← Eesti

3-11-1107/24

Obsah (4)§ 212§ 213§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LMTK) kontrollis OÜ Vanemuise Pargimaja käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil september 2010 ning kohustas 20.01.
  2. a maksuotsusega nr 12.2-3/7580-6 OÜ-d Vanemuise Pargimaja tasuma käibemaksu summas 2204,95 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ-l Vanemuise Pargimaja õigust maksustamisperioodil september 2010 oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata OÜ K P 13.09.
  3. a arvel nr 10094 märgitud käibemaksu summas 34 500 krooni (2204,95 eurot). Maksuhalduri hinnangul tegutses kaebaja volikirja alusel R.L. ja P. Truusalu esindajana, kaebaja ise ei ole 12.09.2010 K P OÜ-ga sõlmitud projekteerimistööde teostamise töövõtulepingu pooleks, mistõttu ei tekkinud kaebajal ka käivet ning puudub käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 1 tulenev õigus sisendkäibemaksu maha arvata.
  4. OÜ Vanemuise Pargimaja esitas 03.05.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada LMTK 20.01.
  5. a maksuotsus nr 12.2-3/7580-
  6. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud maksuotsus vastuolus neutraalsuse põhimõttega, mille kohaselt ettevõtja maksukohustus ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus peavad olema kooskõlas. Eraisikud R.L. ja P. Truusalu asutasid OÜ Vanemuise Pargimaja eesmärgiga arendada XXX. Seega on kõik nimetatud kinnistu arendamisega seotud tegevused ühtlasi seotud ka OÜ Vanemuise Pargimaja ettevõtlusega. Kuna kinnistu oli eraisikute omandis, siis tehti ekslikult OÜ-le Vanemuise Pargimaja volitus, mis lubab OÜ-l teha kõiki kinnistu arendamisega seotud toiminguid. Tegemist on vormilise ebatäpsusega, mis ei muuda tehingute majanduslikku sisu. Projekteerimisleping OÜ-ga K P on sõlmitud OÜ Vanemuise Pargimaja poolt ning nimel. OÜ Vanemuise Pargimaja tellis OÜ-lt K P kinnistu arendamise eelprojekti, mille alusel jagati kinnistu 12 korteriomandiks. Kinnistu eraisikutest omanikud R.L. ja P. Truusalu tegid 8 korteriomandi ulatuses OÜ-le Vanemuise Pargimaja mitterahalise sissemakse ja need korteriomandid on OÜ Vanemuise Pargimaja omandis. Kinnisasja arenduse käigus valmivate korteriomandite müügist tekib OÜ-l Vanemuise Pargimaja tulevikus kohustuslikus korras müügikäive. Samuti tekib kaebajal maksustatav käive eraisikutele R.L. ja P. Truusalu nende omandisse jäänud 4 korteriomandi ehitamise teenuse osutamisel. Seega on kaebajal õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks.
  7. Tartu Halduskohtu 05.12.
  8. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sai vajadus ja õigus kinnistu arendamiseks, sh kinnistule hoone projekteerimiseks, olla ainult kinnistu omanikel. Kontrollitud maksustamisperioodil kuulus XXX kinnistu eraisikutele P. Truusalule ja R.L. ile, kes volitasid kaebajat enda nimel kinnistuga seotud tehingute tegemiseks. Kaebaja väide, et volikiri tehti eksituse tõttu, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et omandisuhted seoses kinnistuga XXX võivad hiljem muutuda, ei muuda fakti, et vaidlusaluse projekti tellisid
  9. a septembris OÜ-lt K P kinnistu omanikud, mitte OÜ Vanemuise Pargimaja. Kaebaja tegutses kinnistu omanike eest ja nimel ning seega tal projekti tellimisest käivet ei tekkinud. Seetõttu puudub kaebajal õigus OÜ K P 13.09.
