lg 2 ei sätesta ammendavat loetelu juhtumitest, millal võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist ja kostja leiab, et vaadeldaval juhul võib lugeda mõjuvaks põhjuseks olukorda, et kostja on kinnipeetav ja sellest juhtuvalt peaks kohus vähendama kostja ülalpidamiskohustust olulises ulatuses või vabastama kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest täielikult kinnipidamisasutuses viibimise ajaks. Kohtu poolt hagi rahuldamine täies ulatuses paneks kostjale väga suure majandusliku koorma, mis omakorda tingiks olukorra, kus kostjal ei ole võimalik naasta tavapärase elurütmi juurde ning integreeruda ühiskonda, sest arvestades kostja faktilist olukorda, 2 ei ole ta võimeline sellist kohtuotsust reaalselt täitma. Kostjal puuduvad säästud, sissetulek ja kostja ei saa ise teha midagi, et omale sissetulekut hankida ning kostja peab arvestama täna igakuiselt pangalaenu maksetega kuus 150 euro ulatuses. Pangalaenu makseid tasub hetkel kostja ema. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesolev seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kooskõlas
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta ees enne elatishagi kohtule esitaist. Vaidlust ei ole selles, et MR ja VM alaealine laps KMM elab koos emaga ning on oma ema ülalpidamisel. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmete kohaselt tunnistati kostja 27.10.2011 Harju Maakohtu otsusega süüdi KarS § 118 p 2 järgi ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kolm aastat ja neli kuud vangistust. Seega kannab kostja vabaduskaotuslikku karistust. Seega on tuvastamist leidnud, kostja ei ela lapsega koos ning on täidetud elatise saamise esmane eeldus. Poolte vahel on vaidlus elatise suuruse üle ning vaidlus on ka tagasiulatuva elatise osas. Kohus on seisukohal, et tegemist on kostja poolse ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Hageja seadusliku esindaja 15.11.2011 kohtuistungil antud seletuse kohaselt maksis kostja teatud summasid hageja ülalpidamiseks ajal, kui nad elasid koos, so kuni august
Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt elatis 192 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja vajadused nimetatud summa väljamõistmiseks on tõendamata. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei ole vaja elatise nõude puhul seaduses sätestatud minimaalmääras tõendada ega hinnata lapsele tehtavaid kulutusi. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad
sätestatud alused elatise vähendamiseks alla
Kostja karistuse kandmine kinnipidamisasutuses ei ole kohtu arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla
Nähtuvalt Harju Maakohtu 27.10.2011 otsusest pani kostja kuriteod toime hageja ja hageja seadusliku esindaja suhtes ning hageja seaduslik esindaja on kuritegude tagajärjel kaotanud töövõime 70% ulatuses ning talle on määratud II invaliidsusgrupp.
Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ja oleks äärmiselt ebaõiglane jätta hageja ülalpidamiskulud suuremas osas või täielikult hageja seadusliku esindaja kanda ning vähendada kostja ülalpidamiskohustust või vabastada kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest täielikult kinnipidamisasutuses viibimise ajaks. Kostja esindaja 15.11.2011 kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole kostjal vara ega regulaarset sissetulekut ning kostja laenu tagasimaksed lõppevad 2011 aasta lõpul (tl 46). Ekinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale kinnisasi asukohaga Järvamaa, Ambla vald, Aravete alevik, Uus tn 4. Seega on tõendamist leidnud, et kostja ei ole varatu. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 ja 23.08.2010 määruse kohaselt oli töötasu alammääraks 2010 ja 2011 aastal 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2012 290 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest, so 19.07.2011 kuni 31.12.2011 summas 139,01 eurot ning alates 01.01.2012 summas 145 eurot. Tagasiulatuvalt perioodi 18.07.2010 kuni 18.07.2011 eest tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis kogusummas 1 668,12 eurot (12 x 139,01 eurot). Kohus märgib, et hageja 13.01.2012 kohtule esitatud avaldus tuleb jätta tähelepanuta, kuna maksekäsu kiirmenetlus ja käesolev tsiviilasi on eraldi olevad menetlused ning maksekäsu kiirmenetlus KMM elatise nõudes kostja vastu on 16.10.2009 määrusega lõpetatud seoses avalduse tagasivõtmisega. TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.