KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-3879

) ja kaotati sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aegumise 30-päevane tähtaeg, on kõigil täitemenetluste võlglastel õigus esitada hagi täitemenetluse lõpuni (

§ 221lg 3).

Seadusandja ei ole siinjuures mingeid rakendussätteid kehtestanud, eristamata nõnda täitemenetlusi, mis said alguse enne

1. aprilli 2011 ja pärast nimetatud kuupäeva. Seadusandja ei ole soovinud eelistada pärast seaduse jõustumist alustatud täitemenetluste võlgnikke varasemate menetluste võlgnikele.
2. Kostja AS Swedbank ei nõustunud hagi menetlusse võtmisega. Kostja seisukoha kohaselt tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata, kuna hagi ei esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Enne
3. aprilli 2011 kehtinud

§ 221

lg 3 kohaselt võis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. 30-päevase hagi aegumistähtaja puhul ei olnud tegemist menetlustähtajaga, mida oleks saanud ennistada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-104-10 p 12). Enne 5. aprilli 2011 kehtinud

§ 221lg 3 sidus aegumistähtaja alguse täitmisteate kättetoimetamisega.

Käesoleval juhul toimus täitmisteate kättetoimetamine hagejatele enne 5. aprilli 2011 (s.o enne

§ 221lg 3 uue redaktsiooni kehtima hakkamist).

Täitmisteade täiteasjades nr 084/2011/48 ja nr 084/2011/51 toimetati N. Tkatšukile kätte

1. jaanuaril 2011 ja täiteasjades nr 084/2011/50 ja nr 084/2011/53 M. Tkatšukile
2. jaanuaril
3. Seega kuulub antud juhul kohaldamisele kuni
4. aprillini 2011 kehtinud

, mille kohaselt tuli sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kuivõrd täitmisteated toimetati hagejatele kätte enne 5. aprilli 2011 ning hagi esitamiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg sai läbi samuti enne

§ 221

lg 3 uue redaktsiooni jõustumist ning tähtaja ennistamine võimalik ei ole, siis kuulub kohaldamisele varem kehtinud

. Kuna hagi esitati alles

1. augustil 2011, on hagi hagejate täiteasjade puhul aegunud ja hagejatel ei ole hagi esitamisel võimalik tugineda seadusele, mis hakkas kehtima pärast neile seadusega sätestatud kohustusliku tähtaja lõppemist. 2 MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2012 vaheotsusega jäeti rahuldamata AS-i Swedbank taotlus aegumise kohaldamiseks. Maakohus leidis, et hagejate hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole aegunud. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt kuni
4. aprillini 2011 kehtinud

§ 221

lg 3 sätestas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtajaks 30 päeva arvates täitmisteate saamisest. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse § 47 lg 3 kohaselt muudeti

§ 221

lg 3 järgmiselt: „Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni.” Seadusemuudatus hakkas kehtima

1. aprillil
2. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitseseaduse § 1 lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Koos sellist eesmärki silmas pidava seaduse vastuvõtmisega pidas seadusandja vajalikuks muuta muude seaduste kõrval ka

-s sätestatud tähtaega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, muutes seda võlgnikule soodsamaks. Seaduse rakendussätetest ei nähtu, et seadusandja nägi ette võlgnikule soodsama seaduse kohaldamist ainult selliste võlgnike puhul, kellele täitemenetluses esitatud täitmisteated on kätte toimetatud vähem kui üks kuu enne seadusemuudatuse jõustumist.

§ 24

lg 2 kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks.

§ 24

lg 3 p 6 kohaselt märgitakse täitmisteates muu hulgas viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks käesolevas seadustikus ettenähtud korras ja hagi esitamise tähtaeg.

sätestab täitemenetluse läbiviimise korra, olles oma sisult menetlusseadus.

§ 1

kohaselt sätestab käesolev seadustik võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse. Maakohus oli seisukohal, et kuni täitemenetluse lõpuni kehtivad võlgnikule, sissenõudjale ja kohtutäiturile need õigused ja kohustused, mis on sätestatud menetlustoimingu tegemise ajal kehtivas menetluse regulatsioonis. Kui seaduse muudatus andis võlgnikule tema õigustatud huvide ja vajaduste kaitsmise eesmärgil pikema tähtaja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, kui see oli sätestatud varasemas redaktsioonis, siis kohaldub see õigus ka nendele võlgnikele, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus täitmisteate kättetoimetamisega ja kelle suhtes täitemenetlus ei ole lõppenud. Vastasel korral toimuks paralleelselt kahte liiki täitemenetlusi: need, milles täitmisteade on kätte toimetatud enam kui 30 päeva enne 5. aprilli 2011 ja need, milles täitmisteade on kätte toimetatud vähem kui 30 päeva enne 5. aprilli 2011. Viimasel juhul saab võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi igal ajal kuni täitemenetluse lõpuni, varem algatatud täitemenetluse puhul oleks menetlusseaduses sätestatud hagi esitamise tähtaeg alatiseks möödunud. Maakohus leidis, et hagejate nõue ei ole aegunud, sest sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise ajal kehtis

§ 221lg 3, mille kohaselt võib sellist hagi esitada kuni täitemenetluse lõppemiseni.