  10. a arve alusel sisendkäibemaksu käibemaksust maha arvata. Maksuotsuses ei rikutud neutraalsuse põhimõtet, kuna
  11. a septembris kaebajal käive puudus. Kohtuistungil selgus, et ka selleks ajaks ei olnud hoonet korteriomanditeks jagatud, mis tähendab, et kaebuses märgitud väide jagamise tulemusel tekkinud korteriomandite kaebaja omandis olemise kohta ei vasta tõele. Maksustatavaks käibeks ei saa antud juhul olla korteriomandite müük, kuna korteriomandeid saavad müüa omanikud ning korteriomandite ehitusteenust saab müüa koos korteriomandiga. Projekteerimisteenuse vahendamise teenus oleks maksustatav käive siis, kui vahendaja, so kaebaja oleks selle eest saanud vahendustasu. Ka juhul, kui projekteerimisleping oleks sõlmitud kaebaja poolt, ei oleks viimasel õigust sisendkäibemaksu käibemaksust maha arvata, kuna kaebaja ei ole võõrandanud teenust ega kaupa, mille tarbeks ostetud projekteerimisteenust kasutatakse, ehk puudub maksustatav käive. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  12. OÜ Vanemuise Pargimaja apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt nähtub 12.09.2010 sõlmitud projekteerimistööde teostamise töövõtulepingust ja selle alusel K P OÜ poolt 13.09.2010 esitatud arvest nr 10094, et lepingu poolteks on kaebaja ja K P OÜ. Töövõtulepingust ei nähtu, et kaebaja oleks lepingut sõlmides tegutsenud kellegi teise nimel. Notariaalsetel volikirjadel nr 2269 ja nr 2268 puudub töövõtulepingu suhtes õiguslik tähendus, kuna lepingust ei nähtu, et tehing oleks tehtud esindatavate P. Truusalu ja R.L. nimel, ning sel juhul loetakse tehingu pooleks esindaja, mitte esindatavad. Lisaks sellele on kirjalikud volikirjad koostatud peaaegu kaks kuud pärast töövõtulepingu allkirjastamist. Seega ei olnud nimetatud volikirju võimalik kasutada lepingu sõlmimise hetkel esindusõiguse tõendamiseks. Kaebaja sisendkäibemaksu tagastusnõude tekkimisel ei oma tähendust XXX kinnistu asjaõiguslikud omandisuhted, kuna KMS §-s 29 tulenevad sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused ei ole seotud käibemaksu tagasi küsiva isiku omandisuhete ega asjaõigusliku olukorraga. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei sõltu sellest, kui kiiresti pärast käibemaksu mahaarvamist tekib maksustatav müügikäive. Kaebaja tegutseb iseseisva käibemaksuõigusliku ettevõtjana. Olukorda ei mõjuta see, et kaebaja osanikud, juhatuse liikmed ning arendatava kinnistu omanikud on ühed ja samad füüsilised isikud, kuna kaebaja on teinud kõik kinnisvaraarenduse tehingud enda nimel ja arvel. Halduskohus rikkus uurimispõhimõtet, kuna kohtul ei saanud üksnes volikirjade ja kaebaja esindajate seletuste alusel tekkida kahtlustevaba siseveendumust, et töövõtulepingu pooleks ei olnud kaebaja, vaid hoopis füüsilised isikud R.L. ja P. Truusalu. Otsesed tõendid, töövõtuleping ja arve on ilmselges vastuolus maksuhalduri järeldustega. Asjas ei ole toimunud sisulist kohtulikku läbivaatamist, kuna kohtuotsuse põhjendused keskenduvad maksuhalduri poolt esitatud argumentidele ning analüüsimata on jäetud kaebaja seisukohad, põhjendamata nende arvestamata jätmist.
