3-11-2717/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2717 Otsuse kuupäev

1. juuni 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus eesti keele õppimise mittevõimaldamises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kohtuistung 07.06.2012 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: A.S. /isikukood xxx/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta A.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.07.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 14.11.2011 esitas A.S. Viru Vanglale taotluse (tl 1), milles palus tõendit selle kohta, et talle keeldutakse võimaldamast eesti keele õppimist. 17.11.2011 koostatud kirjas nr 6-13/45549-1 (tl 14) selgitas Viru Vangla, et niisugust tõendit ei ole võimalik väljastada, kuna alates 06.09.2011 osaleb ta riigikeele A1 sissejuhatava kursuse individuaalõppes. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 22.11.2011 esitas A.S. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1), milles kurtis, et kinnipeetava staatuse saamisel tekkis kange tahtmine eesti keelt õppida, ta pani end igale poole ka kirja, kuid vangla jättis ta keele õppimise võimalusest ilma ja see jätkub nii ka tänaseni. Ta väitis, et kavatseb esitada kahju hüvitamise nõude, sest vangla karistab ühe teo eest kaks korda ja rikub põhiseaduse § 11, § 13, § 23, § 29, § 41 ja vangistusseaduse § 34 lg 4 ning lisas, et pakutav kaugõppes õppimine ei ole tema jaoks keele õppimine ega see, mida Viru Vangla talle tagama peab ja ka kartsast käiakse eesti keelt õppimas.
5. Viru Vangla vastuses (tl 11-12) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada viidati vangistusseaduse § 6, § 16, § 34 lg 4 sätestatule ja Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-5-09 seisukohtadele ning väideti, et vangla tagab küll kinnipeetavatele hariduse omandamise, kuid otsustab konkreetse isiku kohtlemisabinõude ja õppe vajaduse üle. Veel väideti, et vangla on A.S.i suhtes koostatud individuaalset täitmiskavades näinud ette riigikeele õppe alustamise ja jätkamise, kuid tema puhul on võimalik vaid individuaalõpe, sest arvukate distsipliinirikkumiste tõttu viibib ta tihti kartseris ning kohaldatud on ka täiendavaid julgeolekuabinõusid ja eraldi paigutamist, mistõttu puudub tal vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 4 tulenevalt alus nõuda õppimist väljaspool kambrit koos teiste kinnipeetavatega.
6. Kohtuistungil jäi A.S. kirjalikult esitatu juurde ning väitis, et keele mitteoskamine mõjutab tulevikku, talle tekitatud kahju on nii varaline kui moraalne ja seisneb selles, et teda ignoreeritakse ja vangla ei suuda isegi põhjendada, miks ta õppimist ei võimala. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud, palus vastavas taotluses (tl 37) kaebust ilma tema esindajata arutada ja teatas, et jääb kirjalikult esitatu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kinnipeetava õigus õppida eesti keelt on sätestatud vangistusseaduse § 34 lg
8. Selle kohaselt peab vangla andma eesti keelt mitte valdavale kinnipeetavale võimaluse seda vastava soovi avaldamise korral õppida. Täpset korda, kuidas tuleb vanglal kinnipeetavate keeleõpe läbi viia, ei ole seaduseandja kehtestanud. Viru Vangla vastusele lisatud kinnipeetava individuaalsete täitmiskavade (tl 16-17) kohaselt on vangla näinud A.S.ile riskide maandamiseks kohaldatavate tegevuste hulgas ette riigikeele õppe alustamise 2011 aasta esimesel poolel, A1 taseme individuaalõppe jätkamise sama aasta teisel poolel ja 2012 aasta esimesel poolel ning märkinud, et julgeolekuriskide puudumisel kaasatakse ta võimalusel riigikeele gruppi. Vastuse väidetel (tl 11-12) pole saanud grupis õppimist kaebajale võimaldada arvukate rikkumiste eest kartseris viibimiste, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise tõttu, kuid individuaalõpet on talle antud, ehkki kohtumised õpetajaga on olnud ressurssi vähesuse tõttu harvad. Seda, et tegelikkuses pole kaebajale keeldutud võimaldamast eesti keele õppimist, kinnitavad tema kaebuse (tl 1) ja kohtuistungi väited (tl 40). Sisuliselt nähtub neist üksnes rahulolematus individuaalse õppevormi, õpetuse vähese mahuga ja sellega, et kartseris viibimise ajal tuleb klassi minna kartseririietuses. Seejuures on kaebajal aga jäänud tähelepanuta asjaolud, et vangistusseaduse § 65’ lg 2 kohustab kartseris viibivat kinnipeetavat kandma kartseri arvel olevat riietust, seaduseandja pole andnud kinnipeetavale õigust otsustada õpetuse vormilise külje ja mahu üle ning grupitöös osalemine eeldab vanglasisese liikumisvabaduse olemasolu, kuid keele individuaalõpe saab toimuda ka kartseri tingimustes.
9. Vangistusseaduse § 4’ lg 2 kohaselt on kinnipidamisasutuses viibiva isiku vabadus allutatud seaduses toodud piirangutele. A.S.ile on erinevate rikkumiste eest määratud väga suur hulk kartserikaristusi (tl 21-25), lisaks on talle täiendava julgeolekuabinõuna kohaldatud kuni kolmeks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist koos liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiranguga (tl 18-19) ning teda on eraldatud kambrisse paigutatud ka raske distsipliinirikkumise menetluse tõttu (tl 20). Kartserisse või eraldi lukustatud kambrisse paigutatud kinnipeetava liikumisvabadust piiravad vangistusseaduse § 65’ lg 3 ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja“ § 8 lg
10. Neis sätestatu kohaselt ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris või raske distsiplinaarrikkumise korral enne menetluse lõpetamist eraldi kambris viibival kinnipeetaval õigust liikuda väljaspool kambrit. Ainsaks erandiks on vabas õhus viibimise õigus. Seda, et kartserikaristuse kandmise ajal on organiseeritud vormis hariduse omandamine vanglas seaduse alusel üldse välistatud ja niisugust distsiplinaarkaristust kandva kinnipeetava vanglasisene 2 liikumisvabadus piirdub üksnes võimalusega viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus, on Riigikohtu halduskolleegium otsesõnu märkinud oma lahendis nr 3-3-1-41-
12. Eeltoodust tulenevalt pole A.S.i kaebus põhjendatud ja jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 7) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3