2-12-3048 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Tsiviilasja number 2-12-3048 Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 25.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 19.01.2012 K.P. esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse H.P. vastu abielu lahutamiseks ja abikaasade ühisvara jagamiseks. 18.05.2012 kostja esitas vastuhagi abikaasade varaühisuse lõpetamiseks ja ühisvara jagamiseks. 19.07.2012 kostja esitas kohtule taotluse abielulahutuse nõue lahendada osaotsusega. 12.09.2012 kohus arutas pooltega abielu lahutamise nõuet ning rahuldas taotluse osaotsuse tegemiseks. Käesolevast osaotsusest jätab kohus välja ühisvara jagamisega seotud poolte nõuded ja väited. HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Poolte abielu registreeriti xx xx xxxx (perekonnaseisuakt nr xx). Abielust on pooltel kaks täisealist last. Kostja lahkus hageja juurest xxxx.a novembris ja asus elama AS-ile xxxxxx xxxxxx kuuluvasse, hageja abil ehitatud, xxxxxxxxx x asuva elamu-ärihoone vastvalminud korterisse nr x. Hageja jäi elama koos pojaga pooltele kuuluvasse korterisse xxxxxxxxx xx-xx xxxxxx. Mais xxxx asus poeg elama kostja juurde. Pooled on üle kolme aasta elanud erinevates elukohtades, poolte abielulised suhted on lõplikult purunenud ning hageja ei soovi enam abielu jätkata. Hageja on leidnud uue elukaaslase, kellega soovib abielluda. Hageja palub abielu lahutada ja menetluskulud abielu lahutamise nõudes jätta õiglaselt poolte kanda võrdsetes osades. KOSTJA VASTUS Kostja 29.02.2012 kirjalikus vastuses hagile abielu lahutamisega nõus ei ole. Kostja vastuse kohaselt on pooled abielus olnud üle xx aasta, abielust sündinud kaks last on täisealised. Poolte abielu katkes ajutiselt xxxx.aasta novembris, kui kostja oli sunnitud abikaasade ühisest kodust lahkuma seoses ema hooldamise vajadusega. Kostja ema ei olnud xxxx.a aprillis saadud xxxxxxx ja xxxx septembris olnud xxxxxxxxxxx tõttu võimeline üksi elama ja enda eest iseseisvalt hoolt kandma, mistõttu kostja tõi oma ema xxxx.aasta novembris elama xxxxxxxx, xxxxxxxxx x asuvasse korterisse ning asus ka ise ajutiselt samasse majja elama. Hageja soov abielu lahutada ja ühisvara jagada tuli kostjale üllatusena, hageja ei ole kunagi teinud kostjale ühtegi kohtuvälist ettepanekut abielu lahutada, vaid on lahutamise teemat vältinud. Kostja on seisukohal, et hageja tegelik soov ei ole abielu lahutada, hageja on lahutusavalduse tõenäoliselt esitanud meeltesegaduses ja püüdluses abielu kõikvõimalikel viisidel päästa. Kostja leiab, et poolte abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud, vaatamata hageja arusaamatule käitumisele ning aastatepikkusele ja süstemaatilisele abielutruuduse rikkumisele erinevate isikutega on abikaasade abielusuhete taastamine kostja arvates veel võimalik. Kostja ei pea abielu kergekäelist lahutamist põhjendatuks ning on valmis andma hagejale võimaluse abielusuhete taastamiseks. Hageja taotles pooltele leppimisaja andmist 6 kuud. KOHTUISTUNG 12.09.2012 kohtuistungil hageja jäi abielulahutuse nõude juurde. Hageja kinnitas, et poolte abielulised suhted lõppesid xxxx.novembris, kui kostja asus eraldi elama. xxxx alguses hageja soovis samuti elama asuda xxxxxxxxx x korterisse, kuid kostja ei olnud sellega nõus, väites, et tal on majas uus mees. Hageja on kostjat teise mehega korduvalt näinud teatris ja kontsertidel. Hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib abielluda. Kostja elab kesklinnas üldkasutatava sõidutee ääres, xxxxxxxxx lähedal, mistõttu hageja paratamatult möödub kostja elukohast teel koju või parki, see ei näita hageja huvi kostja vastu ega soovi kooselu taastada. 2 Kostja jäi taotluse juurde anda pooltele aega leppimiseks. Kostja eitas uue elukaaslase olemasolu, kostja on käinud erinevatel avalikel üritustel oma klassivennaga. Kostja kirjeldas hageja truudusetust ja hoolimatust laste suhtes nii poolte kooselu ajal kui pärast seda, kuid kostja on nõus kõik hagejale andestama ja kooselu taastama. Kostja väidetel tunneb hageja endiselt huvi kostja isiku vastu, sest hageja igapäevaselt sõidab või jalutab kostja majast mööda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 450 lg 1 võimaldab juhul, kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Käesolevas asjas on abielulahutuse nõue lõplikuks otsustamiseks valmis. Abielu lahutamine võimaldab edasises menetluses keskenduda üksnes ühisvara koosseisu ja vara väärtuse väljaselgitamisele. Selgus abielu lõppemise osas suurendab kohtu hinnangul võimalust, et pooled jõuavad ühisvara jagamise küsimuses kokkuleppele.

