mai 2012 esitas FIE Alexey Talashmanov Viru Maakohtule hagi kostja KÜ Puškini 45A vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud
lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et hageja on Puškini 45a-M1 omanik ning korteriühistu Puškini 45 a on elamu valitseja. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja on AS-ga Narva Elektrivõrk sõlmitud elektrienergia ostu-müügilepingu, mistõttu ei pea kohus vajalikuks kohustada kostjat esitama vastav ostu-müügileping. Vaidlust ei ole asjaolus, et 03.05.2012 katkestas kostja hageja elektrienergiaga varustamise. Hageja on esitanud antud sündmusest tingituna Viru Maakohtusse hagi varalise kahju hüvitamiseks. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Deliktilise vastutuse puhul peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse ning kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise või süü puudumise. Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 3 VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hõlmab varaline kahju eelkõige otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu. Riigikohtu 03.06.2010 lahendi nr 3-2-1-48-10 kohaselt kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb tuvastada VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi hageja omandi rikkumine kui õigusvastane tegu ja § 1050 lg 1 järgi kostja süü kahju tekitamises. Kohus tuvastas, et kostja ei ole rikkunud hageja omandiõigust ega valdust õigusvastaselt. Kahju tekkimise põhjuseks ei ole kostja õigusvastane käitumine, mis oleks kausaalses seoses tekkinud kahjuga. Kohus ei saa seetõttu analüüsida kostja süüd või selle puudumist. Hagejal kui mitteeluruumi omanikul on AÕS § 68 lg 1 järgi põhimõtteliselt täielik õiguslik võim oma asja üle ning ta võib seda vabalt vallata, kasutada ja käsutada, samuti nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused oma asjale on üldjuhul eelistatud kõigi teiste isikute õigustele ning võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud üksnes seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on liige korteriühistus ja ta peab arvestama teiste isikute õigustega ning täitma temal lasuvaid kohustusi. Korteriühistu ja hageja vahelist õigussuhet reguleerib võlaõigusseadus ja korteriühistuseadus. Kohus tuvastas, et 11.08.2010 on korteriühistu Puškini 45a korteriomanike üldkoosolek võtnud vastu otsuse lülitada korteriühistu liige, kelle võlgnevus ületab 4000 krooni (255,65 eurot), välja elektrienergiaga varustamise teenusest. Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, mistõttu on see kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik ning kuna kohtule esitatud dokumentide kohaselt oli hagejal võlgnevus üle 4000 krooni (255,65 euro), oli korteriühistul õigus kasutada meetmeid enda õiguste maksmapanekuks. Nimetatud põhjustel ei olnud kostja tegevus õigusvastane. Lisaks märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud varalise kahju tekkimist kostja tegevuse tulemusena ja kahju suurust. Hageja on põhjendanud hagi asjaoluga, et tal ei võimaldatud 10 tunni jooksul tegeleda äritegevusega ja tema toiduained riknesid ja need tuli maha kanda ning kuna ettevõtet ei saanud avada jäi tal saamata tulu summas 27,34 eurot. Kohus selgitab, et hageja peab arvestama, et VÕS § 128 lg 4 esimeses lauses sätestatuga, mille järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige enda tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas 3-2-1-55-11, tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08). Hageja ei tõendanud, et tal oli võimalus 03.05.2012 tulu saada 27,34 euro ulatuses. Kohtule esitatud enda kirjutatud tõendid seda ei kinnita. Ka ei tõendanud hageja, et hageja toiduaineid läksid 4 maha kandmisele just kostja tegevuse tulemusena. Toiduainete realiseerimise tähtajad on üldteada lühiajalised, mistõttu kannab hageja toitlustusettevõttena ka ise äririski toiduainete realiseerimisel. Lisaks sätestab VÕS § 127 lg 2, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kuna kostja pani maksma enda õiguse kohustada hagejat tasuma elektrienergia eest, ta oli edastanud vastava hoiatuse, et elektrikatkestus toimub 03.05.2012, siis ei saa kostja vastutada kahju eest mida ta ei saanud ette näha ja mida hageja ise oleks pidanud ette nägema. Kohus märgib, et hageja ei tõendanud kostja õigusvastast käitumist ning varalise kahju nõuet, mistõttu puudub alus varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt. Antud põhjendustel tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Lihtmenetluse otsuses võib kohus
Kostja on esitanud õigusabikulud summas 145 eurot. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega ja need on põhjendatud ja tuleb hagejalt välja mõista. Kohtuotsuse kuulutamine
lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.
lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte
Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 05. oktoobril 2012 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.