  13. Vastustaja vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on eksitav kaebaja väide, et volikirjadel puudub tähendus töövõtulepingu hindamisel, kuna volikirjad on lepingust hilisema kuupäevaga. Kaebaja juhatuse liikme 11.11.2010 seletuse kohaselt tegutses kaebaja hoone projekteerimise ja ehituse korraldamisel esialgu kinnistu omanike suulise volituse alusel ja edaspidi notariaalsete volikirjade alusel. Töövõtulepingu osapoole üle ei saa otsustada OÜ K P seletuse ja esitatud arve alusel. Kaebaja püüab kohtumenetluses vaidlustada enda poolt maksumenetluse käigus antud ja maksuhalduri poolt aktsepteeritud seletust selle kohta, mis seos on tal eraisikutele kuuluva kinnistuga. Ülearused on kaebaja selgitused sisendkäibemaksu ja asjaõigusliku olukorra omavahelise seose puudumisest, kuna vastupidist ei ole väitnud maksuhaldur ega kohus. Küll aga on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks oluline maksustatava käibe olemasolu, mille kaebaja esindaja seostas halduskohtu istungil korteriomandite müügiga. Kuna tegevusala fikseerimine käibemaksukohustuslaseks registreerimisel ei tähenda, et äriühing ka tegelikult tegutseb ettevõtjana märgitud tegevusalal, siis ei saa äriühingu tegevusala olla ainsaks kriteeriumiks, otsustamaks kas käibemaks on tasutud käibemaksukohustuslase maksustatava käibe tarvis soetatud kauba või teenuse eest. Käesolevas asjas on oluline, et kaebaja on äriühing, mis väidetavalt tegeleb kinnisvara arendusteenuse osutamisega, kuid ei müü tegelikult midagi ja 3 raha projekteerimisteenuse eest tasumiseks saab ta laenust kinnistu omanikelt, mistõttu müügikäive puudub. Käibemaksu neutraalsuse põhimõte kehtib ainult siis, kui kaebajal on olemas reaalne ettevõtlus, st ta osutab tasu eest teenust või müüb kaupu. Vastustaja ei sea kahtluse alla kaebaja seisundit iseseisva käibemaksuõigusliku ettevõtjana. Maksuotsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Isegi juhul, kui projekteerimisteenuse ostjaks oleks olnud kaebaja, ei ole tegemist tehingute ümberkvalifitseerimisega MKS § 84 alusel, vaid käibemaksuseaduse sisendkäibemaksu puudutavate sätete rakendamisega. Halduskohtul ei olnud põhjust ega kohustust hankida tõendeid juurde. Kaebajal oli võimalus esitada tõendeid halduskohtule ning ringkonnakohtule tõendeid esitades peab kaebaja põhjendama, miks neid tõendeid ei saanud esitada halduskohtus. Ebaõige on kaebaja väide, et asjas ei ole toimunud sisulist kohtulikku läbivaatamist. Asjas toimus kohtuistung ning kohtu arutluskäik tõendite hindamisel kohtuotsuses on loogiline ja jälgitav. Arvesse on võetud maksumenetluse käigus kogutud tõendid ja poolte poolt kohtuistungil antud selgitused. Halduskohtu istungil ei esitanud kaebaja uusi kirjalikke tõendeid, mistõttu ei olnud kohtul võimalik neid hinnata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab esitatud kaebuse ning tühistab 20.01.
  15. a maksuotsuse nr 12.2-3/7580-
  16. Tulenevalt

§ 109lg-st 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.

  1. Halduskohus on vaidlustatud otsuses nõustunud maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt ei olnud OÜ-l Vanemuise Pargimaja õigust
  2. a septembris oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata OÜ K P 13.09.
  3. a arvel nr 10094 märgitud käibemaksu summa 34 500 krooni (2204,95 eurot) ulatuses põhjusel, et sel hetkel kuulus XXX kinnistu eraisikutele P. Truusalule ja R.L. ile, kes üksnes volitasid kaebajat enda nimel kinnistu haldamisega ja sellele ehitiste projekteerimisega seotud tehinguid ja toiminguid tegema. Vaidlusaluse XXX kortermaja arhitektuurse projekti tellisid
  4. a septembris OÜlt K P seega kinnistu omanikud, mitte OÜ Vanemuise Pargimaja ning seega kaebajal projekti tellimisest käivet ei tekkinud. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu.
  5. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et
  6. a septembris olid XXX kinnistu omanikeks eelpoolmainitud eraisikud ning kinnistul hoonestust veel ei olnud. Äriregistri kande kohaselt kanti ettevõtja Vanemuise Pargimaja OÜ registrisse 10.02.2010 ning ettevõtja tegevusalaks on märgitud hoonestusprojektide arendus. OÜ Vanemuise Pargimaja osanikud on XXX kinnistu omanikud P. Truusalu ja R.L. , kes on tõesti 09.11.
