) § 88 lg 1 alusel, tööleping lõpetati
lg 2 alusel alates 27.01.2011 ning tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 1476,93 eurot (hüvitis kuulub maksustamisele). 24.03.2011 esitas tööandja maakohtule taotluse töötaja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Asja kohtulikus menetluses nõudis hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja kostjalt hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise töötasu, s.o 1476,93 euro ulatuses. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna see ei vasta seaduse nõuetele ning on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Ülesütlemine on ebaseaduslik, kuna kostja ei ole avalduses märkinud ülesütlemise õiguslikku alust ega pakkunud hagejale teist tööd ning ütles lepingu üles ebamõistliku aja jooksul pärast hageja haridustasemest teadasaamist. Ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega, sest töölepingu tingimuste muutmise tagajärjel sai hageja ametikoha, kus oli nõutav XXXX , kostja oli juba
Juusi kasuks. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tööandjal õigus
lg 1 alusel töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda, kui viimasel puudub ametikohal töötamiseks vastav miinimum haridustase ning kui ei esine teisi seadusest tulenevaid ülesütlemise kehtivust mõjutavaid asjaolusid. Vastavalt algsele töölepingule võeti hageja tööle 02.05.2008 XXXX ametikohale 4-kuulise katseajaga. Isikukaardile, mis eeldatavasti täideti kostja esindaja poolt samal kuupäeval, 02.05.2008, on märgitud hageja haridustasemeks „XXX. kl“ ning hageja juhiloa andmed. Isikukaardile ei ole märgitud kooli lõpetamise aega ega lõputunnistuse numbrit. Üldtuntuks tuleb pidada asjaolu, et haridustaset saab tõendada ainult vastav kirjalik ja ametlik dokument (tunnistus, diplom, kutsetunnistus). Juhul, kui kostjal oli vaja tööle võtta vastava haridustasemega isik, siis oli vaid temal haridustaset tõendava dokumendi nõudmise ning kontrollimise kohustus. Kostja töötaja poolt tavalise hoolsuskohustuse rikkumist isikukaardi ebaselge ja puuduliku täitmise näol ei saa ette heita hagejale, kuigi viimane on sellele andnud allkirja. Isikukaardile kantud andmetest ei järeldu hageja õigusvastast käitumist ega ebaõigete andmete esitamist. Ka märge „XXX. kl“ viitab selgelt sellele, et hagejal on XXXX klass pooleli. Lõpetamata XXXX klassi ei olnud võimalik võrdsustada XXXX ega. Seega saab isikukaardi andmetest TsÜS § 132 lg 1 alusel järeldada, et kostja pidi selle täitmisel aru saama, et hagejal puudus XXXX na tööle asumisel XXXX . Vaatamata selle, et hagejal puudus XXXX, viis kostja ta 01.08.2008 üle XXXX ametikohale, kus vastavalt ametijuhendile, millega hageja tutvus 21.10.2008, oleks töötajal kostja juhatuse 26.06.2008 otsuse nr 31 järgi pidanud olema erialane kutseharidus keskhariduse baasil või vähemalt keskharidus. Taolisest tööandja käitumisest saab järeldada, et kostja ei pidanud ametijuhendis fikseeritud haridusenõuet ja sellest kinnipidamist hageja puhul oluliseks. Pärast seda viis kostja hageja 19.05.2009 üle XXXX ks (tagasiulatuvalt alates 01.05.2009), kus oli nõutav XXXX . Hageja kui XXXX XXXX e nõue kehtestati seadusega (SHS § 1134 lg 1 p 1) alates 01.01.2009. Seega pidid pooled seda nõuet vähemalt 1. jaanuarist 2009 endale teadvustama ja täitma. See omakorda tähendas kostjale VÕS § 196 lg 2 esimese lause kohaselt ja lähtudes mõistlikkuse põhimõttest seda, et ta oleks pidanud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis andma hagejale mõistliku tähtaja XXXX t tõendava dokumendi esitamiseks koos hoiatusega, et kui määratud tähtajaks dokumenti ei esitata, siis öeldakse tööleping üles. Hageja pidi aga määratud tähtajaks esitama kostjale vastava tunnistuse. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et enne töölepingu ülesütlemist ei andnud ta hagejale võimalust XXXX t tõendava dokumendi esitamiseks. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejalt nõudnud taolise dokumendi esitamist kindlaks tähtpäevaks. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et kostja pidi olema juba hageja töölevõtmisel teadlik viimase haridustasemest, kuid ütles töölepingu üles alles 27.12.2010 avaldusega 27.01.2011, s.o pärast 3 01.01.2009 ebamõistliku tähtaja jooksul, leidis kohus, et kostja on sellega rikkunud vähemalt
