood XXX) on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt

§ 28lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Raugemise korral palus ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige AK. Kohus leiab, et HOÜ dokumentatsioon tuleb anda hoiule HOÜ seaduslikule esindajale juhatuse liikmele AK´ile (isikukood XXX). Martin Krupp on kohtule 04.05.2012.a, 28.08.2012.a ja 18.09.2012.a esitanud HOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruanded, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 25 tundi (arvestusega 1 tund = 80 eurot). Aruande kohaselt tegi ajutine haldur järgmisi toimingid: suhtles võlgniku juhatuse liikme ja tema esindajaga, edastas tarbenõuded võlgnikule ja võlgniku juhatuse liikme esindajale, koostas ja lähetas päringud registrisse ja krediidiasutustesse, töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, tutvus võlgniku registriandmetega, tutvus võlgniku esitatud selgituste ja andmetega, tutvus võlgniku esitatud raamatupidamisdokumentidega, analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruandeid, osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Martin Krupp palub kohtul otsuse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri tasu 13 töötunni eest 1 040,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % ehk 343,20 eurot. Samuti palub Martin Krupp määrata ajutise pankrotihalduri täiendav tasu 5 töötunni eest 400,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 132,00 eurot ning täiendav tasu 7 töötunni eest 560,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 184,80 eurot. Martin Krupp palun vajalike kulutuste katteks välja mõista 78,08 eurot ning täiendavate kulutuste katteks 37,70 eurot ja 13,37 eurot, sh tähitud kirjade väljastusteatega saatmine, ümbrikud, kütuse kulu, fotokoopiad, äriregistri tasulised päringud, kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud, telefoni kasutamine. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Seega kuulub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis väljamõistmisele taotletavas suuruses. AK´il tuleb väljamõistetud summa kanda isiklikult 12 kuu jooksul alates pankrotimääruse jõustumisest Martin Krupp´i arvelduskontole Swedbank AS. 13 2-12-12629 Fred Fisker Kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.