Obsah (13)

§ 142§ 187§ 317§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 144§ 175§ 177

2-11-31788 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04.septembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenet

§ 142lg 2, § 415).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx, on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 42). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxxxxxx Võru (tl 31). Aadressil xxxxxxxx Võru kostjale saadetud hagimaterjalid on postiasutuse poolt kohtule tagastatud märkusega „ei viibinud kohal“ (tl 41). Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna õiendi kohaselt ei ela K. K. aadressil xxxxxxxx Võru. Võru politseijaoskonna andmetel teatab K. K. telefoni teel vestluses, et ta elab Tallinnas. Täpsem K. K. viibimiskoht on Võru politseijaoskonnal teadmata (tl 44). Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo andmetel elab aadressil xxxxxxxxx-xxxxxxxxxx kod K. R. , kes teatas, et K. K. elas kolm aastat tagasi ajutiselt tema korteris üürilepingu alusel, tema praegune asukoht on teadmata. Ida politseijaoskonnale on K. K. viibimiskoht teadmata (tl 57). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes
2. juunil 2012 (tl 68). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 2

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. . Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele 2 Eesti ja kostja 30.08.2006 mobiiltelefoniteenuste lepingu, mille kohaselt AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade /teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniside teenuste kasutamise tingimusi. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 97, 95 eurot, millele lisanduvad viivised. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivis 0,15 % päevas võla summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist perioodi 11.03.2007 kuni 05.07.2011 eest summas 97, 90 eurot. Neil asjaoludel nõuab Julianus Inkasso OÜ hagis K. K. vastu võlgnevuse 97, 95 euro ja viiviste 97, 90 euro tasumist. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirja AS Tele 2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust, üldtingimustest, ärakirjad kostjale esitatud arvetest ja teadetest ning nõude loovutamise teatisest ( tl 6-27). VÕS § 164 lg 1, 2 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
2. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 97, 95 eurot ja viivised 97, 90 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. MENETLUSKULUD 3

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Menetluskulude nimekirja kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47, 93 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 95, 87 eurot. Hageja on täiendavalt tasunud menetluskuluna riigilõivu 6,39 eurot menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid (tl 4, 5, 30, 25). Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 50 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks arvestades

§-des 138 lg 1, 2; 139 lg 2 p 1, lg 3; 143 p 5; 144 p 7 sätestatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 47, 93 eurot, riigilõiv menetlusdokumentide kättetoimetamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu 6,39 eurot ning esindaja kulu 50 eurot, seega menetluskulu kokku 168, 23 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Kohtunik: 4