3-09-2253/17

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2253 Otsuse kuupäev 19.11.2010.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ Ekonet Eesti esindaja Priit Lätt kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse

1. juuni 2009.a teate ja
2. august 2009.a otsuse tühistamiseks ning tagasinõude rahuldamiseks. Kohtuistung 06.01.2010 Menetlusvorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebaja 02.11.2010 taotlus ning kaebus rahuldamata. Menetluskulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 19.11.2010.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Kaebuse esitaja OÜ Ekonet Eesti esindaja Priit Lätt on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse
3. juuni 2009.a teate ja
4. augusti 2009.a otsuse tühistamist ning tagasinõude rahuldamist. OÜ Ekonet Eesti esitas 06.01.2009 Ida MTK-le taotluse enammakstud maksusummade tagastamiseks ning intresside tasumiseks. Taotlust põhjendati asjaoluga, et taotluses nimetatud tollideklaratsioonides on OÜ Ekonet Eesti poolt imporditud ATV-d klassifitseeritud ebaõige kaubakoodi alla, mistõttu tollimaks on arvestatud ebaõigesti. Ida MTK, menetledes OÜ Ekonet Eesti taotlust, kontrollis taotluses nimetatud tollideklaratsiooniga deklareeritud andmete õigsust. Kontrolli tulemusel asus maksuhaldur seisukohale, et kaebuse esitaja poolt imporditud ATV-sid ei saa klassifitseerida kaubakoodi 8701 90 50 all, vaid need kuuluvad klassifitseerimisele kaubakoodi 8703 21 90 all, mistõttu kaubale oli rakendatud tollideklaratsioonides õiget tollimaksumäära. Ida MTK väljastas OÜ-le Ekonet Eesti läbiviidud kontrolli kohta 30.06.2009 teate kontrolli lõpetamise kohta. 04.08.2009 tegi Ida MTK otsuse nr 8-3/1240-3, millega jättis OÜ Ekonet Eesti taotluse enammakstud maksusummade tagastamiseks ning intresside tasumiseks rahuldamata. Kaebaja väitel on ATV-de klassifitseerimisel eristamise aluseks Euroopa Kohtu
5. aprilli 2006.a otsus kohtuasjas nr C-15/05, mille kohaselt tuleb ATV-de klassifitseerimisel kas rubriiki 8701 või rubriiki 8703 lähtuda ATV-de pukseerimisvõimest. Juhul, kui ATV omab pukseerimisvõimsust vedamaks või tõukamaks sõidukit, seadet või koormat, mis võrdub vähemalt tema enda kahekordse raskusega (kohtuotsuse punktid 49 ja 50), tuleb ATV klassifitseerida rubriiki 8701 (tollimaksumääraga 0%). Juhul, kui ATV ei ole suuteline vedama enda tühimassist enam kui kaks korda raskemat haagist, kuulub see klassifitseerimisele rubriiki 8703 (tollimaksumääraga 10%). Euroopa Kohtu hinnangul on otsustavaks kriteeriumiks seega ATV-de mootorite võimsus (punktid 58 ja 59), millest sõltub, kas ATV on mõeldud peamiselt teise sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks. Arutatava haldusasja menetlus peatati Tartu Halduskohtu
6. aprilli 2010.a kohtumäärusega kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-09-
7. Kaebuse esitaja esitas
8. märtsil 2010.a Tartu Halduskohtule taotluse ekspertiisi korraldamiseks, eksperdi nimetamiseks, eksperdile küsimuste esitamiseks ja tasu määramiseks. Tartu Halduskohtu
9. oktoobri 2010.a kohtumäärusega otsustati uuendada menetlus haldusasjas 3-09-2253, kuna kohtulahend haldusasjas nr 3-09-2256 on jõustunud. Ühtlasi otsustas halduskohus jätta rahuldamata kaebuse esitaja
10. märtsi 2010.a taotluse ekspertiisi määramiseks. Kohus leidis, et kuivõrd Tartu Halduskohtu