Hageja väited, et töölepingu ülesütlemisel kohtles kostja teda teistega ebavõrdselt ega pakkunud teist töö (kirjalikult), ei ole põhjendatud. Kuna kostjal ei olnud vabu töökohti, mida oleks saanud hagejale enne töölepingu ülesütlemist pakkuda, siis ei ole ta rikkunud
Ka ei ole seaduslik väide, et vabade töökohtade puudumist oleks kostja pidanud hagejale teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lähtudes sellest, et töölepingu ülesütlemisel eiras kostja
lg-s 4 sätestatud nõuet, siis on töölepingu ülesütlemine hagejaga
lg 1 alusel tühine ning seda ei saa
Seega puudub kohtul alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Arvestades, et hageja on nõudnud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitist ja kostja ei pea võimalikuks hagejaga töösuhte jätkamist, siis saab järeldada, et mõlema poole tahe on tööleping lõpetada. Kuna töölepingu lisa 2 kohaselt oli hageja viimane tööpäev 27.01.2011, siis lõpetas kohus töölepingu alates 28.01.2011
Kohus leidis, et hageja hüvitisenõue – kolme kuu keskmise töötasu, s.o 1476,93 euro ulatuses, ei ole mõistlik ega põhjendatud ning seda tuleb vähendada. Hageja töötas kostja juures muu hulgas XXXX- ja XXXX na ning alates 01.01.2009 vajas ta kehtiva SHS § 1134 lg 1 p 1 kohaselt tegevusjuhendaja ametikohal töötamiseks vähemalt XXXX t. V K arvestusraamatu andmete järgi jäi hagejal XXXX. a XXXX klass lõpetamata, s.o XXXX omandamata. Lähtudes sellest, et hageja ise ei ole olnud vajalikul määral hoolas ega ole XXXX e omandamiseks midagi ette võtnud ning kostja juures töötades oli tal alates 01.01.2009 selleks aega ligi kaks aastat, mis peaks XXXX e viimase klassi lõpetamiseks olema igati mõistlik ja piisav aeg, siis vähendas kohus
lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist tema ühe kuu keskmisele töötasule, s.o 443,08 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg-s 4 sätestatud nõuet lõpetada töösuhe mõistliku aja jooksul pärast töölepingu ülesütlemise asjaolude ilmnemist. Tööandjal ei ole töötaja tööle võtmisel kohustust kontrollida tema haridustaset ning isegi kui eeldada sellise tegevuse vajalikkust, ei saa selle tegemata jätmist tööandjale ette heita. Tööandjal on õigus usaldada talle töötaja poolt antud informatsiooni. Kui töötaja teatab tööandjale töölepingu sõlmimisel valeinformatsiooni või jätab olulise info teatamata, siis on see töötaja risk ning see võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise või töölepingu tühistamise tööandja poolt. Lisaks ei ole kostja rikkunud mõistlikku hoolsuskohustust. Seda tõendab muuhulgas asjaolu, et kostja on pöördunud küsimuses selgitustaotlusega Sotsiaalministeeriumi poole ja ministeerium on kinnitanud kostja tegevusele sarnase tegevuse õiguspärasust; 2) oli kostjale teadaolevalt hagejal XXXX . TsÜS § 132 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav, kuna selle mõte on jagada vastutust eelkõige kolmandate isikute ees. Märge „XXX. kl“ hageja isikukaardil viitab sellele, et töötaja on omandanud XXX klassi hariduse ehk XXXX e. Isikukaardile on hageja andnud oma allkirja. Ametikohale kehtestatud XXXX e nõue oli hagejale teada ametijuhendi allkirjastamisel, milles on märgitud nõutavaks haridustasemeks XXXX . Hageja kinnitas ametijuhendi allkirjastamisel vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele. Seega oli kostjal õigus eeldada, et hageja haridusnõue oli täidetud. Kui hageja oli 4 teadlik, et tal puudub XXXX , ning asus tööle XXXX ametikohale, mis