TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-11-2458 Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruar 2012, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi OÜ XXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 04.07.2011 korralduse nr 12.2-3/2819-1 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise aeg 05.jaanuar 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ XXX esindaja Teet Raatsin Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti esindaja Revo Krause Resolutsioon
- Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata.
- Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 02.veebruarist 2012 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 05.märtsil 2012 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- OÜ XXX suhtes viidi läbi üksikjuhtumi kontroll, mille käigus kontrolliti käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust, mis hõlmas käibemaksu enammakse tekkimisega seotud tehinguid ja maksuarvestust maksustamisperioodil mai
- 04.07.2011 koostas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus maksukorralduse seaduse § 60 lõike 1 ning § 62 lõike 1 ja 3 alusel korralduse nr 12.2-3/2819-1, millega kohustas OÜ-d XXX esitama maksuhaldurile dokumente seoses 2011.aasta maikuud hõlmava kontrolliga hiljemalt 12.07.
- OÜ XXX korraldust ei täitnud ja esitas vaide korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Maksu- ja Tolliameti 14.09.2011 vaideotsusega nr 6-1/423-2 jäeti OÜ XXX vaie rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
- OÜ XXX esitas kohtule kaebuse, milles taotleb maksuhalduri 04.07.2011 korralduse nr 12.23/2819-1 tühistamist. Kaebaja leiab, et tulenevalt Riigikohtu õiguskäsitlusest ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast on kaebuse esitajal õigus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Kaebaja arvates on muutnud Riigikohtu õiguskäsitlus enese mittesüüstamise privileegi kaitsealast maksumenetluses, mis väljendub Riigikohtu 10.06.2010 kohtumääruses asjas nr 3-4-1-3-
- Kaebuse esitaja etteheide tugineb ka faktile, et OÜ XXX juhatuse liikme R.Paala suhtes toimub kriminaalmenetlus ning seetõttu ei ole välistatud, et osaühingu suhtes kogutud informatsiooni võidakse kasutada ka selle juhatuse liikme vastu. Kaebaja leiab, et nimetatud kriminaalmenetluse tõttu ei saa osaühingule panna teabe andmise ja dokumentide esitamise kohustust ning seetõttu on igasuguste sunnivahendite kasutamine teabe saamiseks põhiõiguste riive. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega ja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele. Vastustaja vastuväidete kohaselt peab isiku põhiõiguste- ja vabaduste rikkumise üle olema tegelik vaidlus, mistõttu on kaebuse lahendamisel oluline Riigikohtu põhiseaduslikku järelevalve kolleegiumi resolutsioon haldusasjas nr 3-4-1-3-10, mille kohaselt jäeti R.Paala taotlus läbi vaatamata ja tagastati esitajale põhjusel, et R.Paala taotlus on abstraktse normikontrolli taotlus, kuid normide põhiseadusele vastavuse küsimus peab tekkima nende konkreetsest kohaldamisest isiku suhtes, mitte nende täpsustamata kohaldamisest minevikus või võimalikust kohaldamisest tulevikus. Riigikohus R.Paala poolt esitatud väiteid sisuliselt ei kontrollinud, mistõttu ei saa rääkida muutunud õiguskäsitlusest. Vastustaja väidab, et kuigi OÜ XXX juhatuse liikme R.Paala suhtes toimuvad kriminaalmenetlused, ei puuduta need kriminaalmenetlused kuidagi Kaebuse esitajat – OÜ-t XXX. Vastustaja märgib, et ka õiguskirjanduses on leitud, et ei ole õigusnormi, mis laiendaks vaikimisõigust kriminaalmenetlusest välja jäävale menetlusele. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
- Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
- Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur oli kohustatud käesoleva üksikjuhtumi kontrolli käigus koguma tõendeid selleks, et tal oleks võimalik asjas tehtavat maksuotsust motiveerida. Maksumenetluses on tõendiks kõik asjas kogutud andmed, eelkõige aga maksukohustuslaselt saadud teave ja dokumendid. Kuna maksukohustuslasel ei ole maksumenetluses vaikimisprivileegi, vaid tal on kaasaaitamiskohustus, siis on ta kohustatud teatama maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust ja mitte takistama maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Samas on sätestatud kaasaaitamiskohustusest teatud erandid. Isik võib teabe andmisest