11. veebruari 2010.a kohtuotsus haldusasjas nr 3-092256 on jõustunud ning kohtuotsusega on tuvastatud, et ATV-de pukseerimisvõimsust on võimalik tõendada üksnes tootja poolt sõiduki kohta koostatud tehnilise dokumentatsiooniga, on käesolevas haldusasjas taotletav ekspertiis tarbetu, kuna see ei omaks mingit tõenduslikku väärtust haldusasja lahendamisel. Kaebuse esitaja esitas 02.11.2010 uuesti taotluse ekspertiisi määramiseks, kuna haldusasjas nr 309-2256 ei tuvastatud käesolevas haldusasjas (3-09-2253) vaidluse all olevate ATV-de tariifset klassifikatsiooni, samuti ei ole käesolevas haldusasjas tegemist samade pooltega. Kaebaja leiab, et lähtuvalt Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-15/05 ATV klassifitseerimisel kas rubriiki 8701 või 8703 lähtuda sellest, millised on konkreetse ATV objektiivsed tehnilised omadused (punkt 40). Kaebuse esitaja on seisukohal, et internetis avaldatud tehnilised spetsifikatsioonid ei saa olla määravad ATV klassifitseerimisel, sest need ei pruugi kajastada ATV tegelikku veojõudu. ATV tootja poolt pukseerimisvõime määramise metoodika kirjeldus ei ole teada. Kaebuse esitaja esitas maksumenetluse käigus dokumentaalsed tõendid selle kohta, et vaidlusaluste ATV-de pukseerimisvõime oli piisav nende klassifitseerimiseks rubriiki
12. Maksuhaldurile esitatud kinnituskirjades märgiti sõnaselgelt, et Eestisse imporditud ATV-de vedamisvõimsus piduriteta järelkäruga oli piisav vähemalt sõiduki enda kahekordne raskuse vedamiseks. Nimetatud kinnituskirjas osundas kauba saatja (müüja) kõikidele vaadeldaval perioodil tema poolt kaebuse esitajale müüdud ATV-de kohta ja selles olid kajastatud kõik Euroopa Kohtu praktikas oluliseks peetud andmed, mistõttu on see piisavalt konkreetne Eesti maksuhaldurile maksunduslike järelduste tegemiseks. Vaidlusaluste ATV-de ekspertiisi on vaja eesmärgiga tuvastada järgmise seitsme vaidlusaluse ATV pukseerimisvõime: ATV mark Tootmisaasta Kawasaki KVF 7504X4 20061 Suzuki LT-A700X 2005 Polaris Sportsman 800 2005 Bombardier Outlander 800 XT HO 2005 EFI 1 Mootori võimsus (kW) 38 38 38 36 46 Selle margi 2004-
13. a väljalasked on ühesuguste tehniliste näitajatega. Mootori töömaht (cm3) 749 759 749 695 799 800 2 Yamaha 700 Ho Honda Fourtrax TRX680FA Polaris R07RH68AH 2007 Rincon 2007 686 680 2007 700 Kaebuse esitaja nõustub, et ta kasutas deklaratsioonides kaubakoodi 8703 teadlikult tuginedes heas usus oma tolliagendi juhisele, arvas, et vaidlusalused ATV-d tuleb selle kaubakoodiga deklareerida. Ent saades hiljem professionaalse nõustamise abiga teada Euroopa Kohtu lahendist asjas nr C-15/05, sai kaebuse esitajale ühtlasi teatavaks, et kaubakoodi kasutamine sõltub ATV pukseerimisvõimsusest, mistõttu kaebuse esitaja parandas esitatud deklaratsioone, mis on toonud kaasa käesoleva vaidluse. Kaebuse esitaja eesmärgiks pole aga kunagi olnud esitada teadvalt vale kaubakoodi sisaldavat deklaratsiooni. Seega ei ole kaebuse esitaja tegevuses algsete tollideklaratsioonide esitamisel ka esinenud tahtlust ÜTS art 226 mõttes, vaid tegemist oli kaebuse esitaja poolse eksimusega. Kaebuse esitaja on seetõttu seisukohal, et ÜTS artikkel 236 ei ole takistuseks kaebuse rahuldamisel. Kaebaja imporditud ATV-d vastavad selgelt kõikidele numbrikombinatsiooniga 8701 algava kaubakoodi tunnustele ning maksuhaldur pole täitnud oma tõendamiskohustust. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldamist ja menetluskulus summas 85 899 krooni välja mõistmist (riigilõiv summas 11 969 krooni, õigusabikulud summas 73 930 krooni, mis sisaldab käibemaksu). Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei pidanud kaebust õigeks ja palus jätta see rahuldamata, esitades tolliseaduse (edaspidi TS) § 25 lg-le 1 ja MKS § 150 lg-le 1 tuginedes oma vastuväited maksuotsuse menetlus- ja vorminõuete rikkumise kohta esitatud väidetele. Seejuures nõustuti, et vaidlusaluste sõidukite klassifitseerimine erinevatesse kauba rubriikidesse sõltub nende pukseerimisvõimest, kuid kaebaja on maksumenetluses esitanud vaid tootjatehase veebilehe aadressi ning tema Eesti esindaja ja tarnija kinnituskirjad, mis ei sisalda neis toodud väiteid tõendavaid andmeid ega ATV-de tehniliste omaduste kindlakstegemist võimaldavat dokumentatsiooni. Kauba klassifitseerimine on deklarandi ülesanne ja selleks tuleb tal endal vastavad asjaolud eelnevalt kindlaks teha. KOHTU PÕHJENDUSED Tollil on õigus kontrollida juba aktsepteeritud tollideklaratsioone ja teha pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatusi. Kohustus puuduste avastamisel vajalikud meetmed tarvitusele võtta on kehtestatud Euroopa Ühenduse tolliseadustiku (edaspidi ÜTS) art-s
14. Kaupade tariifset klassifitseerimist käsitleb ÜTS art 20, mille p 6 kohaselt tuleb kombineeritud nomenklatuuri või mõne muu sellel põhineva nomenklatuuri alamrubriik määrata kindlaks vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuur on kehtestatud Euroopa Nõukogu määrusega nr 2658/87 ja sisaldub selle lisas I. Euroopa Komisjon on kombineeritud nomenklatuuri kohta andnud mitmeid selgitavaid märkusi. Euroopa Liidu Teatajas C 133/4 30.05.2008 avaldatud selgituste jaotise XVII sõidukeid käsitlevas p-s 87 on öeldud, et alamrubriikidesse 87019011 - 87019090 kuuluvad traktorina kasutamiseks ette nähtud maastikusõidukid, loetletud on nende tunnused ja märgitud muuhulgas, et vedamisvõimsus piduriteta järelkäru puhul peab olema vähemalt sõiduki enda kahekordse raskuse suurune. Veel on selgitatud, et kui sõidukitel on kõik eespool nimetatud tunnused ja need vastavad alamrubriikide 87019011 - 87019050 selgitavatele märkustele, tuleb sõidukid klassifitseerida põllumajandus- ja metsatraktoriteks, muul juhul kuuluvad need alamrubriiki 87019090 ning kui maastikusõidukid ei täida kõiki eelpool nimetatud tingimusi, klassifitseeritakse need rubriiki
15. 3 Samas on märgitud ka, et ATV-d ei kuulu nendesse alamrubriikidesse ning viidatud seejuures rubriigile 8703 ja alamrubriigile
16. Seega on Euroopa Komisjon asunud seisukohale, et ATV-deks nimetatavad sõidukid tuleb klassifitseerida kas rubriik 8703 või alamrubriik 95030010 all. Ka juhul kui jätta Euroopa Komisjoni eelnimetatud selgitus ATV kuuluvuse kohta tähelepanuta ning lähtuda ainult kaebuses viidatud Euroopa Kohtu 27.04.2006 tehtud lahendist nr C-15/05, pole käesoleva vaidluse põhjuseks olevat sõidukit võimalik kaebaja poolt soovitud viisil klassifitseerida. Nimetatud otsuses on kohus leidnud, et kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi 870190 alla klassifitseerimise üheks oluliseks eelduseks on sõiduki tehnilised