  7. a välja antud volikirjadega (kontrolltoimiku lk-d 14-15) volitanud OÜ-d Vanemuise Pargimaja endi nimel tegema XXX kinnistu haldamisega ning sellele ehitiste projekteerimise ja ehitamisega seotud tehinguid ja toiminguid, tellima ja korraldama ehitiste projekteerimist, läbi viima hankeid jne. Kontrolltoimiku nr 7580 materjalidest nähtuvalt (tl 18-20) sõlmisid 12.09.2010 projekteerimistööde teostamise töövõtulepingu OÜ Vanemuise Pargimaja kui tellija ja OÜ K P kui töövõtja selleks, et viimane teostaks XXX büroo- ja kortermaja projekteerimistööd. 13.09.2010 esitas töövõtja tellijale arve XXX kortermaja projekti koostamise I osamakse kohta summas 13 229,71 eurot, millest käibemaks moodustas 2204,95 eurot. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 14.09.2010 tasus arvel märgitud summa töövõtjale OÜ Vanemuise Pargimaja (kontrolltoimiku lk 17).
  8. Ringkonnakohtu hinnangul ei takista asjaolu, et kaebaja ei olnud
  9. a septembris XXX kinnistu omanik ning kinnistu omanikud on algselt väidetavalt suulise ja alates
  10. a 4 novembrist kirjaliku volituse alusel volitanud kaebajat endid seoses XXX kinnistu haldamise ja sellele ehitiste projekteerimisega ja ehitamisega esindama, kaebajal OÜ K P 13.09.
  11. a arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamist reguleerib KMS § 29 ning sisendkäibemaks on käibemaks, mille maksukohustuslane maksab teisele maksukohustuslasele kauba või teenuse ostmisel. KMS § 29 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused järgmised: käibemaks on tasutud käibemaksukohustuslase maksustatava käibe tarvis soetatud kauba või teenuse eest; kaup või teenus on soetatud käibemaksukohustuslaselt; saadud arve vastab KMS § 37 nõuetele ning kaup või teenus on soetatud arvel nimetatud käibemaksukohustuslaselt. Ükski neist kriteeriumitest ei räägi midagi käibemaksu tagasi küsiva ettevõtja omandisuhetest. Seega ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused seotud sellega, kas maksustatavat käivet või sisendkäibemaksu tekitav sündmus mõjutab kuidagi maksukohustuslase asjaõiguslikku olukorda. Käive saab tekkida ka omandiõiguse üleandmiseta (liising), samuti ei pruugi omandiõiguse üleminek iseenesest tekitada veel käivet. Asja materjalidest nähtuvalt oli arve esitaja OÜ K P käibemaksukohustuslane ning alates 08.09.2010 on ka kaebaja registreeritud käibemaksukohustuslaseks. 12.09.
  12. a sõlmitud töövõtulepingu esemeks oli XXX kinnistule ehitise projekteerimine. Kaebajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus KMS §-is 29 sätestatud tingimustel, kui ta soetas 12.09.
  13. a töövõtulepingu alusel kaupu või teenuseid enda ettevõtluse tarvis. Ringkonnakohtu hinnangul on ehitise projekteerimise teenus seotud kinnisvara- ja hoonestusprojektide arenduse teenuse pakkumisega, mis on kaebaja tegevusalaks, kuna on selge, et kinnisvara- ja hoonestusprojektide arendamiseks on vajalik koostada kõigepealt ehitise projekt. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et OÜ Vanemuise Pargimaja loodigi eesmärgiga arendada XXX kinnistut, so projekteerida ja ehitada sinna büroo- ja kortermaja ning selline eesmärk nähtub muuhulgas ka 09.11.2010 allkirjastatud volikirjadest. Seega on ehitusalaste projekteerimistööde tellimine otseselt seotud kaebaja ettevõtlusega ja 13.09.2010 esitatud arvel märgitud teenusega seoses (XXX kortermaja arhitektuurse projekti koostamine) ei ole välistatud kaebaja poolt sisendkäibemaksu mahaarvamine isegi siis, kui kaebaja ise ei olnud
  14. a septembris arendatava kinnistu omanik. Ringkonnakohus nõustub seega kaebajaga, et ostetud kaubad ja teenused ei pea olema ega jääma maksumaksja omandisse. Samuti ei pea kauba või teenuse soetamisele järgnema kohe käibe tekkimist.
