← Eesti

2-12-21159/4

Obsah (7)§ 415§ 416§ 407§ 468§ 173§ 162§ 1741

Tsiviilasi nr 2-12-21159 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 31.juuli 2012.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxx Zxxx esitas 28.05.2012 Tartu Maakohtule hagiavalduse Sxxx Pxxxx vastu saadud laenu 300 eurot, tagasimakstav summa 500 eurot, viivise 42 eurot ja menetlusega seotud tasu 54 eurot, kokku 596 eurot, tasumiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Nõude tõendamiseks on lisatud laenuleping Sxxx Pxxxx ja Rxxx Zxxxxvahel (tl.4-7). Kohus võttis hagi menetlusse ja saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 16. juuliks 2012.a. Kohus selgitas määruses, et hagi menetletakse lihtsustatud korras ja kui kostjal on soov, et kohus teda ära kuulaks, tuleb sellest kohtule kirjalikult teatada. Kohus selgitas ka, et kui kostja ei soovi ärakuulamist kohtu poolt või ei vasta määratud tähtajaks, on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav märatud ajal. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Menetlusdokumendid saadeti kostja elukohta, kus need on kostja pereliikme poolt vastu võetud 19.06.2012.. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles 11.07.2012 tagaseljaotsuse tegemist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt

§ 407lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on pooltele teatanud, et hagi menetletakse kohtu äranägemise kohaselt lihtmenetluses, s.h, et kohus teeb kohtuotsuse määratud ajaks kohtuistungit pidamata, kui pooled ei soovi olla ärakuulatud. Pooled on sellega nõustunud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 26.04.2012.a sõlmitud laenulepingust, millest nähtub, et laenusumma on 300 eurot, tagasimakstav summa 500 eurot. Laenulepingus p.1.5 on ette nähtud viivise arvutamine laenutähtajast mittekinnipidamisel. Hageja on arvutanud viivisesummaks 42 eurot ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud.

§ 407

lg.1 järgi kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Laenuleping p.1.7 on kokku lepitud, et hagimenetluse algatamisega seotud kulude määr on määratud laenuandja poolt ja see on 54 eurot. 2

(3)Hageja nõude aluseks on VÕS § 396 lg.1, mis sätestab: laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg.1, lg.2 sätestavad pooltele võimaluse leppida kokku intressi maksmises. VÕS § 113 lg.1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 76 lg.1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg.1 sätestab: kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhtumil on poolte vahel kokku lepitud laenu tasumise tähtaeg 15 päeva. Kostja ei ole võlga tasunud kokkulepitud tähtaja jooksul ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamisena viivise maksmist vastavalt lepingu p.-s 1.5 kokkulepitud määradele. Hagi tuleb rahuldada. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, mis on 115,04 eurot (tl.8).

§ 162lg.1 alusel mõistab kohus riigilõivu välja kostjalt, kelle kahjuks tehti otsus. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.