omadused, mis võimaldavad tal tõugata enda kahekordsest raskusest suuremat raskust. Kaebuse esitaja poolt viidatud Euroopa Kohtu 27.04.2006 otsuses asjas C-15/05 on kohus otsuse p-s 39 põhjendatult leidnud, et HS-i ja KN-i rubriikide ja alamrubriikide sõnastus on nii rubriiki 8701 kuuluvate traktorite kui ka rubriiki 8703 kuuluvate sõidukite puhul identne. Seega on ATV pukseerimisvõimsus muude tingimuste täidetuse puhul ainus objektiivne omadus, mis võimaldab eristada, kas vastav ATV tuleb klassifitseerida rubriigis 8703 või 8701 (kohtuotsuse p-d 45 ja 46). Pukseerimis- või vedamisvõimsus on niisugune sõiduki tehniline omadus, mis määratakse tootja poolt vastava spetsifikatsiooniga ega tähenda sõiduki tegelikku võimet mingit konkreetset raskust vedada või tõugata. Seega tuleb see tõendada tootja poolt sõiduki kohta koostatud tehnilise dokumentatsiooniga (vaidlusalused ATV-d: Kawasaki KVF 7504X4, Suzuki LT-A700X, Polaris Sportsman 800, Bombardier Outlander 800 XT HO EFI, Yamaha 700, Ho Honda Fourtrax Rincon TRX680FA, Polaris R07RH68AH), mitte aga ostja, müüja või tootja kohaliku esindaja paljasõnaliste kinnituste, sarnaste sõidukite kohta omandatud kogemuste kirjeldamise või konkreetse sõiduki võimekuse määratlemiseks teostatava ekspertiisiga. Halduskohus ei muuda oma 19.10.2010 määruses esitatud seisukohta ekspertiisi määramise osas ning jätab rahuldamata kaebaja 02.11.2010 taotluse ekspertiisi määramiseks põhjendusega, et ATV-de pukseerimisvõimsust on võimalik tõendada üksnes tootja poolt sõiduki kohta koostatud tehnilise dokumentatsiooniga, mitte ATV-de tootja Eesti esindaja OÜ Motorent kinnituskirjaga, mille kohaselt imporditud ATV-d vastavad traktori tunnustele ning Continental Export Inc ja Honda ATV-de Eesti esindaja Catwees OÜ samasisuliste kinnituskirjadega. Kinnituskirjad ei sisalda tehnilist dokumentatsiooni ega andmeid, mis tõendaksid (sõiduki võimsus, tühikaal, kandevõime, järelveetava haagise lubatud mass). Kaebuse esitaja väitel on ta importinud Eestisse veelgi võimsamaid ATV-sid nendest, mis olid viidatud Euroopa Kohtu otsuses toodud vaidluse esemeks. Kaebuses viidatud Kawasaki KVF 7504X4 ATV mudelite puhul on nende mootori maht ning võimsus tõepoolest suurem nendest, mis olid kaebuses viidatud kohtuvaidluse esemeks. Samas ei saa ainuüksi suuremat mootori võimsust samastada sõiduki pukseerimisvõimsusega. Kaebuse esitaja on nii 06.01.2009 taotluses Ida MTK-le enammakstud maksusummade tagastamiseks ning intresside tasumiseks, vastustaja kontrollaktile esitatud eriarvamuses kui ka vaidemenetluses esitanud üksnes paljasõnalise väite selle kohta, et tema poolt imporditud ATV-d vastavad selgelt kõikidele tunnustele, mille Euroopa Kohus on oma otsuses toonud välja alusena klassifitseerida maastikusõiduk rubriiki
17. Oluline on ka see, et kaebaja OÜ Ekonet Eesti, kontrollimise käigus ei esitanud tõendeid, mis oleksid vajalikud imporditud ATV-de tehniliste omaduste kindlakstegemiseks va. tootjatehaste veebilehekülgede aadress. Peale kontrollakti saamist esitas OÜ Ekonet Eesti maksuhaldurile ATV-de tootja Eesti esindaja OÜ Motorent kinnituskirja, mille kohaselt imporditud ATV-d vastavad traktori tunnustele, samuti ka Continental Export Inc ning Honda ATV-de Eesti esindaja Catwees OÜ samasisulised kinnituskirjad, samas tehnilist dokumentatsiooni ega andmeid, mis seda tõendaksid (sõiduki võimsus, tühikaal, kandevõime, järelveetava haagise lubatud mass), antud kinnituskirjad ei sisalda. 