eeldab XXXX e olemasolu, siis on hageja selline käitumine pahatahtlik ja kostjat eksitav. Seetõttu ei ole õige ka kohtu väide, et kostja käitumisest saab järeldada, et kostja ei pidanud ametijuhendis fikseeritud haridusnõuet ja sellest kinnipidamist hageja puhul oluliseks. Esimesed kahtlused tekkisid kostjal alles 2009. a teisel poolel ning kostja palus hagejal esitada XXXX t tõendav dokument. Hageja seda vaatamata korduvatele suulistele järelpärimisele ei teinud; 3) ei pidanud kostja andma hagejale täiendavat tähtaega selleks, et hageja oleks saanud viia ennast vastavusse seadusega kehtestatud nõuetega. Kohtu seisukoht õigustab õigusvastast tegevust, mis ei saa olla täiendava tähtaja andmise mõtteks. SHS § 1134 lg 1 p-s 1 XXXX le kehtestatud XXXX nõue on imperatiivne nõue, millest ei saa töölepingu poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Tulenevalt põhimõttest, et seadused on täitmiseks, saab hageja töötada kostja juures ainult juhul, kui tal on vastav nõue täidetud. Tööandja ei saa ühepoolselt otsustada, et ta siiski lubab isikul edasi töötada, rikkudes seadusest tulenevat keeldu. Sellisel juhul on kohaldatav TsÜS §-st 87 tulenev põhimõte, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Keeld võib avalduda ka kaudselt ning olla tuletatav normi sisust. Ka SHS § 1134 lg-st 1 on tuletatav keeld mitte võimaldada töötada tegevusjuhendajana isikul, kes ei oma XXXX t. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-145-02 järgi võib ametikohale riiklikult kehtestatud haridusnõuete muutumisel tööandja töölepingu lõpetada, kui töötajal ei ole võimalik kehtivat kutsetunnistust esitada. Tähtsust ei oma asjaolu, kas töötamiseks vajalik dokument puudus juba tööle asumisel või kaotas kehtivuse töötamisel ajal toimunud kvalifikatsiooninõuete muutumisel. Kohtu tõlgenduse kohaselt võiks tööandja ja töötaja leppida kokku tähtaja eesmärgiga hiilida kõrvale seadusest tulenevate nõuete täitmisest. See muudaks mõttetuks seadusega imperatiivsete haridusnõuete kehtestamise. Kohtu seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-2-1145-02, SHS § 1134 lg 1 p-s 1 kehtestatud haridusnõude eesmärgiga, TsÜS §-ga 87,
Seadusest tulenevate nõuete täitmine on töötaja riisiko, kuna tööandjal ei ole võimalik töötaja eest haridusnõudeid täita. Haridusnõuetele mittevastava töötaja tööle lubamine toob sotsiaalhoolekandeteenuseid pakkuvale ning riigi rahastamisest sõltuvale ettevõttele kaasa riigi finantseeringu kaotamise, kuna rahastamistaotluses saab esitada vaid haridusnõuetele vastavaid töötajaid; 4) on vale ja üllatuslik kohtu seisukoht, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et enne töölepingu ülesütlemist ei andnud ta hagejale võimalust XXXX t tõendava dokumendi esitamiseks. Kostja on korduvalt märkinud, et hageja käest on XXXX t tõendavat dokumenti küsitud, kuid hageja ei ole seda vaatamata korduvatele pärimistele esitanud. Samuti tõendas kostja seda töövaidluskomisjonis tunnistaja E.T. ütlustega ning hageja ei ole E.T. ütlusi kahtluse alla seadnud. Lähtudes eeltoodust taotleb apellant ringkonnakohtult täiendava tõendi (tunnistaja E.T. ütlused) vastuvõtmist. Kui kohus ei pea võimalikuks täiendavate tõendite esitamist, siis palub apellant võtta arvesse töövaidluskomisjoni istungil E.T. poolt antud ütlused, et hagejale oli antud võimalus XXXX t tõendava dokumendi esitamiseks. 5. R. Juus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei heida kohus kostjale ette mitte hageja töölepingu ülesütlemist, vaid lepingu ülesütlemist ebamõistliku tähtaja jooksul (