  15. Nimelt on Riigikohus juba oma 18.10.
  16. a määruses nr 3-3-1-32-99 leidnud, et käibemaksuseadus ei sätesta, et KMS § 18 lg 1 p-i 1 (maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust teistelt maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamise õigus) kohaldamiseks peavad maksumaksja soetatud kaubad ja teenused jääma tema omandusse või olema tema ettevõtluses kasutatavad kohe. Samas lahendis on märgitud ka seda, et tulenevalt käibemaksu olemusest maksustatakse selle maksuga tegelikult lõpptarbija ning hoone ehitamisel on lõpptarbijaks isik, kes valminud hoonet vahetult kasutas, mitte aga näiteks rendileandja. Kui hoone rendileandja on soetanud kaupu ja teenuseid selle hoone ehitamiseks kooskõlas tema kui ettevõtja tegevusalaga, siis on KMS § 18 lg 1 p-1 võimalik kohaldada ning määrava tähtsusega ei ole see, kes oli ehitamise ajal hoone omanik. Mõiste „oma ettevõtluses kasutatavad kaubad ja teenused“ tõlgendamisel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamist välistavaks tunnuseks peetud asjaolu, et hoone ehitamisega seotud kauba või teenuse saaja ei olnud sel hetkel ehitatava hoone omanik, vaid on leitud, et seda mõistet saab määratleda üksnes tulenevalt kaupade ja teenuste soetamise eesmärgist, so sellest, kas soetatavaid kaupu või teenuseid on võimalik selle ettevõtja tegevusalal kasutada või mitte. Sama seisukohta on korratud ka 07.02.
  17. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-50-09, mille kohaselt juhul, kui ettevõtja on soetanud kaupu ja teenuseid hoone ehitamiseks eesmärgil, et 5 anda see hoone tasu eest kasutada teistele isikutele, ja see eesmärk on kooskõlas tema kui ettevõtja tegevusalaga ja äriplaaniga, siis on KMS § 18 lg 1 p 1 kohaldatav ning määrava tähtsusega ei ole see, kes oli ehitamise ajal hoone või kinnistu omanik. Kaupade ja teenuste soetamisel on oluline see, et maksukohustuslane oleks nende kaupade ja teenuste tellija, so arved peavad olema esitatud maksukohustuslasele ja üldjuhul ei ole oluline, kes nimetatud arvete järgi kaupade ja teenuste eest tasus. Ehituseks kaupade ja teenuste ostmisel peab ehitis olema maksukohustuslase valduses, sest maksukohustuslasel peab olema võimalik neid kaupu ja teenuseid sihipäraselt kasutada. 25.03.
  18. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-3-09 selgitas Riigikohus, et sisendkäibemaks arvatakse maha kohe kaupade ja teenuste soetamisel või nende eest tasumisel, sõltumata sellest, millal tegelikult hakatakse kaupa või teenust kasutama ning mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega
  19. Eeltoodust nähtub, et sisendkäibemaksu mahaarvamise reeglid ei tugine eraõiguslikele instituutidele (nt asjaõiguslik omand) ja seetõttu ei ole sisendkäibemaksu tagastusnõue automaatselt välistatud, kui käibemaksukohustuslaseks olev ja mõnda kinnistut arendav ettevõtja ei ole samal ajal maatüki asjaõiguslik omanik. Sel põhjusel ei oma antud asjas tähendust see, kas kaebaja oli arve saamisel XXX asuva kinnistu asjaõiguslik omanik või mitte. Samuti ei mõjuta sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust see, et teenuse saamisele ei järgne koheselt müügikäibe tekkimine. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei sõltu sellest, millal ja kuidas täpselt tekib müügikäive. Oluline on üksnes see, kas sisendkäibemaksu tagasi taotlev isik on või ei ole soetanud kaupa või teenust maksustatava käibe tarbeks. Seda, et kaebajal tekib seoses XXX kinnistu arendamisega, sh sellele ehitise projekteerimisega ja ehitamisega müügikäive tulevikus, so siis, kui tekkinud korteriomandid on osaliselt või tervikuna muutunud kaebaja omandiks ning need korteriomandid müüakse hiljem edasi ja et see tehing on samuti käibemaksuga maksustatav, selgitas kaebaja juba halduskohtule esitatud kaebuses (tl 3p). Samuti selgitas kaebaja esitatud kaebuses, et OÜ-l Vanemuise Pargimaja tekib maksustatav käive ka siis, kui ta osutab kinnistu eraisikutest omanikele nende omandisse jäänud nelja korteriomandi ehitamise teenust. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on OÜ Vanemuise Pargimaja
  20. a omandanud 7446/12295 osa XXX asuvast kinnistust ning vaidlust ei ole ka selle üle, et
  21. a septembris oli kaebajal olemas XXX kinnistu valdus ning pärast
  22. a septembrit on kaebajal tekkinud käive seoses viidatud kinnistul ehituse arendamisega, ehitamisega ja korteriomandite müügiga. Arvestades eeltoodut ja varasemalt viidatud Riigikohtu lahenditest tulenevaid seisukohti leiab ringkonnakohus, et kaebajal oli õigus maksustamisperioodil september 2010 oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata OÜ K P 13.09.
