lg 1 alusel juurdepääs Kaubahalli alustesse ruumidesse XXX kinnistul asuva hoone aluste ruumide kaudu ja juurdepääs peab olema piisava suure prügiveoauto läbisõitmiseks ja prügipressi väljavedamiseks.
lõikest 1 tulenevalt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb kohtul lahendada poolte, s.o nii valitseva kui teeniva kinnisasja omanike huvide kaalumise teel. Juurdepääsuõiguse andmise otsustamisel tuleb kaaluda avaldaja võimalusi pääseda oma kinnisasjale ilma puudutatud isiku kinnisasja läbimata ning samuti koormatava kinnisasja omanike huve. Seega tuleb arvestada, kas avaldajal on võimalik saada juurdepääs oma kinnisasjale mujalt. Muuhulgas tuleb arvestada, millist juurdepääsu on juurdepääsu taotleja oma kinnisasja juurde saamiseks varem kasutanud. Samuti ka seda, milliseid kulutusi peab juurdepääsu taotleja tegema avalikult teelt oma kinnisasjale pääsemiseks. 25.04.
Kohus oli seisukohal, et 5 tonni kaaluva prügikonteineri lohistamine mööda põrandat läbi terve parkla territooriumi 2 korda kuus on puudutatud isikule ebamõistlikult koormav. Samuti on küsitav kas tänapäeva tehniliste võimaluste juures on otstarbekas ja vajalik niivõrd suure prügikonteineri omamine, kui eelpoolnimetatud ehitusprojekti seletuskirja punkti 1.4.03 ja kohtule esitatud plaani kohaselt (tl 56 ja 68) on ette nähtud kinnistuga XXX piirneva Kaubahalli majandushoovi kasutamine 660 liitriste prügikonteinerite, mitte aga veoauto kasti suuruse prügipressi hoidmise kohana. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja jäätmekäitluse parimaks ja paratamatuks viisiks on praegune viis. 4 Paikvaatluse käigus möönis avaldaja seaduslik esindaja Ain Tammvere, et põhimõtteliselt võiks kaaluda prügipressi paigaldamist mujale, näiteks kasutades selleks juurdepääsu Promenaadi tänavalt, kuid selleks oleks vaja teha täiendavaid kulutusi. Ka Tartu Linnavalitsuse korraldusest nr 808 27.07.2010. a nähtub, et Promenaadi tänavat ei kavandata seoses XXX ärihoone laiendusega kinni ehitada. Järelikult taandub kogu juurdepääsuteed puudutav küsimus asjaolule, et avaldajal on läbi XXX kinnistu kaudu mugavam ja odavam oma jäätmekäitlust korraldada. See asjaolu, ei saa aga olla avalduse rahuldamise põhjuseks, kuna vastavalt
lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve. Kuna antud asjas on leidnud tõendamist, et avaldajale kuuluvale XXX kinnistule on juurdepääs erinevatelt avalikult kasutatavatelt teedelt olemas ning kinnistu ja selle asuva hoone sihtotstarbeline kasutamine ja teenindamine on võimalik ilma puudutatud isikule kuuluva kinnistu läbimist veoautoga selleks, et tühjendada prügipressi, siis oli kohus seisukohal, et selline juurdepääsu lubamine on puudutatud isikut äärmiselt koormav. Kohus luges põhjendatuks avaldaja sellekohased väited, et taotletud juurdepääsus lubamise korral tekiksid puudutatud isikule põhjendamatud kulutused nelja auto parkimiskoha kaotuse järel ning kinnistu väärtus väheneks oluliselt. Hinnates tõendeid kogumis ja arvestades eeltoodud põhjendusi leidis kohus, et avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle puudutatud isiku kinnisasja ei kaalu üles puudutatud isiku huvi mitte piirata viimase omandiõigust, sest avaldajal on oma kinnisasjale avalikult teelt vajalikud juurdepääsud olemas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. AS Emajõe Kaubahall esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada avaldus ja jätta kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muutmata. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus vääralt kohaldanud
Maakohus on
lg 1 sisustamisele lähenenud väga lihtsustatult.
