Obsah (6)
§ 440§ 162§ 168§ 174§ 50§ 53KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märtsil 2012.a. Tallinnas, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkan
§ 440lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja 4
(8)nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud põhjustel ei pea kohus analüüsima poolte väiteid sellest, millal ja mis põhjusel on kinnistusraamatus ebaõiged kanded ning selle kohta esitatud tõenditele, sj poolte esitatud tõenditele seonduvalt ehitisregistris olevate andmetega, sh plaanidele, eplikatsioonidele. Kinnistusraamatu kande muutmine, parandamine, kustutamine ei eelda isikute süü tuvastamist, mis põhjusel on kanne ebaõige, kuivõrd selle asjaolu kontrollimise vajadus ei tulene seadusest ega oma asja lahendamisel tähendust (AÕS § 65 lg 1). Kuna kostjad võtsid hageja 31.08.2011 esitatud nõude kohtule 14.10.2011 esitatud avalduses õigeks, siis kuulub hageja nõue AÕS § 65 lg 1, KRS § 341 lg 8, TsÜS § 68 lg 5 järgi rahuldamisele. Eeltoodu järgi tuleb: Tuvastada LRH`i, KP`i ja TV`i kohustus esitada tahteavaldused ehitisregistris 06.10.2009.a registreeritud uute plaanide ja eksplikatsioonide alusel Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr XXX-XXXesimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks ning lugeda kohtuotsus LRH`i, KP`i ja TV`i tahteavalduseks (kokkuleppeks) Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosade nr XXXXXXesimesse jakku kantud reaalosade ja mõtteliste osade suuruse muutmiseks alljärgnevalt: Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 143,10m2 ja mille tähistus plaanil on 1“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, mille üldpind on 168,3m2 ja mille tähistus plaanil on 1“; Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 129,50m2 ja mille tähistus plaanil on 2“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „1490/6339 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 2, mille üldpind on 149,0m2 ja mille tähistus plaanil on 2“; Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 3, mille üldpind on 128,70m2 ja mille tähistus plaanil on 3“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 3, mille üldpind on 151,2m2 ja mille tähistus plaanil on 3“; Kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX esimeses jaos senine kanne korteriomandi mõttelise osa ja reaalosa suuruse kohta („XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 4, mille üldpind on 143,60m2 ja mille tähistus plaanil on 4“) ning kanda mõttelise osa ja reaalosa suurus sisse alljärgnevalt „XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 4, mille üldpind on 165,4m2 ja mille tähistus plaanil on 4“. Hageja taotles algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kontroll 1) Riigikohtu 16.05.2011.a. määruse nr 3-7-1-2-141 kohta, milles jäeti seadusvastaselt kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, 2) Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a. otsuse osas, milles on kohaldatud (vt punktides 39, 40, 41, 43, 44, 45) TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud, redaktsiooni, 3) Harju Maakohtu Kinnistusosakonna seadusvastased toimingud 02.01.2008.a. täitmata määruse 26.09.2007 nr. XXX (toimik 6 tl 50) alusel kinnistusraamatusse ebaõiges koosseisus, ebaõigete omandiosades ebaõigete plaanide alusel korteriomanditena sisse kandmise osas. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 järgi kontrollib Riigikohus õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel ning lg 3 alusel algatab kohus menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. Sama seaduse § 9 lg 1 sätestab, et kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või 5
(8)välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Käesoleval juhul ei ole hageja taotlenud õigustloova akti kohaldamata/andmata jätmist. Seega ei ole ülalviidatud riigikohtu määruse, kinnistusosakonna toimingute, ringkonnakohtu otsuse näol tegemist õigustloova akti või selle andmata jätmisega, millisel puhul tekiks küsimus nende kohaldamata jätmisest ja põhiseadusega vastuolevaks tunnistamisest. Seega tuleb jätta hageja taotlus põhiseadusliku järelevalve kontrolli teostamiseks 1) Riigikohtu 16.05.2011.a. määruse nr 37-1-2-141 osas, milles jäeti seadusvastaselt kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, 2) Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2011.a. otsuse osas, milles on kohaldatud (vt punktides 39, 40, 41, 43, 44, 45) TsÜS, KRS, AÕS seaduse muudetud, redaktsiooni, 3) Harju Maakohtu Kinnistusosakonna toimingute 02.01.2008.a. osas täitmata määruse 26.09.2007 nr. XXX alusel kinnistusraamatusse ebaõiges koosseisus, ebaõigete omandiosades ebaõigete plaanide alusel korteriomanditena sisse kandmise osas. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.
