KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 19.01.2012 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2924 Haldusasi E.M kaebus Tallinna Vangla kaotsiminekuga tekita

§ 120lg 4, § 204 lg 1 ja 2).

peale seoses asjade ASJAOLUD

1. E.M esitas
2. detsembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla peale seoses tema asjade kaotsiminekuga tekitatud kahjuga. Kaebuse kohaselt pani kaebaja põlema madratsi, teki ja kaks voodilina. Kaebaja väidab, et tulekahjule järgneval päeval nõudis ta oma asju, kuid talle vastati, et tulekahju hävitas peaaegu kõik ning alles jäid vaid karp ja käterätt koos mapiga. Kaebaja väitel tema asjad tulekahjus kannatada ei saanud. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla on ebaseaduslikul alusel ära visanud tema asjad ja taotleb tekitatud kahju hüvitamist. Koos kaebusega esitas E. M riigilõivust vabastamise taotluse.
3. 14.09.2011 registreeriti Tallinna Vanglas E.M 12.09.2011 taotlusena pealkirjastatud pöördumine nr 1-13/38206, mida Tallinna Vangla käsitles kahju hüvitamise taotlusena. E. M taotletav varalise kahju hüvitamise summa moodustas kokku 1074 krooni (68,64 eurot). Tallinna Vangla 13.12.2011 otsusega nr 1-13/38206-5 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 31 p 5 kohaselt tuli halduskohtul kaebus tagastada, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Sisuliselt sama on kehtestatud ka halduskohtumenetluse seadustiku (

) käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni § 121 lg 2 p 1.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 1 Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt tuleb niisugust alust kohaldada ka siis, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

1. E.M on väidetavalt Tallinna Vangla tegevuse tulemusel tekkinud varaline kahju summas 68,64 eurot. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohus märgib, et kahju hüvitamise nõude tekkimiseks peab tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 kindlaks tegema, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas väidetav kahju on tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ja kas tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos.
2. Tallinna Vangla 13.12.2012 otsusest nr 1-13/38206-5 nähtub, et kahju hüvitamise taotluse menetlemise käigus selgus, et E. M süütas 07.05.2011 ajavahemikul kella 00.00-st kuni kella 23.10-ni kolmel korral Tallinna Vangla kambri (kell 00.00 kambri nr 79, kell 12.24 kambri nr 122 ning kell 23.10 kambri nr 71). E. M enda poolt tekitatud tulekahjude tulemusel sai ulatuslikult kannatada nii vangla kui ka kinnipeetava isiklik vara (tl 4 pöördel).
3. Eeltoodust nähtub, et E. M tekkis varaline kahju, kuid seda mitte vangla õigusvastase käitumise tulemusel, vaid ta enda tegevuse tulemusel, mistõttu ei saa ka esineda põhjuslikku seost kahju tekkimise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse vahel ning täitmata on kahju hüvitamise eeldus. Eeltoodud järeldustel pole E.M ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust ning Tartu Halduskohus võib tema kaebuse

§ 121lg 2 p 1 nimetatud alusel tagastada.

Kuna kohus on seisukohal, et E.M kaebus kuulub tagastamisele, siis kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. 7.

§ 43lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2