) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (
). Perekonnaseaduse § 131 lõigete 1 ja 4 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda perekonnaseaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg 1 ja 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada pärandit ega omandada ning võõrandada väärtpabereid. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.
lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus, tutvunud esitatud avalduse, selle lisadega, puudutatud isikute esindaja ja eestkosteasutuse esindaja arvamustega ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna notari Mare Miller poolt väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on SS vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades 2 2-12-25428 tema abikaasa ja lapsed: 1/3 mõttelises osas abikaasa AS,1/3 mõttelises osas tütar D S , 1/3 mõttelises osas tütar K S . Pärimisseaduse § 147 mõttest tulenevalt kuulub SS järelejäänud pärandvara pärijatele ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus, millele kohaldatakse kaasomandi sätteid (AÕS § 71 -79). Samuti nähtub esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse märkustest, et pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt ning kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelisi osi nendest – seega on avaldaja pärandvara ühisusest teadlik. Kuna avaldaja soovib võõrandada endale kuuluv mõtteline osa pärandvarast samaaegselt ja koos alaealiste D ja K S , puuduvad takistused alaealistele kuuluva pärandvara - mõtteliste osade Swedbank pensionifondi osakute võõrandamiseks. Arvestades asjaoluga, et avaldaja soovib alaealistele lastele pärandvarana kuuluvate SS pensioniosakute võõrandamisest saadud raha kasutada laste ülalpidamiseks, siis puuduvad kohtul avalduse rahuldamata jätmise alused. Kohtu hinnangul on SS järelejäänud varana pensioniosakute võõrandamine alaealiste laste huvides. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus alaealiste esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Katrin Saar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.