lg-s 1 ei ole juttu mitte igasugusest juurdepääsust avalikult teelt, vaid vajalikust juurdepääsust. Samuti teeb
lg 1 selge viite võimalikule probleemile, et kinnisasja eraldi seisval osal võib juurdepääs puududa (
AS Emajõe Kaubahall on tõendanud, et juurdepääs XXX kinnistule üle XXX kinnistu on vajalik ning seda pole mõistlikult võimalik asendada mõne muu juurdepääsuga Ülikooli, Küüni või Vallikraavi tänavalt. Enamuse kaubahalli prügist moodustavad suured kaubapakendid, mis tuleb enne utiliseerimist kokku suruda. Nende pakendite ladustamine tavakonteinerisse pole mõeldav (vt selle kohta selgitusi allpool p-s 3). Lähtudes eeltoodust on AS Emajõe Kaubahall seisukohal, et
lg 1 ei välista iseenesest juurdepääsu nõudeõigust kinnisasjale olukorras, kui mõni teine juurdepääs kinnistule on juba olemas; 2) on kohus jätnud kehtiva detailplaneeringu tähelepanuta. Postimaja hilisemal ehitamisel oli eeltingimuseks see, et juurdepääs Kaubahalli keldriruumidesse peab Vanemuise tn kaudu säilima. Seetõttu ehitatigi XXX hoone algusest peale selliselt, et hoone alt säilis läbipääs Kaubahalli keldriruumidesse. Ka Tartu Linnavalitsus on kõnesolevat juurdepääsu alati aktsepteerinud ning on 09.07.
lg 1 määruskaebuse esitajal nõuda juurdepääsu puudutatud isiku kinnistu kaudu avalikult kasutatavale teele, kuna määruskaebuse esitajal on endal koguni 4 erinevale avalikult kasutatavale teele juurdepääs XXX kinnistult olemas, samuti on määruskaebuse esitajal XXX kinnistu kaudu juurdepääs XXX kinnistul asuvale ruumile, kus asub väidetav prügipress. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtule TsMS § 230 lg 1 alusel lubatavate ja asjakohaste tõenditega tõendanud, et temale kuuluvale XXX kinnisasjale puudub mistahes juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Puudutatud isik on seisukohal, et maakohus on õigesti ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga kohaldanud
lg-t 1.
lg 1 ei kaitse kinnisasja omaniku majanduslikke, sotsiaalseid vms huve, vaid on suunatud üksnes avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõudeõiguse (mida kohus ei pea tingimata ka rahuldama) andmisele, kui kinnisasjale puudub mistahes juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Riigikohus on selgitanud kohtulahendi nr 3-2-1-41-08 p-s 21, et vähemalt üldjuhul ei pea kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna
lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku huve (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p-d 17 ja 18 ning Riigikohtu
Ruum (täpsemini küll ruumi seinad), kus prügipress määruskaebuse esitaja kinnistul asub, on TsÜS § 55 lg 1 alusel määruskaebuse esitajale kuuluva ning XXX asuva ehitise oluline osa. TsÜS § 54 lg 1 alusel on ehitised kinnisasja olulised osad. XXX kinnisasi ei ole maakorralduslikult mistahes viisil jagatud, vaid tegemist on ühe tervikliku kinnisasjaga. Seega on määruskaebuse esitaja vääralt mõistnud kinnisasja eraldi seisva osa tähendust
lg 1 alusel; 4) ei oma
lg 1 alusel juurdepääsunõude esitamisel detailplaneering ja selles sätestatu vähimatki õiguslikku tähtsust. Seega ei pidanud Tartu Maakohus detailplaneeringut ja selles sätestatut käsitlema. Seejuures ei näe detailplaneering ette sellist servituuti, mille seadmist määruskaebuse eitaja kohtu kaudu nõuab. Nii detailplaneeringust kui ka Tartu Linnavalitsuse 27.04.2010 kirjast nähtub üksnes asjaolu, et vaid Kaubahalli ning XXX ärihoone vahel kulgevale jalakäijate kõnniteele (XXX kinnistu osa) on planeeringuga määratud liiklusservituutide vajadus. Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud mistahes servituutide seadmist XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks läbi XXX kinnistul asuva hoone 0-korruse. Samuti ei pidanud kohus käesoleva tsiviilasja menetlusse TsMS § 6182 lg 1 alusel puudutatud isikuna kaasama Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-d. Menetluses on osalenud kõik isikud, kes TsMS § 6182 lg 1 alusel üldse saavad ja võivad sellises hagita menetluses osaleda; 5) on maakohus põhjalikult kõiki asjaolusid ning menetlusosaliste huve igakülgselt ja täielikult kaaludes leidnud õigesti, et juurdepääsu võimaldamine kahjustaks ülemääraselt ning põhjendamatult Bandwick Investments OÜ seaduslikke õigusi ja huve. Puudutatud isik viitab, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses suutnud esile tuua, milles on kohtu poolt huvide kaalumise tulemusena langetatud diskretsiooniliste otsustuse tegemisel maakohus eksinud. Puudutatud isik viitab, et TsMS § 230 lg 1 alusel on paljasõnalised määruskaebuse esitaja väited, et juba aastaid on XXX kinnistult prügi äravedamine toimunud XXX kinnistu kaudu. Sellised väiteid on pelgalt spekulatiivsed. Puudutatud isik ostis heauskse ostjana XXX kinnistu 28 000 000 krooni eest tuginedes kinnistusraamatu kannetele vabana mistahes kolmandate isikute õigustest, sh servituutidest. Arvestades, et määruskaebuse esitaja ei ole XXX kinnisasja omanik, ei saa määruskaebuse esitaja väita, et tal on mingi õiguspärane ootus, et ta saab kasutada võõrast kinnisasja enda huvides. Määruskaebuse esitaja väited, et prügipressi ümbertõstmisega tekivad sadades tuhandetes eurodes kulutused, on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud mistahes tõendeid nimetatud asjaolude kohta. Määruskaebuse esitaja viited, et ta soovib 2 korda kuus prügipressi tühjendada, ei vasta tegelikkusele, kuivõrd 08.07.2010 avaldusest nähtuvalt soovib määruskaebuse esitaja servituuti, mida saaks kasutada iga päev sõltumata kellaajast. Määruskaebuse esitaja väited, et 660 liitristes konteinerites ei saa pakkematerjali ladustada, on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised. Isegi kui see väide vastaks tõele, on määruskaebuse esitajal võimalik tellida oma kinnistult prügi äravedu vastavalt vajadusele, sh kasvõi igapäevaselt ja isegi mitu korda päevas; 6) määruskaebus esitaja viited, et kohus on rikkunud uurimisprintsiipi, on sisutud. Asjas korraldati vähemalt 3 kohtuistungit, seejuures on määruskaebusest nähtuvalt määruskaebuse esitaja esindatud maineka advokaadibüroo kahe vandeadvokaadi poolt, kes peaksid ilmselt 8 piisavalt hästi teadma, milliseid tõendeid ning millal on vaja kliendi huvide parimaks kaitsmiseks kohtule esitada. Kui määruskaebuse esitaja soovis tõendada, et prügipressi ümberpaigutamine tähendab suurte kulutuste tegemist, pidi ta selleks ka kohtule vajalikud tõendid esitama. Määruskaebuse esitaja viited prügipressi ümbertõstmiseks kuluvale ajalisele faktorile on sisutud, kuivõrd määruskaebuse esitajal keelati XXX kinnistu kasutamine prügipressi tühjendamiseks juba kas 2009. a lõpus või 2010. a alguses. Seega on määruskaebuse esitajal olnud piisavalt aega teha vajalikke töid prügipressi ümberpaigutamiseks; 7) ei ole parkimiskohad ainuke küsimus, miks puudutatud isik ei soovi mistahes servituutide seadmist XXX kinnistule, vaid sellise servituudiga muudetakse tulevikus faktilist võimatuks ka mistahes ehitustegevus puudutatud isiku kinnistul ning niivõrd intensiivselt puudutatud isiku õigusi ja huve riivav servituut vähendab märkimisväärselt ka XXX kinnistu väärtust; 8) ei ole määruskaebuse esitaja kohtule esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et muul viisil ei ole XXX kinnistul jäätmekäitlus võimalik. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtule motiveerinud, miks ta ei saa jäätmekäitlust korraldada läbi teiste ehk juba läbi 4 olemasoleva avalikult kasutatavale teele juurdepääsu; 9) piiraks taotletud viisil juurdepääsu tagamine ebamõistlikult puudutatud isiku võimalusi oma kinnistul mistahes arendus- või ehitustegevuseks tulevikus; 10) taotleb määruskaebuse esitaja faktiliselt juurdepääsuõigust kolmanda isiku (korraldatud jäätmeveoga tegelev ettevõtja jäätmeseaduse alusel) kasuks. TsMS § 3 lg 1 ei võimalda pöörduda seadusliku aluseta kohtusse kolmanda isiku õiguste ja huvide kaitseks. Seega on avaldus juba seetõttu perspektiivitu. Määruskaebuse esitaja pole väitnud, et ta ise antud juurdepääsu kasutaks, seda kasutaks korraldatud jäätmeveoga tegelev kolmas isik; 11) määruskaebuse esitajale juurdepääsu võimaldamine läbi puudutatud isikule kuuluva hoone suurendab märkimisväärselt turvariski puudutatud isikule kuuluval kinnistul, mistõttu puudutatud isik peaks hakkama tegema täiendavaid mahukaid investeeringuid oma kinnistul asuvate turvasüsteemide arendamisse; 12) on puudutatud isik arvamusel, et määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule hea usu põhimõttega vastuolus oleva avalduse kinnisasjale avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks olukorras, kus juba
lg-s 1 sätestatud esimene eeldus – kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele mistahes juurdepääsu puudumine – täielikult puudub. Puudutatud isik on seisukohal, et TsMS § 172 lg-te 1 ja 7 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Asjas on tuvastatud, et vaidlusalune juurdepääs ei ole ainsaks juurdepääsuks avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt teelt, ega ka mitte põhiliseks ligipääsuteeks, mis võimaldab avaldajal oma kinnisasja selle sihtotstarbele vastavalt kasutada. Vaidlus puudub selles, et avaldaja kinnistul asub ärihoone (kaubanduskeskus), mille kogu majandamine (v.a osaliselt jäätmekäitlus) toimub teiste juurdepääsude kaudu. Puudutatud isiku Bandwick Investments OÜ kinnistut, sh hoonet, läbiv juurdepääs on avaldaja seisukohalt seotud üksnes kindla eesmärgi ja otstarbega, s.o jäätmekäitluse vajadustega. Kohus märgib, et jäätmekäitluse korraldamist ei ole käesoleval juhul alust pidada kinnistu sihtotstarbelise kasutamise ja seega avaldaja omandiõiguse teostamise seisukohalt määrava tähtsusega vajaduseks ega huviks. Puudutatud isiku hoonet (parklat) läbiva juurdepääsu kaotus ei takista avaldajal põhimõtteliselt ei oma kinnistu valdamist ega sihtotstarbele vastavat kasutamist. 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et
lg 1 eesmärgiks ei ole tagada kinnisasja omanikule juurdepääsuõigust üle võõra kinnisasja üksnes seoses mõne spetsiifilise kasutusviisiga (nt jäätmekäitlus), kui kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine on põhiosas võimalik ja teostatav ka muude juurdepääsude kaudu. Oma sisult ei kujuta avaldaja nõue endast mitte taotlust võimaldada talle juurdepääsu oma kinnisasjale üle puudutatud isiku kinnisasja
lg 1 tähenduses, vaid tegemist oleks pigem nn jäätmekäitlusservituudiga (
Niisuguses olukorras puudub ringkonnakohtu arvates avaldajal niisugune ülekaalukas huvi, mis tingiks puudutatud isiku omandiõiguse kitsendamise
Soovides kasutada võõrast kinnisasja enda huvides muuhulgas säilitamaks seni toiminud lahendusi ja/või vältida oma kinnisasjal ümberkorraldusteks vajalike kulutuste tegemist tuleks avaldajal seega jõuda puudutatud isikuga kokkuleppele reaalservituudi või isikliku servituudi seadmises. Seadusest ei tulene aga alust kohustamaks puudutatud isikut niisugust servituuti seadma. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja käsitlusega, nagu tuleks Kaubahalli kui mitmetasandilise hoone 0-korrust (prügipressi asukohta) käsitada kinnisasja eraldiseisva osana