Seega apellatsioonkaebuse põhjendused selle kohta, et kui selgub, et töötaja haridusnõue ei ole täidetud, ei ole tööandjal õigust jätkata seadusevastast tegevust ja jätkata töötajaga töösuhet, on asjasse mittepuutuvad; 2) kui tööandjal oli vajadus tööle võtta vastava haridustasemega isik, siis oli vaid temal haridustaset tõendava dokumendi nõudmise ja kontrollimise kohustus. Selline riskijaotus on 5 põhjendatud, eriti veel juhul, kui pooled on äärmiselt ebavõrdses seisus – ühel pool suur äriühing ning teisel pool ilma XXXX eta üksikisik. Isikukaart on tööandja sisedokument ja selle õigsuse eest vastutab tööandja, kuna töötajal puudub sellealane pädevus ning ka võimalus. Kostja on rikkunud hoolsuskohustust, kui on täitnud isikukaardi ebaselgelt ja puudulikult. Kohtuistungil ei osanud kostja vastata küsimusele, kes isikukaardi täitis. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks oma väidet, et hageja andis isikukaardi täitmise ajal valeinformatsiooni või jättis olulise info teatamata. Järgarvude kirjutamise õigekirjareeglid sätestavad, et järgarvu eristatakse arvust punkti lisamisega arvule. Seega on üheselt tõendatud, et tööle võtmisel hageja teatas, et tal on XXX. klass lõpetamata. Ametijuhendi allkirjastamisega on hageja märkinud, et on tutvunud ametijuhendiga, mida talle on tutvustatud peale tööle vormistamist ja enne tööle asumist. Selle allkirja õiguslik tähendus ei saa olla see, et hageja on kinnitanud, et tal on XXXX . Apellandi põhjendus selgitustaotluse esitamise kohta Sotsiaalministeeriumile on asjakohatu, kuna selgitustaotlus on esitatud 15.03.
lg-s 1 sätestatud mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt ning selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
8.
lg-le 4 tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
lg-s 4 sätestatud regulatsioon piirab ajaliselt ülesütlemisõiguse kasutamist ja sunnib ülesütlemist kavandataval poolel otsuse lepingu täitmise jätkamise kohta kiiresti vastu võtma. Põhjendatud on see sellega, et juhul, kui töölepingut mõistliku aja jooksul ei lõpetata, võib lepingu teine pool eeldada, et ülesütlemisõigust omanud pool on olukorraga leppinud, töökohustuste täitmine jätkub ja töötajal on võimalik edaspidiselt oma käitumist vastavalt kohendada. Tunnistaja E.T. ütlustest nähtub, et ta küsis hagejalt XXXX t tõendavat dokumenti ning hageja vastas, et tal ei ole. Tunnistaja palus midagigi tuua ja hageja tõi H K tunnistuse. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks andnud hagejale konkreetse tähtaja XXXX t tõendava dokumendi esitamiseks ning selgitanud, et tähtaja möödumisel tööleping lõpetatakse. Asja materjalidest nähtub veel see, et 26.03.2010 saatis kostja hageja XXXX ja 15.-18.11.2010 XXXX . Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus alates 01.01.2009 kehtestati seadusega tegevusjuhendaja XXXX e nõue ning kui kostjal tekkisid juba 2009. a teisel poolel kahtlused hagejal XXXX e puudumises, siis töölepingu ülesütlemine kostja poolt 27.12.2010 ei ole toimunud mõistliku aja jooksul
Kostja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, millised oleks takistanud teda juba
lg-st 1 tulenevalt on tühine ka seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine ning
lg 4 rõhutab, et töölepingu võib 7 üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tööandja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 8.2. Apellandi viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-145-02 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud lahendis käsitleti töölepingu lõpetamist
Käesolevas asjas vaieldakse
8.3. Kuivõrd apellatsiooniastmes vaidlevad pooled
lg 4 kohaldamise üle, siis ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused
Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt ei pidanud ta andma hagejale täiendavat tähtaega selleks, et hageja oleks saanud ennast viia vastavusse seadusega kehtestatud nõuetega, ei ole põhjendatud.
lg 2 näeb muu hulgas ette, et enne töölepingu ülesütlemist korraldab tööandja vajadusel töötaja täiendusõppe, kui see ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning see oleks mõistlik. Antud juhul teadis kostja hagejal XXXX e puudumisest juba
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.