4 Maksuhaldur pole rikkunud uurimispõhimõtet, kuna kauba õigusaktidele vastav klassifitseerimine on lähtuvalt tolliseaduse § 25 lg 1 deklarandi ülesanne ning viimane peab hoolitsema ka klassifitseerimiseks vajalike andmete olemasolu eest ning täitma kaasaaitamiskohustust. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja ei esitanud maksuhaldurile maksumenetluse käigus tõendeid andmetega, mis näitaksid vastavate sõidukite pukseerimisvõimsust (so tühikaal ning järeleveetava haagise lubatud mass). Antud juhul pidi kaebuse esitaja selleks, et ATV-d saaks klassifitseerida rubriigis 8701 so “traktorina” tegema kindlaks sõiduki pukseerimisvõimsuse (kontrollima, et see võrdub vähemalt sõiduki enda kahekordse raskusega) ning esitama koos taotlusega tollile ka selle kontrollimist võimaldavad dokumendid. Kaebuse esitaja on esitanud tõendid osade tema poolt imporditud ATV-de tühimassi ning vedamisvõimsuse kohta alles kohtumenetluse käigus. Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et maksumaksjal oli maksumenetluses piisavalt võimalusi tõendite esitamiseks ning antud tõendite hilisem esitamine on tingitud, kas maksumaksja tahtlusest või raskest hooletusest, mistõttu vastavate tõendite esitamine kohtumenetluses ei saa tuua kaasa vaidlustatava teate ning otsuse kehtetuks tunnistamist. Riigikohtu halduskolleegium 14.11.2007 kohtuasjas nr 3-3-1-47-07 tehtud kohtuotsuses (p-d 913) ning jõudnud järeldusele, et kui maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa (MKS § 102 lg 1 p 2). MKS § 56 lg-te 1 ning 2 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku artikkel 201 lg 3 ja tolliseaduse § 38 kehtestatu kohaselt vastutab deklarant deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse, esitatud dokumentide autentsuse ning kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku artikkel 220 lg 2 kohaselt saab järelarvestuskande välistada vaid selline viga, mida heauskselt toiminud ja kõiki tollideklaratsiooni kohta kehtivaid sätteid järginud tasumise eest vastutav isik ei saanuks avastada. Käesoleval juhul tekkis viga aga kas kaebaja tahtlikust käitumisest või hooletust suhtumisest, sest kauba õige koodi all deklareerimine eeldas selle tegelike omaduste kindlaks tegemist, milleks tuli tal endal hankida kauba tehnilisi omadusi kajastav dokumentatsioon ja see tollile esitada. Kirjeldatu alusel lasus kaebajal ka tõendamiskoormis, esitamaks tõenditena tootjatehase tehnilist dokumentatsiooni, mis tõendaksid deklarandi poolt tollideklaratsioonis vaidlusaluste ATV-de: Kawasaki KVF 7504X4, Suzuki LT-A700X, Polaris Sportsman 800, Bombardier Outlander 800 XT HO EFI, Yamaha 700, Ho Honda Fourtrax Rincon TRX680FA, Polaris R07RH68AH kohta märgitud tariifse klassifikatsiooni õigsust. Kuna kaebuse esitaja on esitanud tollimaksu tagastamise taotluse, siis lasub tõendamiskoormus taotluses esitatud asjaolude (st et tollideklaratsioonides on tollimaks arvestatud valesti, mille tulemusel on tekkinud enammakse) tõendamise osas taotluse esitajal. Kui taotluse esitaja menetluse käigus vastavaid tõendeid ei esita, on maksuhalduril õigus jätta taotlus rahuldamata. Vaidlustatud 