lg 1 tähenduses ning võimaldada sellele ruumile võrreldes ülejäänud hoonega iseseisev ligipääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja ise on läbivalt olnud seisukohal, et jäätmekäitlus on lahutamatult tema muu majandustegevusega seotud, mistõttu tuleks ka kinnisasjale juurdepääs korraldada terviklikult ja ühtsetel alustel. Prügipressi paiknemine hoone 0-korrusel ei anna iseseisvat alust kinnisasjale
11. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja väitega, nagu oleks asjas tõendatud, et juurdepääs XXX kinnistule üle XXX kinnistu on vajalik ja seda pole mõistlikult võimalik asendada mõne muu juurdepääsuga Ülikooli, Küüni või Vallikraavi tänavalt. Kohus märkis eelpool, et vaidluse all ei ole mitte juurdepääs avaldaja kinnisasjale
lg 1 tähenduses, vaid avaldaja soovib säilitada varem väljakujunenud olukorda, kus tema majandustegevuse raames on seoses jäätmekäitluse vajadustega kasutatud puudutatud isiku kinnisasja. Kahtlust ei ole iseenesest selles, et senise olukorra säilitamine oleks avaldaja jaoks kõige soodsam, kuna puuduks vajadus teha täiendavaid kulutusi. Samuti on põhistatud, et prügipressi ümberpaigutamisel tuleks teha ümberehitusi, mis vältimatult 10 tooks endaga kaasa teatavaid kulutusi. Tõendatud ei ole aga seda, et mujalt prügipressile alternatiivse ligipääsu rajamine või ka alternatiivsete jäätmekäitlusmeetodite kasutuselevõtmine oleksid üldse välistatud või oleksid sellega seotud kulutused ebamõistlikult suured. Põhjendatud ei ole avaldaja etteheited maakohtule, mille kohaselt maakohus ei ole hagita menetluses piisavalt rakendanud uurimisprintsiipi ega selgitanud välja, kas ja missugusel viisil ja milliste kulutustega oleks AS Emajõe Kaubahall jäätmekäitluse ümberkorraldamine võimalik. Kohtu ülesandeks ei olnud pakkuda avaldajale välja alternatiivseid viise oma jäätmemajanduse korraldamiseks. Avaldajal on endal olnud menetluse käigus piisavalt võimalusi oma seisukohtade ja arvestuste esitamiseks. Muuhulgas on maakohtu 25.04.2011.a istungil (t II kd lk 35) arutatud vajadust kaaluda erinevaid lahendusi, teha eelkalkulatsioone, koostada arvutusi ja plaane. Sellest nähtuvalt oli avaldaja teadlik sellest, et tal tulnuks omalt poolt esitada tõendeid selle kohta, et ümberkorraldused ei oleks mõistlikult üldse võimalikud või eeldaksid need ebaproportsionaalselt suurte kulutuste tegemist. Seda avaldaja teinud ei ole. Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et prügipressi kasutamine võib olla otstarbekam ja ökonoomsem kui suurte jäätmekoguste (pakendite) paigutamine 660-liitristesse prügikonteineritesse. See aga ei anna alust kitsendada puudutatud isiku omandiõigust avaldaja kasuks. 12. Maakohtu määruse muutmise ega tühistamise aluseks ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, nagu oleks maakohus jätnud tähelepanuta kehtiva detailplaneeringu. Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, et käesoleva asja lahendamine ei sõltu detailplaneeringust. Toimikus oleva detailplaneeringu seletuskirja (I kd lk 12 – 14) p 4 kohaselt täpsustati detailplaneeringuga olemasolevat jalakäijate ja transpordi liikluskorraldust ning määrati selleks vajalikud servituudid. Samas ei sisalda kohtule esitatud detailplaneeringu materjalid mistahes viiteid konkreetselt vajalikuks peetud servituutidele, sh AS-i Kesklinna Kaubahall prügipressi asukohale või jäätmekäitluse korraldusele. Asjaolust, et detailplaneeringu kinnitamise ajal 1998. aastal peeti piirkonna liikluskorraldust pingeliseks ja nähti ette vajadust seada servituute liikluse sujuva toimimise tagamiseks, ei tulene avaldajale subjektiivset õigust nõuda enda kasuks puudutatud isiku kinnisasjale servituudi seadmist. Ei detailplaneering ega ka kohaliku omavalitsusüksuse muu seisukohavõtt ei ole kinnisomandi kitsendamise aluseks.