§ 162
kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 162
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
§ 168
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda, kostjad palus jätta menetluskulud hageja kanda. Käesoleva kinnistusraamatu kande parandamise ja vastava tahteavalduse andmise kohustuse olemasolu tuvastamise menetluses vaidlesid kostjad hagile esialgu vastu (hagi esitatud 28.02.2008 I kd lk 5, kostja vastus 10.04.2008, I kd lk 17). Tahteavalduse asjaõigusliku sisu sisaldava nõude esitas hageja kohtule 31.08.2011, pärast mille saamist tunnistasid kostjad märgitud nõuet 14.10.2011, seega kohaselt nõutud tähtaja raames. Seega ei ole kostjad menetluses kohe hageja nõuet tunnistanud, vaid esialgselt vaidlesid vastu hageja kinnistusraamatu kande parandamise nõudele. Samas, saanud tahteavalduse koos seda sisaldava asjaõigusliku nõudega, tunnistasid kostjad nõuet koheselt. Hagi kuulus rahuldamisele. Kostjad on avaldanud soovi lahendada asja kompromissiga kohtuväliselt notari juures vastavate lepingute sõlmimisega, kuna on teinud hageja esindajale vastavasisulise 14.10.2011 e-kirjalise ettepaneku (VIII kd lk 297). Kostjate kinnisasjadele on seatud hagi tagamise korras vastuväide hageja kasuks ebaõige kande muutmise nõude tagamiseks. Seega oli/on võimalik kinnistusraamatusse teha kandeid hageja nõusolekul ning vastuväide ei saanud olla takistuseks hageja huvides kinnistusraamatusse tehtava kande muutmiseks/parandamiseks, sh kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitatud notarite seisukohad kinnistusraamatus tehtavate kannet osas ei oma eeltoodu tõttu tähtsust. Hageja ei ole avaldanud soovi sõlmida kohtuvälist kompromissi vastavate kannete parandamiseks tema huvides kinnistusraamatusse pärast kostjate poolt 31.08.2011 esitatud nõuete täpsustusi ning kostjate poolt hagi tunnistamist. Hagi kuulus rahuldamisele ja
§ 162alusel tuleks kulud jätta kostjate kanda.
Kuna kostjad tunnistasid hagi koheselt pärast tahteavalduse asjaõigusliku sisu täpsustuste esitamist, siis tuleks jätta
§ 168lg 6 alusel jätta kulud hageja kanda.
Kohus leiab, et mõlemal viisil kulude jaotus oleks ebaõiglane teise poole suhtes ning kohtu arvates on õiglane arvestades ülakirjeldatud poolte käitumist menetluses, jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud käesolevate nõuete (kinnistusraamatu kanda parandamine, tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamine) raames nende endi kanda kooskõlas
§ 162lg 4. 6
(8)Juhindudes
§ 174
lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt
§ 174
lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna märgitud nõude puhul kokku (tahteavalduse esitamise kohustuse tuvastamine, kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamine, õige kande kandmine) on 3 390 eurot (2 x 1695 eurot). Protokolli parandamise taotlus Kohus pidas asjas istungi 25.01.2012.a., mille kohta on koostatud protokoll. Hageja taotles protokolli parandamist. Hageja palus parandada (taotluse p 2) istungi protokolli lk 3 ülevalt teises lõigus hageja esindaja sõnavõtt kohtule ja lugeda õigeks järgmine: „nõue on 31.08.2011 haginõuete täpsustamise avalduses kajastatud resolutsiooni punktis 1-4 (t/l 225-226, 8 köide). Kostjad toetasid märgitud parandusettepanekut. Kohus leiab, et taotluse p 2 tuleb selles osa rahuldada, kuna protokollis on ekslikult kajastud 31.08.2011.a. esitatud menetlusdokumendi numeratsioon. Eeltoodu alusel tuleb protokolli parandada hageja taotletud viisil ning lugeda 25.01.2012.a. istungi protokolli lk 3 ülevalt teises lõigus hageja esindaja sõnavõtt kohtule õigeks järgmiselt: „nõue on 31.08.2011 haginõuete täpsustamise avalduses kajastatud resolutsiooni punktis 1-4 (t/l 225-226, 8 köide). Lisaks palus hageja parandada protokollis (taotluse p 3) protokolli
- lk
- lõik, kuna leidis, et protokollis kajastatud arvamust sellise kulude jaotuse kohta ei ole hageja väljendanud; seda väljendas kostja ning seega tuleb kanda protokolli hageja seisukoht selliselt: „kostjad võtsid hageja 31.08.2011 haginõuete täpsustamise avalduse punktis I alapunktides 1-4 toodud nõuded õigeks koheselt. Palun jätta kostjate kanda menetluskulud.“ Kostjad leidsid, et sõnavõtt on protokollis õigesti kajastatud, kuid tegelikult kuulub sõnavõtt kostja esindajale mitte hageja esindajale, seega tuleb see parandada. Hageja leidis 06.02.2012.a., et kostja arvamuse näol on tegemist hilinenud protokolli parandamise taotlusega. Kohus leiab, et kostja 03.02.2012.a. esitatud vastuse näol on tegemist arvamuse andmisega hageja protokolli parandamise taotlusele, kuna kohus seda kostjalt 30.01.2012.a. vastavalt 3 tööpäeva jooksul nõudis. Viidatud arvamus on esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et viidatud taotluse p 3 kuulub osalisele rahuldamisele ning protokolli
- lk
- lõigus tuleb asendada sõnad „hageja esindaja kohtule“ sõnadega „kostja esindaja kohtule“. Muus osas tuleb see taotlus (p 3) jätta rahuldamata, kuna hageja seisukoht menetluskulude jaotuse osa on kantud protokolli (üks lõik) varem ning hageja esitatud menetlusdokumentides on hageja oma seisukoha andnud. Muus osas jätab kohus hageja taotluse protokolli parandamiseks tähelepanuta, kuna ta soovib parandada ja täiendada suuliselt antud selgitusi ja väiteid. Hageja selgituste näol ei ole tegemist tõendiga, kuna teda ei ole vande alla üle kuulatud ning taotlusest ei nähtu, et taotluses oleks hageja mõnest väitest loobunud.
§ 50
järgi peab protokoll kajastama istungi käiku, kohtu korraldusi ja määrus ning poole taotluse kokkuvõtet, kui see pole esitatud kirjalikult. Seega ei ole selgitusel tähtsust
§ 50
mõttes ning
§ 53lg 4 alusel jääb ülejäänud osas protokolli parandamise taotlus rahuldamata ning väited lisatakse protokolli juurde. 7
(8)Kohtunik 8
(8)