1. Poolte abielu registreeriti xx xx xxxx xxxxxx Perekonnaseisuametis. Abielust sündinud kaks last on täisealised. Asjas ei ole vaidlust, et alates xxxx.a novembrist elavad pooled faktiliselt lahus, erinevates korterites ning abielulisi intiimseid suhteid sellest ajast nende vahel ei ole. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 järgi laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Nii varasema kui kehtiva perekonnaseaduse järgi lõpeb abielu kohtus lahutamise korral kohtuotsuse jõustumise päeval. Seega on poolte abielu jätkuvalt kehtiv ning abielu lahutamisele kohaldub alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus.
2. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (PKS § 67 lg 2).
3. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud poolte esitatud kirjalike seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et K.P. hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Abikaasad on kolm aastat lahus elanud. Hageja on abikaasade leppimise välistanud ning soovib uue elukaaslasega abielluda. Asjaoludest tulenevalt ei ole pooltele leppimiseks ja abielu taastamiseks leppimisaja andmine mõistlik. Kostja väidetav soov abielusuhteid taastada ei ole kohtu jaoks veenev. Kohtu hinnangul avaldab kostja leppimise soovi üksnes eesmärgiga muuta abielu lahutamine hageja jaoks võimalikult keeruliseks. Poolte kohtuistungil antud seletustest ja käitumisest järelduvalt on nende omavahelised suhted halvad, abikaasadel on teineteisele hulgaliselt etteheiteid. Kostja seletustest kumab läbi solvumine hageja truudusetuse ja kodust väljaspool üksi vaba aja veetmise tõttu. Kohtu hinnangul on kostja väited abikaasade leppimise tõenäolisuse kohta on vastuolus pooltevaheliste suhete kirjeldusega. Ühelt poolt kostja väidab, et tema lahkumine xxxxxxxx tn xx-xx ühisest kodust ja asumine xxxxxxxxx x-x korterisse oma ema hooldama oli ajutine. Samas kostja seletas, et ta viis xxxxxxxxx korterist ära oma asjad, kirjalikest seisukohtadest nähtuvalt võttis kostja kaasa oma erialakirjanduse (ca 250 raamatut), oma isiklikud asjad, talle kingitud nõusid jms. Hageja vahetas xxxxxxxxx korteris ukselukud ning kostjal puudus sinna sissepääs, kostja pääses korterisse lapselt saadud võtmega ning lasi turvafirmal maha võtta korteris töökorras ja kasutuses oleva, AS –ile xxxxxx xxxxxx kuuluva valvesignalisatsiooni seadme, 3 kuna hageja ei soovinud hakata selle eest ise maksma. Selle sündmuse kohta hageja esitas avalduse politseile. Kostja seletuse kohaselt ei olnud see abikaasadel esimene kriis. Kostja kinnitas samuti, et xxxx.a alguses ei olnud ta nõus hageja sooviga asuda elama xxxxxxxxx tn korterisse. Kostja väidetel soovis hageja xxxxxxxxx tn korterisse elama asudes magada I korrusel diivanil. Kostja ei olnud nõus, et hageja käiks väljas ja tuleb, millal tahab. Kostja kohtuistungil kinnitas, et ei ole lahuselu ajal ise teinud ühtegi sammu abikaasaga leppimiseks ja kooselu taastamiseks. Väidetav asjaolu, et hageja esindaja keelas kostjal hagejaga vahetult suhelda, ei saanud olla takistuseks hagiavalduse esitamisele eelnenud ajal. Hagi on esitatud alles rohkem kui 2 aastase lahuselu järel. Lisaks hageja kirjeldas kostja initsieeritud poolte kohtumist Teatrikohvikus, kus lahutusettepaneku tegi kostja ise. Kostja kinnitas sellise kohtumise toimumist.
4. Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et K.P. ja H.P. abielu on pöördumatult lõppenud, abielu taastamine ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 alusel kohus jätab abielulahutuse nõudega seotud menetluskulud kulu kandnud poole enda kanda. Heli Käpp Kohtunik 4