kohaselt võivad kinnisomandi kitsendused tuleneda vahetult seadusest või need võidakse seada kohtulahendi või tehinguga. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi nimetatud alusega puudutatud isiku kinnisomandi kitsendamiseks. Avaldaja õigust nõuda juurdepääsu ehk servituudi seadmist läbi XXX kinnistu ei tulene ka asjaolust, et selle kinnisasja varasem omanik (AS Eesti Post) aktsepteeris avaldaja prügipressi asukohta ning väljakujunenud kasutusviisi, kus prügipressi tühjendamine toimus XXX keldrikorruse kaudu. Avaldajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et XXX kinnistut ei võõrandata või et võimalik uus omanik nõustub sarnaselt AS-ga Eesti Post avaldaja poolt oma kinnistu kasutamisega jäätmeveo eesmärgil. Ringkonnakohus märgib, et
Seega tulene kinnisasja uuele omanikule Bandwick Investments OÜ-le kohustusi asjaolust, et kinnisasja varasem omanik pidas võimalikuks oma kinnisasja kasutamist avaldaja poolt. 13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses väidetuga, nagu oleks maakohus rikkunud menetlusnormi, jättes puudutatud isikuna menetlusse kaasamata Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ. Maakohtu 25.04.2011.a istungi protokollist nähtuvalt jättis maakohus Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ puudutatud isikuna menetlusse kaasamata TsMS § 6182 lg 1 alusel. Nimetatud 11 sätte kohaselt on menetlusosalisteks avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjades avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Asja materjalidest ei nähtu, nagu oleks Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ mõne käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuva kinnisasja omanik. Asjaolu, et avaldaja kinnisasjal paikneb väidetavalt jaotusvõrgu trafo, ei anna alust Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kaasamiseks kinnisasjade omanike vahelisse vaidlusse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle. Avaldaja AS Emajõe Kaubahall sai
lg 1 alusel taotleda juurdepääsu võimaldamist iseenda kasuks, kuid mitte kolmanda isiku, s.o Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ huvides. Ringkonnakohus märgib, et Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-l võib olla õigus nõuda trafole kui tehnorajatisele vajaliku juurdepääsu võimaldamist analoogia alusel lähtudes
§-dest 156, 158 ja
lg 1 alusel juurdepääsu oma kinnisasjale üle Bandwick Investments OÜ-le kuuluva kinnistu, ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, kas avaldaja tegevus (prügipressi tühjendamine 2 korda kuus selle lohistamise teel mööda parkla põrandat ja tagasi) on puudutatud isiku jaoks ebamõistlikult koormav või üksnes häiriv. Omanikul on
alusel õigus nõuda omandiõiguse igasuguse, sh ka vähetähtsa, rikkumise kõrvaldamist, v.a kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kolleegium jääb seisukohale, et käesoleval juhul ei ole Bandwick Investments OÜ-l kohustust taluda tema omandi kitsendamist ega rikkumist seoses prügipressi regulaarse tühjendamisega. Samal põhjusel ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja arutelu selle üle, kas Bandwick Investments OÜ väidetav soov rajada tulevikus vaidlusaluse läbipääsu kohale neli parkimiskohta kaalub üles AS-i Emajõe Kaubahall huvi selle vastu, et toimima jääks seni väljakujunenud jäätmekäitlus kaubanduskeskuses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.