Varem kehtinud

§ 221

lg-s 3 sätestatud 30-päevane hagi esitamise tähtaeg ei olnud õigust lõpetav tähtaeg. Vaidlust ei ole selle üle, et täitemenetlus ei ole lõppenud. Kuivõrd hagejate õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole lõppenud, võivad nad tugineda kehtivale menetlusseadusele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. AS Swedbank esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse taotlus aegumise kohaldamiseks ja jäetakse hagi rahuldamata. 3 Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) kuivõrd täitmisteated toimetati vastustajatele kätte enne
3. aprilli 2011 ning hagi esitamiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg sai läbi samuti enne
4. aprilli 2011 (s.o enne uue

jõustumist) ning tähtaja ennistamine võimalik ei ole, siis kuulub kohaldamisele varem kehtinud

. Vastustajatel ei ole hagi esitamisel võimalik tugineda seadusele, mis hakkas kehtima pärast neile seadusega sätestatud kohustusliku tähtaja lõppemist; 2) asjaolu, et seadusandja on pidanud vajalikuks muuta

-s sätestatud tähtaega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, ei tähenda, et uus redaktsioon kehtiks tagasiulatuvalt, kuna seadusel ei ole üldjuhul tagasiulatuvat mõju. Kui seadusandja oleks pidanud silmas, et vastava muudatuse sisseviimine omab tagasiulatuvat mõju, siis oleks seadusandja seda märkinud seaduse rakendussätetes; 3) ei kasutanud vastustajad neile antud võimalust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks täitmisteate kättetoimetamise ajal kehtinud

-s sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohus on korduvalt (nt asjades 3-2-1-64-09 ja 3-2-1-101-07) leidnud, et

§ 221lg 3 näol on tegemist hagi aegumise tähtajaga.

Selle aja jooksul hagi esitamise õiguse kasutamata jätmine toob kaasa selle esitamise lubamatuse. Kui asi on juba aegunud, siis seaduse muudatus ei saa seda muuta; 4) ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et seaduse muudatusest tulenev pikem tähtaeg sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks kehtib ka nende võlgnike suhtes, kelle suhtes on algatatud täitemenetlus täitmisteate kättetoimetamisega varem kehtinud

kehtivuse ajal ja kelle suhtes täitemenetlus ei ole lõppenud. Põhjendamatu oleks lasta tekkida olukorral, kus võlgnikule on antud kõik võimalused oma õiguste kaitseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul (tähtaeg on võlgnikule ka teatavaks tehtud), kuid seda õigust ei kasutata ning seaduse muudatuse tulemusena antakse teistkordne võimalus. Teistkordse võimaluse andmine on põhjendamatu ja see ei ole olnud seadusandja eesmärk; 5) jääb arusaamatuks, miks ei võiks maakohtu arvates seaduse muudatusest tulenevalt toimuda paralleelselt kahte liiki täitemenetlusi. 5. N. Tkatšuk ja M. Tkatšuk vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Aegumist lahendatakse vastavasisulise vastuväite alusel nagu apellant maakohtus esitanud on. On selge, et aegumise vastuväide peab tuginema kehtivale õigusele, kuid kehtiv õigus ei näe enam sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile ette 30-päevast aegumistähtaega. Seega ei saanud apellant esitada kehtiva õiguse alusel aegumise vastuväidet. Selline vastuväide on esitatud varemkehtinud ja praeguseks kehtetu

sätete alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2012 vaheotsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2012 vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud seadust ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. 4
4. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et täitmisteade täiteasjades nr 084/2011/48 ja nr 084/2011/51 toimetati N. Tkatšukile kätte
5. jaanuaril 2011 ja täiteasjades nr 084/2011/50 ja nr 084/2011/53 M. Tkatšukile
6. jaanuaril
7. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise esitamise ajaks 19.08.2011 oli hagi aegunud või mitte, s.o pooled vaidlevad selle üle, kas kohaldamisele kuulub

§ 221lg 3 enne 05.

aprilli 2011 kehtinud redaktsioonis või pärast

1. aprilli 2011 kehtivas redaktsioonis. Enne
2. aprilli 2011 kehtinud

§ 221

lg 3 redaktsiooni kohaselt võis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Alates 05. aprillist 2011 kehtiva

§ 221

lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

1. mai 2012 otsuse nr 3-2-1-75-12 punktis 12 asunud seisukohale, et „…alates
2. aprillist 2011 kehtivas

§ 221

lg-s 3 ei sätestata enam aegumistähtaega, vaid reguleeritud on õigust lõpetav tähtaeg. Seega ei ole seadusandja

1. aprilli
2. a muudatustega mitte pikendanud senist aegumistähtaega, vaid kehtestanud õigust lõpetava tähtaja (mille järgimist peab kohus kontrollima omal algatusel)“. Viidatud lahendi punktis 13 on kolleegium leidnud, et „

§ 221lg 3 alates 5.

aprillist 2011 kehtiv redaktsioon kohaldub ka neis tsiviilasjades, milles kohtulahend tehakse pärast

1. aprilli 2011, ning kostja on taotlenud enne
2. aprillil 2011 kehtinud redaktsiooni alusel aegumise kohaldamist.“ Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oma iseloomult tulevikku suunatud kujundushagi ning seetõttu on võimalikuks alates
3. aprillist 2011 kehtiva

§ 221lg 3 redaktsiooni kohaldamine.

Maakohus on vaheotsuse tegemisel õigesti arvestanud sellega, et lahendi tegemise ajal ei olnud enam õigusnormi, mis andnuks kohtule alust kohaldada aegumist, ning seetõttu on jätnud õigesti rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. 8. Menetluskulude jaotus asjas määratakse kindlaks lõpplahendis. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 5 Viivi Tomson