ja dokumentide esitamisest keelduda, kui need süüstavad teda ja/või tema lähedasi. Isik peab andma teavet ning esitama dokumendid, kui need ei ole teda süüstavad. Ka Riigikohus on olnud seisukohal, et teabe andmisest ning tõendite esitamisest keeldumise õiguse teke ei saa olla suvaotsus ning seetõttu peab ütluste andmisest keeldumine olema kontrollitav (vt. näiteks Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-25-02). Sellest tulenevalt peab isik maksuhalduri poolt määratud ajal vastama küsimustele, millele vastamine isikut ei süüsta. Samuti peab isik esitama teda mittesüüstavad dokumendid. MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevale õigusele saab tugineda alles pärast maksuhalduri küsimuse ärakuulamist ning iga küsimuse puhul peab isik langetama eraldi otsuse, kas sellele vastamine on teda süüstav või mitte. See tähendab, et isik ei või tugineda MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevale õigusele enne küsimuse kuulamist ning keelduda igasuguse teabe andmisest. Käesoleval juhul on maksukohustuslane maksumenetluses jätnud igasuguse teabe andmata ja dokumendid esitamata. Isik ei või kasutada nn passiivset kaitsetaktikat, keeldudes igasuguse teabe andmisest. 2
- Kohus nõustub vastustajaga selles, et antud juhul on oluline Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi resolutsioon asjas nr 3-4-1-3-10, mille kohaselt jäeti R.Paala taotlus läbi vaatamata. Kolleegium asus seisukohale, et R.Paala taotlus on abstraktse normikontrolli taotlus. Nende normide põhiseadusele vastavuse küsimus peab tekkima nende konkreetsest kohaldamisest isiku suhtes, mitte nende täpsustamata kohaldamisest minevikus või võimalikust kohaldamisest tulevikus, seega peab isiku põhiõiguste- ja vabaduste rikkumise üle olema tegelik vaidlus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium ei ole nimetatud kohtulahendiga muutnud õiguskäsitlust enese mittesüüstamise privileegi kohaldamise praktikas ega taotluse esitaja väiteid sisuliselt hinnanud, vaid kordab üldist põhimõtet ja märgib, et R.Paala saab vaidlustada kohtus konkreetsed maksumenetluses toimunud võimalikud rikkumised.
- Mis puutub asjaolusse, et OÜ XXX juhatuse liikme R.Paala suhtes toimub kriminaalmenetlus ning seetõttu ei ole kaebaja arvates välistatud, et osaühingu suhtes kogutud informatsiooni võidakse kasutada ka selle juhatuse liikme vastu, siis asub kohus siin seisukohale, et kuigi OÜ XXX juhatuse liikme R.Paala suhtes toimuvad kriminaalmenetlused, ei puuduta need kriminaalmenetlused kuidagi kaebuse esitajat, OÜ-t XXX ega vaidlustatud korralduses käsitletavat maksustamisperioodi. Isiku enese mittesüüstamise privileegile tuginev dokumentide mitteesitamine peab olema suunatud üksnes kaebuse esitaja poolt eelnevalt toimepandud süüteo varjamiseks, mille ilmsiks tulek ähvardaks isikule kaasa tuua süüdistuse, kuid vaidlustatud korralduse eesmärgiks ei ole kaebuse esitaja süü tõendamine toimuvates kriminaalmenetlustes. Ka Tartu Ringkonnakohus on 07.05.2010 haldusasjas nr 3-09-1248 ja 26.05.2009 haldusasjas nr 3-08-1090 asunud seisukohale, et süütuse presumptsioonist tuleneva vaikimisõiguse eesmärk on eelkõige asetada riigile kriminaal- või väärteoasjas kohustus tõendada isiku süü ning võtta isikult kohustus tõendada oma süütust. Maksu määramise ja maksuotsuse täitmise edasilükkamine ei ole aga PS § 22 lg 2 eesmärgiks. Maksumenetlus ega sellele järgnev halduskohtumenetlus ei ole hõlmatud PS § 22 lg 2 esemelise kaitsealaga. Maksumenetluses ei ole maksukohustuslasel vaikimisprivileegi, vaid tal on kaasaaitamiskohustus (MKS §-d 56 ja 60 lg 1). Jättes olulise teabe maksumenetluses esitamata, on kaebaja kaasaaitamiskohustust rikkunud.
- Euroopa õiguskirjanduses on leitud, et ei ole õigusnormi, mis laiendaks vaikimisõigust kriminaalmenetlusest välja jäävale menetlusele. Seega on kohtu arvates Eesti kohtupraktikas väljendatud seisukohad, mille kohaselt isik on kohustatud avaldama süüteomenetlusest välja jäävates menetlustes kogu teabe, eeldades, et maksustatav isik, kes on haaratud tema maksuasjaga seonduvasse kriminaalmenetlusse ja maksumenetlusse, peab jätkama küsimustele vastamist maksumenetluses normaalsel viisil, igati kooskõlas Euroopa õiguskirjanduses märgituga. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamisele ning vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.
- Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4