2-12-3881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-3881 Tsiviila

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1. Osaühing KUM esitas 26.01.2012 Pärnu Maakohtule avalduse VN vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse nõudes. 09.04.2012 määrusega anti nõue üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Osaühing KUM (hageja) esitas 17.05.2012 maakohtule hagi VN (kostja) vastu 950.40 euro nõudes. Hagiavalduse järgi sõlmisid pooled 25.08.2011 maaklerilepingu, millega hageja maakler Virve R sai ülesandeks kostjale kuuluvale korterile asukohaga XXX ostja leidmiseks ja müügilepingu sõlmimise korraldamiseks. 07.10.2011 sõlmis kostja ja ostja L L lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe, millega lepiti kokku korteri müügitingimused ja hageja vahendustasu tasumine 950.40 eurot. 18.11.2011 saatis kostja VR’ile elektronkirja, millega teatas, et ütleb ühepoolselt 25.08.2011 sõlmitud maaklerilepingu üles. 30.11.2011 informeeris notaribüroo maaklerit, et 31.11.2011 on kokku lepitud notariaeg korteri XXX müügitehinguks. Maakler kostjaga ühendust ei saanud. Hageja on täitnud lepingust tuleneva kohustuse ning tal on õigus saada selle eest tasu 950.40 eurot. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja otsustas 2011.a suvel müüa korteri XXX Tallinnas. Kostja pani müügikuulutuse üles internetti. 2011.a augustis tuli kostja juurde ostjana VR. VR vaatas korteri üle ja tegi ettepaneku, et osutab kostjale maakleriteenust Osaühingu KUM kaudu. Kostja teatas, et on nõus müüma korteri hinnaga 29 400 eurot, kuid tingimusel, et maakleriteenuse eest tasub korteri ostja. Kostja ei olnud nõus 25.08.2011 lepingu tingimustega ja seda ei allkirjastanud. Pooled leppisid suuliselt kokku, et kui maakler leiab ostja korterile hinnaga 29 400 eurot, siis maakleriteenuste eest maksab samuti ostja. Kostja jätkas ise ja ka tuttavate maaklerite kaudu korteri müümist. Kostja oli nõus ka korteri müügihinda alandama, kuid vahendustasu pidi maksma ostja. 07.10.2011 kirjutasid pooled alla kokkuleppele, millest tulenevalt pidi ostja tasuma maakleritasu. Lepingute sõlmimine pidi toimuma hiljemalt 10.11.
3. Kuna maakler oli tehingu ebakorrektselt ette valmistanud, jäi korter müümata. Kuna tehingut ei toimunud, oli kostjal oht kaotada uue korteri ettemaks. Maakler ei seletanud tehingu ärajäämise põhjuseid. 2011.a novembri lõpus pöördus kostja poole L L , kes koos V L ’iga soovisid korteri osta. 01.12.2011 müüs kostja neile korteri. Seega leiab kostja, et tal ei ole hageja eest tasu maksmise kohustust. 2 2-12-3881 Maakohtu põhjendused
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja VR maaklerina müüs kostja korterit. Kostja samas leiab, et tal puudub kohustus hagejale maakleritasu tasumiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lg 1 järgi maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
6. Kohtu hinnangul on tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud 25.08.2011 maaklerileping. VÕS § 11 lg 1 alusel võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Maaklerilepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi, mistõttu saab sellise lepingu sõlmida ka suuliselt. Seega asjaolu, et kirjalik maaklerileping on kostja poolt allkirjastamata, ei tähenda lepingu puudumist (tl 30). Lepingu olemasolu kinnitab kostja seletus, et VR tõi ostjaid korterit vaatama ning näitas korterit ka teistele huvilistele (tl 93). Kostja seletuse kohaselt müüs kostja korteri ostjale, kelle tõi VR (tl 93). Samuti on 18.11.2011 saatnud kostja hagejale elektronkirjaga teate, et ütleb ühepoolselt 25.08.2011 sõlmitud lepingu üles, sh korraldusega võtta maha müügikuulutused (tl 23).
7. Kohtul tuleb tuvastada maaklerilepingu tingimused. Hageja kohustuseks oli vahendada kostja korteri XXX müüki. See on tõendatud kostja seletuse, poolte elektronkirjavahetuse ja notari meelespeaga (tl 33-35, 74-77). Kohtu hinnangul on tõendatud, et maakleritasu suuruses oli kokku lepitud ja selleks oli 950.40 eurot. Maakleritasu suuruse kokkulepet tõendab 07.10.2011 lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe. Kuigi tegemist on kinnisasja võõrandamise eellepinguga, mis tuleb notariaalselt tõestada asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg 2 alusel, siis nimetatud lepingu p 5.2 kinnitab hageja väidet, et maakleritasu oli 950.40 eurot. Hageja selgituse kohaselt on kohalik tavaline maakleritasu sellise lepingu vahendamise eest 3-5 % müügihinnast, lisaks käibemaks (tl 93). Käesoleval juhul vastab tasu sellele põhimõttele ja on 3 %, millele lisandub käibemaks.
8. Kohtu hinnangul on hagejal õigus saada maakleritasu. VÕS § 664 lg 1 kohaselt maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Sama sätte lg 2 kohaselt kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 664 lg 3 kohaselt maakleri õigust maakleritasule ei mõjuta asjaolu, et vahendatud või osutatud leping sõlmitakse või sellest tulenev kohustus täidetakse pärast maaklerilepingu lõppemist.
9. Kostja on tunnistanud ning kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et korteri ostis ostja, kelle leidis maakler VR (tl 33-34, 36). Kostja on viidanud, et maaklerist tulenevatel asjaoludel jäi tehing eellepingus kokku lepitud ajal tegemata. Kostja väiteid ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend. Poolte kirjavahetusest nähtub, et tehing jäi tegemata muudel asjaoludel ning 3 2-12-3881 maakler on täitnud lepingut nõuetekohaselt (tl 47-48, 75-77). Korterit, mida kostja soovis osta, vahendas teine maakler (tl 69-70). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid maakleritasu maksmise kohustuse. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma hagejale maakleritasu 950.40 eurot. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

Meeli Kaur kohtunik 4