) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-st 374 liidab kohus tsiviilasjad nr 2-12-2946, nr 2-122947 ja nr 2-12-2948 ühte menetlusse. Tsiviilasjade pooled on samad, vaidluse aluseks olevad lepingud ning asjaolud on sarnased. Liidetud tsiviilasja numbriks jääb 2-12-2946.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et hageja SEB Pank AS taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-12-2946 20.01.2012.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank riigilõivu 56,75 eurot viitenumbriga 2900072369 selgitusega „riigilõiv 3 maksekäsu avalduselt, fail 012570“. 02.05.2012.a. tasus hageja täiendavat riigilõivu summas 326,71 eurot maksekorraldusega nr 28917 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Arve(d): PK 2-12-2946 hagi“. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-12-2947 20.01.2012.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank riigilõivu 47,93 eurot viitenumbriga 2900072369 selgitusega „riigilõiv 3 maksekäsu avalduselt, fail 012570“. 02.05.2012.a. tasus hageja täiendavat riigilõivu summas 271,62 eurot maksekorraldusega nr 28914 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Arve(d): PK 2-12-2947 hagi“. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-12-2948 20.01.2012.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank riigilõivu 57,38 eurot viitenumbriga 2900072369 selgitusega „riigilõiv 3 maksekäsu avalduselt, fail 012570“. 02.05.2012.a. tasus hageja täiendavat riigilõivu summas 326,08 eurot maksekorraldusega nr 28916 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „Arve(d): PK 2-12-2948 hagi“. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool hagidelt tasutud riigilõivust so 543,23 eurot hagejale tagastamisele. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hageja menetluskulud summas 543,23 eurot. Fred Fisker kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.