3-12-839/47

M Ä ÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-839 Haldusasi Setu Veis OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23.12.
2. a otsusele nr 136/2968 ja vaideotsusele 23.03.2012 nr 13-4/136 ning kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.10.
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Setu Veis OÜ määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 11.10.
4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). Edasikaebamise kord ASJAOLUD
5. Setu Veis OÜ esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) 23.12.
6. a otsuse nr 13-6/2968 ja 23.03.
7. a vaideotsuse nr 13-4/136 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja kohustab edasise kahju ärahoidmiseks vastustajat tasuma kaebaja liisinguandjale Nordea Finance Estonia AS-i kontole teotussumma 27571 eurot. Kaebaja poolt on liisinguandjale siiani toetusest lähtuvad maksed tegemata, aga kuivõrd liisingulepingust tulenevalt on liisinguandja õigus nõuda viivist, kahjustab iga maksega viivitatud päev kaebaja varalisi huve.
8. Tartu Halduskohus jättis 11.10.
9. a määrusega Setu Veis OÜ taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus ning kohus on oma seisukoha ka taotletava toimingu sooritamise osas andnud juba 27.04.
10. a määruses, millega on jäetud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja taotluse rahuldamisel ja summa ülekandmisel liisinguandjale Nordea Finance Estonia AS-le võib tuua hilisemalt kaebuse mitterahuldamise korral vastustajale kaasa tagasinõude menetluse ning kaebajal ei pruugi olla summa tagasimaksemiseks vahendeid. Antud juhul ei ole tegemist asjaoluga, et hilisemalt osutuks kohtuotsuse täitmine raskendatuks. Kohtuotsust saab täita hilisemalt ka juhul kui kohus käesoleval hetkel õiguskaitset ei kohalda. Lisaks ei ole kaebaja toonud käesoleva esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel esile uusi asjaolusid. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. Setu Veis OÜ esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 11.10.
12. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja pole üksnes kinnitanud rahaliste vahendite olemasolu, vaid on dokumentaalselt tõendanud, et tal on vara ning sellel varal on hind, mis vastustajale võimaliku tagasitäimise raskuste puhul võiks sobida. Kahjuks on halduskohus jätnud tõendatud asjaolu arvestamata ning kaebaja hinnangul on tegemist ilmselgelt erapooliku ja põhjendamatu lahendusega ning seda olukorras, kus vastustaja poolt iga toetussumma väljamaksmata jätmise päev toob kaasa kaebajale täiendava varalise kahju viiviste tõttu. Esialgse õiguskaitse taotlemiseks puuduvad piirangud. Kaebaja kõrvaldas 27.04.
13. a määrusest nähtuva hüpoteetilise puuduse, millega vastustaja varalised huvid võimaliku tagastamismenetluse puhul oleksid kaitstud. Esialgse õiguskaitse taotletud meetme rakendamise vajadus on põhjendatud kaebajal tekkiva kahju vähendamise huviga. Vastustaja poolt toetussumma mitteväljamaksmine toob kaebajale kaasa kahju, mis väljendub liisinguandja poolt väljastatud viivisenõuetes. Seega on ebaveenev halduskohtu põhjendus, et õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
14. PRIA palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Käesoleva kohtuvaidluse sisuks on vaidlus toetussumma väljamaksmata jätmise üle, seega on vastustajale arusaamatu, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse raames luua olukorda, kus enne kohtulahendi jõustumist makstakse toetussumma taotlejale ikkagi välja. Kaebaja soovib sisuliselt saavutada sellist olukorda, et kui tema kaebus jäetakse kohtu poolt rahuldamata, siis on ta toetussumma ikkagi kätte saanud. Sellisel juhul peab vastustaja alustama toetuse tagasinõudmise menetlust, mis üldjuhul lõpeb taotlejate maksejõuetusega, mille käigus jäävad väljamakstud summad kätte saamata. Seda enam, et kuigi toetussumma väljamaksmine toimub liisingfirmale, peab vastustaja toetussummat hakkama tagasi nõudma toetuse taotlejalt. Lisaks ei ole mingil juhul õigustatud toetussumma väljamaksmine taotlejale, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 11.10.
16. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
17. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel igas menetlusstaadiumis teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul on kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks saavutada tema jaoks positiivse kohtulahendiga samane olukord, kus vastustaja maksaks kaebajale välja vaidlustatud toetuse, mille arvel oleks kaebajal võimalik hüvitada liisingufirma poolt nõutavad intressinõuded. Seega pärast endale vajaliku esialgse õiguskaitse saavutamist ei omaks mingit tähtsust enam antud haldusasjas tehtav kohtulahend, kuna kaebaja on saavutanud oma eesmärgi. 2 Samuti on halduskohus õigustatult leidnud, et antud juhul on olemas kahtlus, et kaebaja taotlusel liisingufirmale toetuse summa ülekandmine võib kaasa tuua olukorra, kus kaebaja suhtes negatiivse kohtulahendi puhul ei ole kaebajalt enam võimalik talle välja makstud toetust tagasi nõuda. Asjaolu, et kaebaja omanduses on kinnistu, mille väärtus on ligikaudu sama suur kui väljamakstav toetus, ei ole ringkonnakohtu arvates piisavaks tagatiseks, mis kindlustaks toetuse tagasinõudmise võimaluse. Kaebaja on ise kinnitanud, et tal on liisingufirmale maksed tegemata ja seoses sellega nõutakse temalt viivist. Seega kaebaja majanduslik seisund on juba praegu selline, mis annab alust asuda seisukohale, et toetuse tagasinõudmine võib olla raskendatud või osutuda võimatuks. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Tartu Halduskohtu 29.10.
18. a otsusega on kaebaja kaebus antud asjas jäetud rahuldamata. Madis Ernits Maili Lokk 3 Agu Timmi