alusel ei saa hageja menetluse lõppemise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
lg 4 alusel leppisid pooled kokku, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärusest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Juhul, kui kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust korrektselt, on tal võimalik enne võla jäägi tasumise tähtpäeva esitada sissenõudjale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. 2/3 2-12-26478
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eelnevast nähtuvalt soovivad pooled lahendada vaidlust kompromissiga. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole heade kommetega ja seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid edasikaebamise õigusest, seega ei saa käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebust. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis jõudsid pooled menetluskulude kandmise osas kokkuleppele. Kostja tasub hageja menetluskulud ja pool hageja tasutud riigilõivust. Seega ei pea kohus menetluskulude jaotust ega selle kindlaksmääramist tegema.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivu tagastamist. KÜ Kangelaste 15 tasus 03.07.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072136, riigilõivu summas 225 eurot. Selgituses märgitud “KÜ Kangelaste 15, hagi S. Komkova vastu ”. Kompromissilepingus on hageja ekslikult taotlenud 127,50 euro tagastamist. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 225 eurot (t. lk. 27). Seega moodustab pool hageja poolt tasutud riigilõivust 112,50 eurot. Kohus tegi ilmsest arvutusveast riigilõivu summa 225 eurot pooleks jagamisel tingitud paranduse võla 12 kuu jooksul osadena tasumiseks, mis vastab poolte tegelikule soovile. Kuna kostja on tunnistanud ½ riigilõivu nõuet summas 112,50 eurot, tuleb hagejale tagastada ülejäänud osa tema poolt tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada KÜ Kangelaste 15 arvelduskontole nr XXX AS-is Swedbank. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.