30.06.2009 teate lk 2 on maksuhaldur leidnud, et tõenditena esitatud kinnitused ei sisalda konkreetseid andmeid, mis annaksid aluse klassifitseerida sõidukit traktorina. Kohus on nõus vastustajaga, et kaebuse esitaja lepingupartneri nn sõnaselge kinnitus, et “Eestisse imporditud ATV-de vedamisvõimsus piduriteta järelkäruga oli piisav vähemalt sõiduki enda kahekordse raskuse vedamiseks” on ilmselgelt sobimatu tõend sõiduki tegeliku (st mõõdetava) vedamisvõimsuse tõendamiseks. Iseenesest on õige kaebuse esitaja väide, et majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2002 määrus nr 43 ei välista kaebuse esitaja poolt imporditud ATV-de käsitlemist traktorina. Samas on vastustaja Ida MTK käsitlenud eelviidatud määruses toodud traktorite klassifitseerimise kategooriaid eelkõige seetõttu, et kaebaja ise märkis oma 06.01.2008 taotluses, et tema poolt imporditavad kaubad on registreeritud Eesti Riiklikus 5 Autoregistrikeskuses T5-kategooria ratastraktoritena. Maksuhalduri kontrolli käigus aga ilmnes, et kaheksal juhul olid ATV-d registreeritud MS2 kategooria ratasmaastikusõidukina. Kaebuse esitaja on pidanud kaebuses vajalikuks viidata ka sõiduki kandevõimele, mis näiteks CAN-AM Outlander XT 800 puhul on väidetavalt 135 kg. Kohtu hinnangul ei oma sõiduki kandevõime antud juhul tähtsust klassifitseerimise seisukohalt, vaid oluline on üksnes sõiduki vedamis- ehk pukseerimisvõimsus. Nii näiteks kaebuse esitaja poolt toodud 120 kg kandevõimega sõiduk klassifitseeriti kaebuse esitaja viidatud Euroopa Kohtu kohtuotsuse p 11 kohaselt rubriigis 8703, kuid ATV-d, mille maksimaalne kandevõime esipakiraamil oli 20–40 kg ja tagapakiraamil 30– 70 kg (kohtuotsuse p 31), seega maksimaalselt 110 kg, rubriigis
18. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud ka tollimaksu tagasinõude rahuldamise taotluse. Halduskohtu hinnangul on tollimaksu tagasimaksmise ja vähendamise juhud ammendavalt loetletud ühenduse tolliseadustiku (EÜ Nõukogu määrus 2913/92/EMÜ; edaspidi ÜTS) artiklites 236 –
19. Kuna käesoleval juhul on taotluse aluseks toodud asjaolu, et imporditav kaup kuulub kaebuse esitaja hinnangul klassifitseerimisele tollideklaratsioonides märgitust erineva kaubakoodi alla, põhineb taotlus sisuliselt seisukohal, et tollimaksu tasumise kohustus ei tulenenud seadusest. Seega saaks tollimaksu tagastamine käesoleval juhul, tingimusel et tollimaksu tagasimaksmise nõue oleks põhjendatud, toimuda üksnes kooskõlas ÜTS art-iga
20. ÜTS art 236 lg 1 kolmanda lausega on aga kehtestatud piirangud tollimaksu tagasimaksmisele ning vähendamisele. Nimelt määratakse viimatinimetatud sättega imperatiivselt, et tollimaksu ei maksta tagasi ega vähendata, kui seadusest tulenevast tollimaksu summast erineva summa tasumise või sellest erineva summa kohta arvestuskande tegemise tingis asjaomase isiku tahtlik tegevus. Antud juhul puudub vaidlus selles, et kaubad deklareeris tollideklaratsioonides kajastatud kaubakoodi alla kaebuse esitaja ise, kellel lasus tulenevalt TS § 25 lg 1 kohustus kauba tariifse klassifikatsiooni määramiseks vastavalt õigusaktidele ning ka vastutus lähtuvalt TS § 38 deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Kaubale tariifse klassifikatsiooni määramine on ilmselgelt isiku tahtlik tegevus. Arvestades esitatud deklaratsioonide hulka