  23. a arvel nr 10094 märgitud käibemaksu summas 2204,95 eurot, sest see teenus oli soetatud kaebaja enda ettevõtluse tarvis, so seda teenust sai kasutada kaebaja tegevusalal ning oma maksustatava käibe tarvis olenemata sellest, kas see tekkis koheselt koos projekteerimisteenuse ostmise ja kasutamisega või sellest hiljem. 12.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu vaidlustatava otsuse ning rahuldab kaebaja poolt esitatud kaebuse, tuleb kaebaja poolt kantud ja vajalikud ning põhjendatud menetluskulud vastustajalt välja mõista. Käesolevas asjas on kaebaja menetluskuludeks olnud kaebuse esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 220,50 eurot. 6 Lisaks sellele on kaebaja taotlenud esimese astme kohtus kantud õigusabikulude väljamõistmist summas 1587 eurot (tl 37-42) ja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist summas 2880 eurot.

§ 109lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Esimese astme kohtus kantud õigusabikuludest peab ringkonnakohus, arvestades kaebuse mahtu ja toimunud istungi kestust, mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks arvel nr 110688 näidatud summat 714 eurot (koos käibemaksuga), mis on tasutud 7 tunni õigusabi eest (kohtule esitatava kaebuse koostamine, istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine) ja arvel nr 103822 näidatud summat 105,60 eurot (88 eurot + km 20%), mis on tasutud 1 tunni maksuotsuse ja edasikaebamise asjaolude analüüsimise eest. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks ega põhjendatud kuluks arvel nr 103822 märgitud summat 640 eurot, mis arvel märgitu kohaselt on 31.05.2011 seisuga olnud 1 tunni õigusabiteenuse osutamise hind halduskohtule kaebuse koostamiseks ja jätab selle summa kaebaja kasuks välja mõistmata. Sama õigusabiteenuse osutaja poolt 12.09.2011 koostatud arve nr 110688 järgi oli õigusabiteenuse osutamise, sh kohtule kaebuse koostamise tunnihinnaks siis 85 eurot ja ringkonnakohus ei pea millegagi põhjendatuks seda, et 4 kuud varem oli arve järgi sama teenuse tunnihinnaks 640 eurot. Seega kuulub esimese astme kohtus kantud õigusabikuludena vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele kokku 819,60 eurot. Arvestades senist kohtupraktikat (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid haldusasjades nr 3-3-1 90-10, 3-3-1-63-10 ja 3-3-1-48-10) ei saa vajalikud ja põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes reeglina olla suuremad kui esimese astme kohtus kantud mõistlikud kulud. Seetõttu peab ringkonnakohus

§ 109

lg 6 alusel põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks apellatsioonimenetluses kantud mõistlike ja põhjendatud õigusabikuludena välja samuti 819,60 eurot. Kokku kuulub vastustajalt kaebaja kasuks seega väljamõistmisele 1859,70 eurot (220,50+819,60x2=1859,70). Ülejäänud osas jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.